Lehed teravalt saagja servaga. Valged õied paiknevad püstises pöörises või kobaras. Õitseb juunis. Kiirekasvuline. Rohkesti päikest vajavad. Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. Kare deutsia (Deutzia ) 1,5m kõrgune juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast roosasid õisi. Õied paiknevad 6- 12cm pööristes. Rohelised karedad lehed kärbitud saagja servaga. Rohkesti päikest vajavad. Väetada iga 2-3 aasta tagant ja lõigata vanemad oksad välja. H. ebajasmiin (Philadelphus) 1,5-2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on karedad, liigile iseloomulike alt roodude nurkades asetsevate karvadega. Lehe serv harvalt jämesaagjas. Juunis valged, lõhnavad, 5-7 õielised õiekobarad. varjus õitsevad vähem. Oksad on väga haprad. Kiirekasvuline. Värd-ebajasmiin (Philadelphus) 1-1,5m kõrgune ümarmunajas hübriidliik, väiksemate ja tumerohelisemate lehtedega kui eelmine liik. Õied tugevasti lõhnavad. varjus õitsevad vähem. Puishortensia (Hydrangea)
kuninganna lojaalsuses. Seal võlus ta ka ära ja uus paar veetis 41-40 ekr talve Alexandrias. Antony kaitses Kleopatrat ja oli pidavalt ta läheduses ka peale talve. 25. detsembril sünnitas Kleopatra kaksikud Alexander Helios Kleopatra Selene II, kelle isaks oli Antony. Nelja aasta pärast tuli Rooma väejuht taas Alexandriasse, kus ta abiellus kleopatraga kuiga ta oli sel hetkel veel abielus Octavi Minoriga. Tema ja Kleopatra said veel ühe lapse Ptolemaius Philadelphus. 31 ekr Kleopatra ja Mark Antony ühendasid jõud et alistada Octaviani, Ceasari lapsendatud poega. Toimus võimas merelahing Atikumis, Kreeka lääne rannikul. Octavian oli võidukas ja Kleopatra ja Antony pagesid Egiptusesse. Octavian järgnes neile ja alistas Alexandria 30 ekr. Selle peale tegi Antony enesetappu ja Kleopatra otsustas talle järgneda, ässitades kobra ennast salvama 12 august 30 ekr. Egiptus oli peale seda Rooma Impeeriumi all.
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis
Harilik sirel Syringa vulgaris 3 2,5 Täisvalgus/ ´Znamja Lenina´ ´Znamja Lenina´ poolvari Harilik kuusk Picea abies ´Aurea´ (30 a) 2 Täisvalgus/ ´Aurea´ 12 poolvari Euroopa lehis Larix decidua (30a) 10 Täisvalgus 15 Ebajasmiin ´Dame Philadelphus 1,5 1,5 Täisvalgus/ Blanche´ coronarius ´Dame poolvari Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8
Kuninganna luksuslik elu meeldis Antoniusele. Sõdurina oli ta pidanud palju puudust kannatama. 40 eKr sünnitas Kleopatra Antoniusele kaksikud, Alexander Heliose (päike) ja Kleopatra Selene (kuu). Nelja aasta pärast tuli Antonius jälle Aleksandriasse ning abiellus Kleopatrga. Antonius nimetati jumal Dionysos-Osirise maiseks kehastuseks ning Kleopatrast sai jumalatar Isis. Neil sündis veel ka poeg, Ptolemaius Philadelphus. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Kuid selle tõttu unustas ta Rooma. Roomas aga oldi tema peale vihased, sest selle asemel, et riigiasjadega tegeleda, pööras ta kogu oma tähelepanu vaid oma naisele ja lastele. 7 4. SURM 31 eKr ühendasid Marcus Antonius ja Kleopatra jõud, et alistada Octavianus. Toimus võimas Aktioni merelahing. Lahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil
hiljem mustaga, kasutati heledat minki, huuled ja põsed värviti punaseks, samuti küüned KLEOPATRA VII THEA PHILOPATOR Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige Sündis: 69 eKr, Aleksandria, Egiptus Suri: 12. august 30 eKr, Aleksandria, Egiptus Abikaasad: Marcus Antonius (abiell. 32 eKr30 eKr), Ptolemaios XIII, Ptolemaios XIV Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy Philadelphus TEMPLID Uue riigi aegsed suurimad ehitised Asusid haudehitiste vahetus läheduses Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele
............................................................ 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88 Enelas (Spiraea) .......................................................................................
