Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega.
lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee
Lahused ja elektrolüüdid Lahus koosneb lahustist ja (vähemalt ühest) lahustunud ainest. Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada Küllastunud lahus – antud tingimustel ainet rohkem ei lahustu (küllastus) 2
ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained. Sõltuvalt pH-st räägitakse mõnikord aluselistest (pH >7), happelistest (pH <7) ja neutraalsetest lahustest (pH = 7). Lahustega seonduvaid mõisted: tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad lahusti - mittevesilahuste korral on selleks aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral on on lahustiks alati vesi
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool
lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid avaldavad ainele nii suurt tõmbejõudu, et vee molekulid põõrduvad aine kationide poole oma negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad.
PIHUSED JA NENDE ALALIIGID Pihus Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses. Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL
lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahustel on eriline omadus teatud tingimustel kaotavad nad voolavuse ning moodustavad tarde. Tahke aine lahustumisel vees temp. Suureneb sest kristallide purustamiseks on avaj kulutad aenergiat ja kõrgemal temp. Muutub see kergemaks seega temp. tõusebki. lahustamata-lahastunud=temp. muutumine ja lahusti juurde lisamine. lahustunud-lahustamata=ainet juurde või aurustada osa veest.
Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu nähtavuse poolest lahuses, teatud tingimustes võivad kolloidlahuse moodustada ka vees halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine
koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille
Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült
molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55.suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus (nt lubjapiim) 56.aerosool - pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk 57.vaht - pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 58.vee karedus - kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees 59
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt).
3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada. 50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol 51) Kolloidlahus pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. a. Pihussüsteem=pihus segu, kus üks aine on väikeste osakestena ühtlaselt pihustunud teises aines. 52) Emulsioon pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises. 53) Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustatud vedelikus. Nt lubjapiim 54) Aerosool pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk. 55) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Nt seebivaht, vahtplast
koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel 66. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. 67. kolloidlahus pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à
temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev süsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. Emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas (enamasti õhk). Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi.
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9
· Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud. · Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi.
· Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine.
37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. 39) Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. 40) Lahus - lahustist ja lahustunud ainest(ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse
Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 20. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks. · Sellised lahused on termodunaamiliselt pusivad susteemid (dosake < 2 nm). Kolloidlahused- · Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nahtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tahendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb naiteks sademe tekke naol. Kolloidsusteemide liigitus
lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 37. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Neid eristadakse molekulide jaotamise järgi. 38
neeldub, osakeste hüdraatumisel energia eraldub. Lõhkumiseks tuleb teha tööd, s.t. kulutada energiat, ühinemisel eraldub energia). Küllastunud lahus selline lahus, milles antud temperatuuril rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada. Kristallhüdraat kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid. Kolloidlahus on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega. Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku. Vedelik+tahke lahustumatu aine (vesi+kriit). Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi. Gaas+tahke aine või vedelik (õhk+tolm või vesi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
