Husserli fenomen aga eksisteerib väljaspool seda eristust). Heideggeri huvitavad mitte teadvuse üleüldised struktuurid (nagu Husserlit), vaid maailma ja teadvuse suhe, mille kaudu maailm ise "räägib". Pariisi ettekanded 1929 Kartesiaanlikud meditatsioonid 1931 (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) 3. Husserli peamised tööd Peamised tööd: 1. "Über den Begriff der Zahl. Psychologische Analysen", 1887. 2. "Philosophie der Arithmetik. Psychologische und logische Untersuchungen" 1891. 3. "Logische Untersuchungen. Erste Teil: Prolegomena zur reinen Logik", 1900. 4. "Logische Untersuchungen. Zweite Teil: Untersuchungen zur Phänomenologie und Theorie der Erkenntnis", 1901. 5. "Philosophie als strenge Wissenschaft", Logos 1 (1911) 289-341. 6. "Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologischen Philosophie. Erstes Buch: Allgemeine Einführung in die reine Phänomenologie", 1913. 7
2. Damals trugen die Damen weite Krinolinen und die Männer Kniehosen und Absatzschuhe. 3. Das war die Zeit des Rokoko. 4. Mit sieben Jahren schrieb er seine ersten Gedichte. 5. Goethes Liebling Spielzeug war das Marionettentheater, wofür er selbst Theaterstücke schrieb. 6. Mit 16 Jahren verliebte Goethe sich im Gretchen, doch ihre Liebe dauerte nicht lange. 7. Auf Wunsch des Vaters begann Goethe Jura zu studieren. 8. Ihn interessierten aber viel mehr Literatur, Kunst und Philosophie. 9. Goethe wurde gleich mit seinem ersten Drama ,,Götz von Berlichingen" berühmt. 10. Im Jahre 1775 wurde Goethe als Minister nach Weimar berufen, wo er bis an sein Lebensende blieb. 11. Goethes Einfluss in Weimar war sehr groß. 12. Neben dem Schreibe beschäftigte er noch mit vielen anderen Sachen, zum Beispiel leitete er das Theater und führte Wissenschaftliche Forschungsarbeiten durch. 13. Um sich selbst wiederzufinden ging Goethe auf einige Zeit nach Italien wo er sich nur
bekommen Stakeholder-alle interessengruppen, alle interessengruppen im Umfelt eines Unternehmens. 18. Nennen Sie drei typische Stakeholder eines Unternehmens und jeweils drei mögliche Interessen. Kunden, banken, lieferanten, Stady, Mitarbeiter 19. Woran sind Shareholder hauptsächlich interessiert? -Gewinn 20. Erläutern Sie, was den Stakeholderansatz vom Shareholderansatz als Führungsprinzip eines Unternehmens unterscheidet. Shareholder-kurzfristige Ziele, schnell gewinn, neue Philosophie,Stakeholder- langfristige Ziele z.B nachhaltingkeit(jätkusuutlikkus) 21. Erläutern Sie das Dilemma eines Vorstandsvorsitzenden bezüglich der Implementierung eines Stakeholder-fokussierten Führungsstils. -Neue philosophie-schnellen Gewinn (wiederverstand der Shareholder) 22. Was könnte man tun, um Sicherzustellen, dass ein Unternehmensvorstand die langfristigen Interessen der Stakeholder berücksichtigt? -Er muss verstehen der Vorteile 23
suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma
vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele. Elektromagnetism arenes edasi, Ampère tegi avastusi temale omase huvi ja hoolega, ning töötas välja matemaatilise teooria, mis seletas elektromagnetilisi nähtusi ja samuti ennustas paljusid teisi seni avastamata nähtusi. 1828. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia külalisliikmeks. Ampère'i viimane töö, mis avaldati postuumselt, oli Essai sur la philosophie des sciences, ou exposition analytique d'une classification naturelle de toutes les connaissances humaines ("Essee teadusfilosoofiast ehk inimteadmiste loomuliku klassifikatsiooni analüütiline käsitlus"). Ta veetis oma lapsepõlve ja noorukiea Poleymieux-au-Mont-d'Or Lyoni lähistel.Tema isa hakkas talle õpetama ladina keelt, kuni ta avastas poisi eelistuse ja sobivuse matemaatikas. 1796 Ampère kohtus Julie Carroniga ja 1799 nad abiellusid.
