KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb
Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Barbituraate kasutatakse ärevuse vähendamiseks, unehäirete raviks. Toime sarnaneb alkoholi toimega. Väikestes kogustes mõjub rahustavalt, pideval tarvitamisel hakkab harjumus aine suhtes pidevalt kasvama ning ainet vajatakse üha suuremal hulgal. Opiaadid oopium ja oopiumist saadud ained. Kõik alandavad tundlikkust. . Oopium
vahemikus (0 või 0,1 ... y-). Tolerantsiks nimetatakse maksimaalset lubatud kõrvalekallet juhttoimega maaratud püsiolekust. Siirdeprotsessi kestuseks ts nimetatakse ajavahemikku, mille järel siirdeprotsess on kahanenud tolerantsi piiridesse. Siirdeprotsessi esifrondi- ja kogukestus iseloomustavad süsteemi toimekiirust. Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2
Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Depressandid on: Alkohol Rahustid Oopiumid Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Alkoholi mõju hindamisel võib vaadelda inimese käitumise ja tema vere alkoholisisalduse vahelisi seoseid. Kui alkoholi kontsentratsiooniaste ei ületa 0,5 promilli, siis tekib inimesel mõnus olek; eneseusaldus kasvab, aeglustuvad motoorsed reaktsioonid seetõttu ei tohi juhtida autot. Kui alkoholisisaldus ületab 1 promilli piiri,
langevad Hingamisteed ja kopsud Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused, põhjustab ka kopsuvähki Seedeorganid Leevendab halba enesetunnet Toitumine Lisab söögiisu Kesknärvisüsteem Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Suguelundid Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhte vastu, võimendab seksuaalkogemust MIKS ON KANEP KAHJULIK ? Võib tekitada vaimset sõltuvust, tarvitaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada Kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits
funktsionaalsed häired. Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Tekib häälemurre. Häälemurre tekib nii poistel kui tüdrukutel. Poistel on häälemurre rohkem väljendunud. Häälemurre tekib häälepaelte arenemisest. Kõri kiire areng algab juba viiendast eluaastast. Poistel suureneb murdeeas kõri poolteist korda. Tüdrukutel aga vaid üks kord. Seepärast ongi poistel häälemurre rohkem väljendunud. Murdeealsite psüühika on labiilne. Erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. See on tingitud hormonaalse süsteemi muutustest. Teismeline ei saa isegi õieti aru, mis temaga toimub. Ta ei tea, kuidas olla, kuidas käituda. Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad
Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi). Pidurdusprotsessid vähenevad, suureneb inertsus(tahavad palju rääkida), kaotatakse varasemaga võrreldes kiiruses ja ladususes, väheneb nn voolav intelligentsus. • Ei pea paika ütlus: “Mida vanem, seda lollim” • Suureneb kristalliseerunud intelligentsus • Komplekssetel elualadel võivad tulemused paraneda, elutarkus • Ei pea paika arvamus, et vanemad inimesed on õnnetumad ja üksildasemad.
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal.
D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas
mida suurem kahjustus, seda rohkem sõltub funktsiooni taastumine „tehis“keskkonnast. b. NP rehabilitatsioon toetub säilinud funktsioonidele, et nende vahendusel luua uusi ülesannete lahendamise viise. Lastel tuleb toetuda nii säilinud võimetele kui säilinud potentsiaalile. Potentsiaali on raske hinnata/mõõta aju küpsusetusse tõttu. Pidurdusprotsessid aju funktsioneerimises Dünaamika iseloomustab nii arengut fülo- ja ontogeneesis kui ka aju tööd reaalajas. Pidurduse mõiste ilmus psühholoogiasse ja füsioloogiasse 19.saj algul: inhibitsioon on organi või funktsiooni tegevuse takistamine teise organi või funktsiooni poolt. Sealjuures vastavate funktsioonide elluviimise võime säilib ja võib manifesteeruda niipea kui piirav jõud eemaldatakse. Pidurduse mõistet on kasutatud väga erinevate nähtuste seletamiseks: füsioloogilised
Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhooniline ehk melanhoolik-nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt
(Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile emotsionaalsed natuurid, kõrgenenud erutuvusega isikud, kelle pidurdusprotsessid on suhteliselt nõrgemini arenenud ning kes pole raskustega harjunud. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: Impulsiivsus Tolerantsus (taluvus) Kui mingi takistus blokeerib inimese tegevuse, võib ta reageerida agressiivse tegevusega, mis on suunatud takistusele või ka mõnele kõrvalisele, kuid kättesaadavale, jõukohasele objektile. Volf Merlin on liigitanud võimalikke reageeringutüüpe frustratsiooniseisundile järgmiselt: 1) Enesevalitsus
Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel. 45. Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju. Haistmine, maitsmine, kuulmine, nägemine, kompimine. 46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel. Võrkmoodustise saba otsas asub unekeskus-uni sõltub unekeskusest. 47. Une neurofüsioloogiline selgitus. Suurajukoore talitluses domineerivad kõik pidurdusprotsessid. Ärkvel olles on inimene ümbrusega aktiivses kontaktis. Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud. 48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal. Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub, seedimine aeglustub. 49. Paradoksaalne e kiire uni, selle neurofüsioloogiline olemus. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse ka REM-uneks (Rapid Eye Movement). Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained. 50
Ravi aluseks on reflektoorne toime. Mõjutatakse naha või limaskesta retseptoreid, mis omakorda kutsuvad esile kas segmentaarseid või üldisi reflektoorseid reaktsioone. Näidustused: valu vaigisti, veresoonte spasmid, ainevahetuse aktiveerimiseks. 2. Franklisatsioon staatilise elektri kasutamine ravi eesmärgil. Staatilise elektri mõjul tekivad nahas veresoonte ja kapillaaride mehhaanilised ja biokeemilised reaktsioonid, tugevnevad ajukoore pidurdusprotsessid, aktiveeruvad vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonid ja stimuleeruvad vereloome- ja ainevahetusprotsessid. Näidustused: aneemia (kehvveresus), seedetrakti haigused, neeruhaigused, liikumis-tugiaparaadi haigused. 3. Vibroteraapia madala voolusagedusega vibratsiooni ravitoime seisneb retseptorite mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises. Vibratsiooni toimel paraneb kesknärvisüsteemi üldine seisund, kudede toonus, vereringe ja
Siia hulka kuulub ka makku jõudnud toidulõhustusproduktid, eriti valkude lõhustusproduktid. stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. Soolefaas stimuleerivaid mõjusid on vähe. Käivituvad pidurdusprotsessid. happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba happesekretsiooni pidurdus ja pidurdus tekib tänu peensoole seinas vabanevatele pidurdavatele hormoonidele. Üheks nendeks on sekretiin (hakkab pidurdama maohappe sekretsiooni). Teisteks pidurdavateks hormoonideks on peensoole seinas vallanduvad hormoonid nagu GIP (gastroinhibeeriv polüpeptiid) ja neurotensiin. Need
1 2 3 4 5 RETSEPTOR ---------------- REFLEKSIKESKUS ---------------- TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron Refleksikaare osad: 1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel. Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained. Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.sruweb.com/~walsh/cns_pns.jpg SOMAATILINE ehk K E H AN Ä R V I S Ü S T E E M SELJAAJU
Joonis 1. Kanepi liigid (autor) 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Leevendab halba enesetunnet. Lisab söögiisu. Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks Hormoonide tasakaal on häiritud. Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust. Meeste sugurakkude arv kahaneb ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb.
3) Tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegevuse - tunded, teadvus, emotsioonid - kogemused, mõtlemise (selle rakendamise) - plaanipärase, sihipärase tegutsemise - kõnelemise, tööliigutused 4) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus 5) NS produtseerib hormoone - levivad hematogeenselt, transpordivad sel teel infot organismi ühest otsast teise 6) NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid - pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained! NÄRVISÜSTEEM MÕJUB TEISTELE ELUNDITELE kolme tüüpi signaalide vahendusel: 1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu - saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas
● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet. PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid. PCI jaguneb: spastiline, düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid Millised on PCI põhjused, riskitegurid? Neuroloogilise puudujäägi põhjuseks on ajukahjustus, mis on tekkinud enne aju lõplikku väljaarengut. Tserebraalparalüüs
väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem) Refleks Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, 39 mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või
rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem) Refleks Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused
toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur. Nad on hea söödaväärindusega. 3. Koleeriline tüüp e. koleerik. Tugev, tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Seda tüüpi loomad on sõjakad ja kohanevad hästi, kuid pidurdusprotsessid on neil nõrgad. Suguloomadena on üliaktiivsed ja koormavad end üle. põllumajandusloomadena ei soovitata, sest nad on liiga rahutud. 4. Melanhoolne tüüp e. melanhoolik Nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Sellised loomad kohanevad halvasti keskkonnatingimustega ning neil on madal produktiivsus. Seetõttu ei sobi nad produktiivloomadeks. 3.5. KASV JA ARENG 3.5.1 KASVU JA ARENGU MÕISTE. Põllumajandusloomad on aretatud inimese poolt mingi toodangu saamiseks. Loomade
annaabi.ee 
