JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo su...
poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõduri hinges, kuidas noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite sugu...
Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida
Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. (Vahtre, 2005) Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. (Vahtre, 2005) 2. Jüriöö ülestõus saaremaal 1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal. Siingi tapeti kõik sakslased ; preestrid olevat uputatud merre. Pöide linnus alistus kaheksa päeva kestnud piiramise järel. Vaba lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks
Lõuna-Eesti o Jõgevamaa Põhja-Eesti Ambla Lääne-Eesti Saared LÕUNA-EESTI Lõuna-Eesti rahvarõivad säilitasid kaua vanu jooni. Eriti paistab vanapärasustega silma Mulgimaa: särgilõige, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meeste pikad püksid. Setud olid aja jooksul üle võtnud rea jooni Pihkvamaa venelaste rõivastuskultuurist (lõiked, punane puuvillane lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi
agressiooni, näidates et eestis on kodusõda ja nõukogude venemaa aitab eesti töörahva kommuuni viimase palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud. Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised. 1919. aasta kevadel - suvel kaldus sõjategevusNõukogude Venemaa pinnale (Pihkvamaa okupeerimine, 2 pealetungi Petrogradile koos Judenitsi Loodearmeega). ?Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Landeswehr e maavägi - Läti pinnal 1918-1919 aastal tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juuni 1919 - võit Võnnu (Cesis) lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast hakati tähistama Võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel.
Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa. 19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. 20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima reformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine
Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. Läbirääkimised Paides ja eestlaste saadikute tapmine 4. mail 1343 jõudsid nii ordumeister kui ka eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Eestlased saatsid sinna ilmselt oma väejuhid: neli valitud kuningat, kes olevat ehitud neitsikroonidega; neile lisaks oli ka kolm sulast ehk kannupoissi.
Kaitseliidu likvideerimiseni sama aasta juunis. Järgnenud punasel aastal kavatseti ka teenistusse jäetavaid eesti ohvitsere kasutada Euroopa vallutamisel venelaste Groza-plaani kohaselt.Üheks selliseks teenistusse jäetavaks oli ka Riipalu,kuid peagi selgus,et see oli punaste seisukohast viga.28.juulil 1941 läks Riipalu koos oma alluvatega 22. territoriaal-laskurkorpuse jalaväepataljoni koosseisus Elvast teele Pihkvamaa poole.Neli päeva hiljem,2.juunil läks ta rindel üle sakslaste poole ja võitles koos sakslastega kuni Pihkva vallutamiseni 9.juulil.Siis saadeti Riipalu sõjavangilaagrisse Saksamaal,kust ta vabanes alles 31.märtsil 1942. Tulnud Eestisse,astus Riipalu juba 10.aprillil eesti vabatahtlike väeossa Schutzmannschaft (F) Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22
järjest võitma. 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur. 19. Rooside sõda Inglismaa kodusõda, 1445-1485 20. Millal, millist maad ja kelle poolt vallutasid mongoli tatarlased? 1237-1240 vallutas väejuht Batu-khaan suure osa vene vürstiriike. 21. Nimeta Leedu suurvürstiriigi piirid Poola, Pihkvamaa, Novgorod 22. Miks toimus paavstivõimu langus? Jan Hus? Paavstide autoriteet langes Jan Hus- Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes oli katoliku kiriku teravamaid kriitikuid hiliskeskajal
14.sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike). Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes tunnistati valitseja autoriteeti. Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes). Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus
Puskin kui poliitiline poeet oma kohale vabadusvõitlejate leeris. Viis päeva pärast kooli lõpetamist määrati Puskin Välisasjade Kollegiumi teenistusse. Kolm aastat, mis Puskin Aleksandri-aegses Peterburis veetis, oli ajaks, mil ta astus avalikult välja maad rõhuva reaktsooni vastu. Pärast lütseumi lõpetamist, kui ta ei olnud veel poliitilisse võitlusse astunud ja tervenisti andus loomingulistele mõtetele oma Ruslani kangelastegudest, otsustas ta Peterburi bulvarid vahetada Pihkvamaa kodusalude vastu. Mihhailovskaja küla võlus oma uinuvate järvede, laiuvate küngaste ja kõrrepõldudega ning silmapiiril sinavate metsatukkadega. Seal asus Hannibalide sugukonna pärusmõis, mida Puskin nägi esmakordselt 1817a. juulis ja mis oli Nadezda Ossipovna valdusse läinud peale viimase isa surma. Puskin armus Ossipovide kodusse ja parki. Maal oli Puskin ametis "Ruslan ja Ludmilla" kirjutamisega, mida ta oli alustanud juba lütseumis. Külaelu võlu ei kestnud kaua.