Kaisa Parm Ludwig van Beethoven Tartu 2009 Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist. Er wurde in Bonn geboren am 16. Dezember 1770. Er war in die Familie geboren, wo es wenig Geld. Beethovens Vater war eine Violine-und Klavierlehrer. Ludwig gab sein erstes Konzert wann er war 7 Jahres alt. Nach dem Tod seiner Mutter er studierte Philosophie, Literatur, Französisch, Italienisch und Latein an der Universität Bonn. Blieb er ein guter Freund und spätere Frau Leonore von Breuningi auf. Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher in diesem Zeitraum.1792-1802 lebte in Wien, bei
otsingusse: „Steinvorth“, „Steinvorth Kant“, sain näha ülipalju artikle ning oli ilmne, et nende läbivaatamine võtab liiga palju aega. Sellest tulenevalt avasin Google ja panin otsingusse „Steinvorth Kant artikkel“, avades 5.linki (http://www.georggeismann.de) leidsin prof. Dr. Georg Geismann biograafiat koos tema poolt kirjutatud artiklitega. Seejärel kasutasin „ctrl+f“ funktsiooni ja panin otsingusse „Steinvorth“, just selle abil leidsin ülesse artikli: „Philosophie vom Flohmarkt und für den Sperrmüll: Ulrich Steinvorth und Herbest Keuth“. Pärast panin Google Scholar andmebaasi otsingusse artikli nimetust ja leidsin vastavat linki. Täistekst oli Google Sholar’is vaid PDF failina, mida tuleb kindlasti ülevaatamiseks alla laadida (lisaks on vaja ka ennast registreerida kasutajaks), seega panin ka Google otsingusse artikli nimetust ja kohe esimese lingina oli artikli täistekst.
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte)
Mõistlikuks riigikorraks pidas Voltaire konstitutsioonilist monarhiat, kus riigi eesotsas peab olema valgustatud monarh. Kõige suuremaks kurjuseks pidas Voltaire sõda. Voltaire`i looming Kogu ta looming on suunatud eelarvamuste ja kõge selle vastu, mis ei pea paika terve mõistuse ees. Peamiseks võitlusvahendiks on tal neruvääristamine. Sageli puudub ta mõtteil sügavus ja ta tähelepanekuil objektiivsus, aga ta on alati mõtterikas, lõikav ja särav. Oma teoses ``La philosophie de Newton``, mille ta kirjutas oma armukese markiis du Chatelet` abiga, populariseeris ta Newtoni ``Principiat`` ja ´´Optics´it´´ ning kujundas Newtoni ettevaatlikult formuleeritud teaduslikest teesidest enesekindlalt paika pandud atomistliku ja mehhanistliku maailmavaate. Voltaire propageeris innuga ka Locke`i ideid empiirilisest meetodist, poliitilisest vabadusest ja ususallivusest.Oma seisukohti tutvustas ta draamade, romaanide ja ka kirjade kaudu
Ausbildung in den gesellschaftlichen Umgangsformen, in künstlerischen und praktischen Fertigkeiten auch die Anfangsgründe des Lateinischen umfasste. Später interessierte siesich mehr dem praktischen Leben, der Jagd und Kriegsführung. Ihre Bibliothek, die sie mit gleicher Leidenschaft wie ihre Kunstsammlung zusammentrug, war umfassend, denn ihr Interesse erstreckte sich gleichermaßen auf Dichtung, Geschichte, Philosophie und Kunst. Während ihres ganzen Lebens unterhielt sie einen ausgedehnten Briefwechsel mit den berühmsten Männern und Frauen ihrer Zeit. FRAUEN DES BÜRGERTUMS Der Kultur der Höfe wurde aber auch für der Städte vorbildlich.Die zu großem Reichtum und politischer Macht gelangten Florentiner Geschlechter der Kaufleute und Bankiers glichen ihren Lebenstil seit dem ausgehenden 15. Jahrhundert mehr und mehr dem aristokratischen Milieu an
Ta võttis meeleavaldustest osa ja organiseeris Ècole normale'is üldkogu, kuid suhtus poliitilise spontaansuse ideesse umbusklikult. Sügisel sõitis Derrida Ameerikasse, kus ta pidas oma esimese seminari Johns Hopkinsi ülikoolis (seminarid jätkusid 1974. aastani). Seejärel pidas ta rea loenguid veel paljudes Ameerika ülikoolides, saavutades suure populaarsuse. 1972 ilmusid raamatud ,,Disseminatsioon" (La dissémination) ja ,,Filosoofia ääred" (Marges de la philosophie). Kuigi ,,Disseminatsioon" sisaldab põhjaliku käsitluse Philippe Sollersi romaanist ,,Arvud" (Nombres), olid Derrida suhted Tel Quel'i autorite ringiga selleks ajaks otsustavalt jahenenud ega taastunud hiljemgi. Seitsmekümnendatel aastatel kirjutas Derrida oma kõige eksperimentaalsemad teosed ,,Glas" (1974), ,,Tõde maalikunstis" (La vérité en peinture, 1978) ja ,,Postkaart" (La carte postale, 1980).
ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks. Autor on püüdnud väljendada oma mõtteid lihtsalt ja selgelt, samas huvitavalt ja haaravalt. Ise on ta väitnud, et antud teos ei ole mõeldud ainult teadlastele ja filosoofidele, vaid on mõeldud laiemale lugejaskonnale ning pigem selgitab ja illustreerib tema teooriat kui tõestab. Need, keda huvitab probleemide põhjalikum analüüs, peaksid lugema 1923-1929 ilmunud kolmeköitelist Die Philosophie der Symbolischen Formen (Sümboolsete vormide filosoofia). Kuna teos on väga mahukas, võtan oma referaadis vaatluse alla ainult I-III peatüki. Antud peatükkides lahatakse inimese olemust ja erinevaid teooriaid sellest ajaloo vältel, püütakse leida võti inimloomuse avamiseks ning tuuakse välja inimese erinevused muust elusloodusest. Üheselt võiks teema sõnastada Mis on inimene? Töö liigendamisel on järgitud allikteose liigendust. Sissejuhatusele järgneb kolm peatükki: 1.
10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 1 11) Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all. Lamarck 1809. a. ilmus raamat ,,Philosophie zoologique" (,,Zooloogia filosoofia") Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt. Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Liigisisene muutumine tekib keskonnatingimuste muutumisel liigid pürgivad täiuslikkuse poole. Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael
kirjutatud justustavas laadis. Soovitan seda teost neile, kellele pakub filosoofia huvi. Sellest raamatust saab värvikate näidete abil ajaloost paremini aru, tekib tunne nagu seletaks seda kõike õpetaja. 26 Kasutatud kirjandus J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://images.zeno.org/Philosophie/I/big/vs01_000.jpg http://media.photobucket.com/image/Anaximenes/adoretsu/anaximenes.gif http://www.uibk.ac.at/klassische-archaeologie/Museum/parmenides.jpg http://www.ideayayinevi.com/felsefe_tarihi/herakleitos/Herakleitos_2.jpg http://www.centropian.com/religion/academic/theologians/anaxagoras.jpg http://felsefekulubu.pau.edu.tr/res_galeri/2PR0VB3Demokritos.jpg http://de.geocities.com/natverfahren/hippokrates1.jpg http://lonniswordpresscom.files.wordpress.com/2007/12/sokrates_bw4.jpg
classiques, sous la diversité des manifestations culturelles, le « fonds commun d'humanité » (É. Durkheim), celui valeurs 1. trans- qui sous-tend tout l' « humanisme (univer- culturelle traduire reconnaître classique » ou encore, actuellement, la selles) « Philosophie des Droits de l'Homme », capacité à reconnaître son semblable dans tout être humain repérer, Capacité à mobiliser les connaissances analyser, culturelles acquises et extraire de nouvelles
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad)
Noorem Edda); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio "De genealogia deorum"); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine (Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused); romantismiajastu müüdilembus (Herderi müütide kaudu inimkonna mõtestamine) Suundi müüdi uurumises: "Tautegooriline" müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion
baseeruvast ühiskonnast. •Oluline muutus leidis aset suhtumises aega ja sotsiaalsetesse muutustesse. Valgustusaja ideede tuules süvenesid arusaamad ühiskonna ja elu muutlikkusest ning tsivilisatsiooni progressi võimalusest. Comte ja Mannheim põlvkondadest Auguste Comte oli esimene, kes üritas põlvkondi süstemaatiliselt uurida. Cours de philosophie positive (1842): Comte leidis, et ühiskondliku muutuse põhjuseks on põlvkondlik muutus, mis seisneb vastuolus järgnevate põlvedega. • Põlvkonnas süvenev alalhoidlikkus viib neid varem või hiljem vastuoludeni noortele iseomase uuendusmeelsusega. Karl Mannheim soovitas jagada generatsioonide uurijad kaheks koolkonnaks. •Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”.