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised
..................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)..........................................................................................................40 3.5Hortensia (Hydrangea).....................................................................................................41 3.6 Põienelas (Physocarpus)..................................................................................................42 3.7Ebajasmiin (Philadelphus)................................................................................................43 3.8Põõsasmaran (Potentilla)..................................................................................................44 3.9Leeder (Sambucus)...........................................................................................................45 3.10 Enelas (Spiraea)............................................................................................................
ka astel. Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed Liik harilik Philadelphus pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad ebajasmiin coronarius vastakud; Liik Karvane ehk Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed laialehine Philadelphus pubscens kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei ebajasmiin kestenda;
nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline,
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline)
roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste
Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses Puu võra- põõsad Lehed- lihtlehtedega Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn Viljad- pruunikad PÕISENELAS Physocarpus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena või ka üksikult Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- Valged kuni roosakad, kännasjates õisikutes Viljad- ENELAS Spiraea
Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=148&art=151. 24.09.2013. Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup %C3%B5%C3%B5sad/physocarpus_opulifolius_diabolo_lodjapuulehine_p %C3%B5isenelas_diabolo.html. 24.09.2013. Neeva aed. Lodjap-põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/lodjap-poisenelas-diabolo/? category=183&panel=2. 24.09.2013. 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) (joon. 79, joon.80) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas. Lehed: rohelised. Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais. Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad
kaugusel, kulla valmistamine ning tuleviku ennustamine. Kergeusklik publik oli vaimustuses. Seda vaimustust ei jätkunud aga Cagliostro elupäevade lõpuni ta pisteti vabamüürluse õhutamise eest vangi, kus ta pärast ebaõnnestunud põgenemiskatset surigi. Lorenza Felicia veetis oma elu viimased aastad kloostris, kahetsedes sügavalt kõiki neid pettusi, milles ta oma abikaasat oli aidanud. Teine 18. sajandi nimekas illusionist esines nime all Philadelphus Philadelphia. Aastatel 1735 1795 elanud ameeriklane oli eraelus tuntud Jakob Meyerina ning nooruspõlves esines ta vaid valitsejate ning kõrgema seisuse ees. Friedrich II õukonnas tabas teda aga skandaal kuningas kahtlustas, et Philadelphus Philadelphia kuulub rahvusvahelisse usulis-müstilisse salaorganisatsiooni, mis tegeleb maagia, alkeemia ning poliitilise mõjutamisega. Tänu sellele alandusele sai Philadelphiast esimene
Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin Perekond sõstar: Perekonnas heitlehised, ühekojalised põõsad. Lehed 3-5 hõlmalised. Vili lihakas paljuseemneline mari. Liike 200 (punane, must, mage, karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias
Kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koor ja juured sisaldavad kollast alkaloidi berberiini, mida kasutatakse nii meditsiinis (berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime) kui ka riiete ja naha värvimisel. Paljud liigid on tähtsad ilupõõsad haljastuses · Taluvad hästi kärpimist ning on külma- ja kuumakindlad ja mullastiku suhtes vähenõudlikud 23. Perekond sõstar (Ribes) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Ribes - kuulub u. 200 liiki, mis on levinud jaheda ja paraskliimaga aladel Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult 3 liiki: mage-, karvane ja must sõstar. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate sõrmroodsete lehtedega põõsad. Osadel liikidel ogad. Õied on pikkades rippuvates kobarates, vili lihakas paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik
....................................................................40 25.3 Hooldus isekülvil või levimisel..............................................................................................41 25.4 Elujõulisuse suurendamine.....................................................................................................41 25.5 Hooldus...................................................................................................................................42 26. Philadelphus coronarius - ebajasmiin...........................................................................................42 26.1 Iseloomustus...........................................................................................................................42 26.2 Hooldus...................................................................................................................................42 26.3 Paljundamine...................................................................
seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt
Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused: Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4....
annaabi.ee 