vürstiriike (v.a. Novgorod). · Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. · Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. · Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). · 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus:
saj Rooma idee aktuaalne. See pole pol idee, et Moskva valitseja peaks maailma juhi rolli üle võtma." Et 2 Roomat oma pattude ja vigade pärast lagenud, meie ül olla parem, sest 4ndat Roomat ei tule." Või ss maailmalõpp. Ilmaliku poliitika mõttes veel rolli ei võta. Suureks ideeks kirj 19.-20.saj. Monomahhi müts (13.-14.saj)- Vene suurvürstide ja tsaaride am kroon. Üks tähtsamaid regaale ka uusajal. Munehhin Pihkva ametnik(?). Olnud pikka aega ametiks, ilmselt Pihkvamaa tegelik juht. Olulise kloostri rajaja. Suurvürst Vassili IIIndale. Ilmalik ja vaimulik nimi algasid ühe ja sama tähega. Kyeuzõh (välisdel käinud, seotud hereesiaga, kaob mingi hetk. 15.saj lõpp, 16.saj alg Moskva Vm jaoks pretsedenditu. Suhtuses It. Ivan III ehitab üles oma suurt riiki, vaja suuri oskusi. Tulevad It ehitusmeistrid (kellavalajad), kreeka tõlgid. Venel endal polnud kopententsi välismaalastega suheldes. 15
Vorontsov ümbritses Puskini nuhkidega, avas tema kirju ja ässitas Peterburi ülemusi luuletaja vastu. Konflikt, mis tekkis seoses ametialase komandeeringuga rändtirtsude asjus, oli Vorontsovi provotseeritud. Puskin palus luba erru minna. Moskvas avas politsei Puskini kirja, milles luuletaja teatas, et tunneb huvi ,,ateistlike õpetuste vastu", sellest piisas. 8. Juulil 1824 vallandati Puskin tsaari käsul teenistusest. Uueks väljasaatmiskohaks määrati Pihkvamaa. 1. augustil 1824. aastal lahkus Puskin pärisorjast teenri Nikita Kozlovi saatel Odessast. Pagendusaastail lõunas oli Puskini nimi saanud tuntuks tervele Venemaa lugejaskonnale. Luuletaja sai tunda, mida tähendavad edu ja kuulsus. Tema poeeme hakati nimetama ,,lõunamaa poeemideks". 20. veebruaril 1821 lõpetas Puskin ,,Kaukasuse vangi", see avaldati 1822. Aastail 1821- 1822 töötas ta ,,Vendade-röövlite" kallal, 1823. aasta suvel lõpetas ,,Bahtsisarai purskkaevu".