Kiri ja erinevus Jõud ja tähendus /1963/ Freud ja kirjastseen /1963/ Struktuur, märk ja mäng 1967 DE LA GRAMMATOLOGIE Grammatoloogiast 1967: LA VOIX ET LE PHENOMENE: INTRODUCTION AU PROBLEME DU SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst,
Einzelne Abschnitte mit dieser Protagonistengruppe spielen in Ostberlin, Leipzig, Chemnitz, an der (unvermeidlichen) Ostsee und das 20. und letzte Kapitel endet in Halle an der Saale. Im 6. Kapitel wechselt die Handlung überraschend an den Mittelrhein/Ruhrgebiet, wo eine vollkommen andere Geschichte um Irene Hollenkamp erzählt wird. Sie liebt einen jungen Journalisten, der sich mit jungen Intellektuellen heiße Philosophie- und Politikgespräche liefert. Später taucht diese Lokalität samt Familienumfeld mehrfach wieder auf. Beide Stränge verknüpfen sich über eine Familienbeziehung zu Kleinschmidts und vor allem die alten Vorbesitzer/Leiter der Bermsthaler Fabrik, zu denen Papa Hollenkamp gehört, wo generalstabsmäßig die Flucht der dort verbliebenen Fachleute in den Westen organisiert wird. Erwin Strittmatter: Ole Bienkopp (1963): die Bodenreform; er schaufelt sich zu Tode
Kui Jumal on pelgalt põhjust, siis ei saa tuletada sellest moraali. Lk 135. Asjadest iseendas ei saa rääkida, vaid saab rääkida piirist – tekib küsimus, et kuidas temast rääkida? Lk 135. see piir on suhe, me ei ütle, mis on jumal; paneme asjad iseendas suhtesse maailmaga, et rääkida piirist? Als hob – just nagu. Käsitleme maailma just nagu oleks maailm jumala poolt loodud; siis saabe maailma panna suhtesse jumalaga kui objektiga. 11. seminar. 58-60 prg. Hans Vaihinger. Die Philosophie des Als Ob. Töötas sealt välja uue Kanti tõlgenduse. Fiktsionalism – fiktsioonid, mis aitavad reaalsust avada. „Kas tal on vaste kogemuses?“ nt ideaalne gaas. Sõna „ideaalne“ nätab juba, et ei ole vastet kogemuses aga aitab seletada, kuidas reaalsed gaasid käituvad. Mis on siis Als Ob? Maailm on Jumala poolt loodud; kujutada maailma ette nagu see oleks Jumala poolt loodud (kaks erijuhtumit). Aluseks on Hume’i teos. Kõige tugevaim
1798. aastal ilmunud essee „Principle of Population“ kirjeldas esmakordselt inimpopulatsiooni kasvuga kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi. Kuigi Malthus ei rääkinud otse elusloodusest ja selle evolutsioonist, mõjutas tema töö mitmete tuntud evolutsiooniteoreetikute edasisi mõttekäike. 7. Jean-Babtiste Lamarck'i roll evolutsiooniteooria kujunemisel J-B Lamarck (1744 - 1829). Oma 1809.aastal ilmunud raamatus „Philosophie Zoologique“ kirjeldab ta oma arusaamist eluslooduse kujunemisest. Muuhulgas väidab ta, et elusolendite päritolu ja mitmekesisus on seletatavad loodusseaduste abil ja ei vaja jumalikku sekkumist. Keerukamad olendid on kujunenud lihtsamatest, liigid muutuvad. Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me
New York: Crowell. Reprinted in S. Davis (1991) Pragmatics: A Reader. Oxford: Oxford University Press. Heil, J. (1998) The Philosophy of Mind: A Contemporary Introduction, London: Routledge. Heil, J. and Mele, A. (eds.) (1993) Mental Causation. New York: Clarendon Press. Heim, I. (1990) "E-Type Pronouns and Donkey Anaphora." Linguistics and Philosophy 13: 13777. Hempel, C. G. (1950) "Problems and Changes in the Empiricist Criterion of Meaning." Revue Internationale de Philosophie 4: 4163. Hintikka, K. J. J. (1961) "Modality and Quantification." Theoria 27: 11928. ---- (1976) "Quantifiers in Logic and Quantifiers in Natural Languages." In S. Körner (ed.), Philosophy of Logic. Oxford: Basil Blackwell. Reprinted in E. Saarinen (ed.) (1979) Game-Theoretical Semantics. Dordrecht: D. Reidel. ---- (1979) "Quantifiers in Natural Languages: Some Logical Problems." In E. Saarinen (ed.) (1979) Game-Theoretical Semantics. Dordrecht: D. Reidel. Holdcroft, D
annaabi.ee 