(varasemalt oli sõlmitud Posvoli leping Poola ja Saksa ordu vahel). 1561. aastal sõlmiti Vilniuses leping, millega ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop koos vasallidega tunnistasid end Leedu suurvürsti vasallideks. Leedu sai endale 1/10 Eestimaa - ja Liivimaast (andis 600 000 kulda). Aadlikud said Sigismund Augusti privileegi. 1562-1583 Vene ja Leedu-Poola sõda: Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu. Toimus vastusõjakäik Smolenski ja Pihkvamaa valdadesse. Venelased vallutasid Polotski ning nüüd algasid läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 1564. aastal Leedu väed tegid sõjakäigu Liivimaale, hetmani väed ründaisd Tartumaa valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577
riike, kuid Leedu mõjuvõimu laienemine põhjustas vastuolu teravnemise Moskvaga. 1385. aasral võttis Leedu suurvürst vastu katoliku usu ja ta valiti järgmisel aastal Poola kuningaks. Nii kujunes välja Poola ja Leedu personaalunioon (ühendus, kus kahel formaalselt iseseisval riigil on ühine kuningas). Leedu piirid ulatusid selleks ajaks juba Läänemerest Musta mereni. Samal ajal jätkus ka Moskva tugenvemine. Nad vallutasid Novgorodi ja Pihkvamaa ning Moskva alla kuulus ka mitmeid läänepoolseid Vene vürstiriike, kes eelistasid karoliiklike leedulaste ülemvõimule õigeusklike Moskva vürstide ülemvõimu. Paavstivõimu vähenemine Hiliskeskajal hakkab paavstivõim ja kiriku mõju vähenema. Selle põhjustajad: 1. Kujunevad tugeva keskvõimuga rahvusriigid ja need ei vaja enam paavstivõimu tuge ning kiriku organisatsiooni. (Inglismaa, Prantsusmaa) 2. Ilmaliku hariduse levik
Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord – khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk – vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
1581.aastal Pihkva all, linna vallutada ei suuda, aga venelastele saab selgeks, et edasi ei ole võimalik sõdida. Detsembris algavad läbirääkimised, Pihkvamaal. Kui delegatsioonid maha istuvad, siis saab kohaks Jam Zapolski. 13.detsember 1581 kuni 15.jaanuar 1582. Läbirääkimisi peetakse väga rasketes tingimustes. Raskuseid kahte liiki, esiteks milles kokku leppida, venelased ei taha midagi ära anda, poolakad ei taha ka midagi loovutada. Teiselt oli majanduslikult väga raske olukord. Pihkvamaa oli rüüstatud ja polnud kohta, kust saada toitu jne. Vene pool on sunnitud loobuma ühest ja teisest. Loobuma nad ei olnud nõus Tartust, kuid lõpuks pidid nad sellest loobuma. Läbirääkimisi vahendas paavsti poolt saadetud Antonio Possevino. Ivan IV ütles, et kui tema saab, mis ta tahab, siis ta on nõus astuma Vatikani rüppe. Possevino soosikuks olid poolakad, Ivan lootis, et tegutseb tema poolel. Kasud olid suuremad siiksi lõpuks Poolal. Sõlmitakse vaherahu 10.aastaks
Keskajal sai Setumaa läänepiirist eraldusjoon katoliikliku ja õigeuskliku kirikuorganisatsiooni vahel. See pani aluse omapärasele setu kultuurile, kus on esindatud ühest küljest õigeusk ja teisalt on säilinud tänu perifeersele asendile väga arhailised jooned, mille püsimisele aitas omakorda kaasa setude keeleline isoleeritus vene kiriku- ja kirjakultuurist. Alates keskajast saab kirjalike allikate alusel kinnitada, et piiriks Liivimaa ja Pihkvamaa vahel olid siin Võhandu jõe alamjooks, Mädajõgi, Kolodavitsa oja, Piusa jõgi, Meeksi oja ja Pedetsi jõgi. Samas asub Setumaal väga oluline õigeusu kultuuri keskus 15. sajandi lõpul (1473) alguse saanud ja 16. sajandil mitte ainult usulise, vaid ka poliitilise ja sõjalise keskusena esile kerkinud Petseri klooster. Hiljem kujunes kloostri juurde alevik ja lõpuks linn. Uusajal kuulus Setumaa Vene keisririigi Pihkva kubermangu koosseisu. Pärast Vene keisririigi kokkuvarisemist, 1
annaabi.ee 
