GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni.
hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Esimene naftapuurtorn lasti käiku 1859. aastal Pennsylvanias. Primitiivsete destillatsiooniseadmetega toodeti eelkõige lambiõli ehk petrooleumi. Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. Autode arvukuse kasv tekitas suure nõudluse bensiinile. Sõiduauto Ford oli esimene, 1892. aastal loodud mudel, mis tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid. Allpool on välja toodud täpsemalt iga naftasaaduse omadused ja kasutamine, kuid esmalt uurime,
6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9. Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9]. 10. Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11. Aine tiheduse leidmiseks tuleb[A11] 12. Petrooleumi tihedus 800 kg/m3 tähendab, et[A12] 13. 0,2 m3 ruumalaga tsisterni mahub 160 kg naftat. Kui suur on nafta tihedus kg/m3[A13]? 14. Hõbeda tihedus 10 500 kg/m3. Kui suur on hõbeda tihedus g/cm3[A14]? 16. 0,6 dm3 ruumalaga klaasivalu mass on 1,5 kg. Leidke klaasi tihedus g/cm3[A15] 16. Aine tiheduseks nimetatakse selle aine[A16] 17. Õhu tihedus 1,290 kg/m3 tähendab, et[A17] 18. 50 m3 ruumalaga tsisterni mahub 40 000 kg petrooleumi.
1 aasta enne oma surma, 1906. aastal koostas Dmitri Mendelejev keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Tihti vaidlustas ta teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. 1894. aastal viidi Mendelejevi töö tulemusel Venemaa seadustesse sisse uued viina tootmise normid ja viina tuli hakata tooma 40kraadisena. Mendelejev uuris ka petrooleumi koostisosi ja aitas rajada Venemaa esimese naftatöötlemistehase. Ta avastas petrooleumi tähtsuse petrokemikaalide lähteainena. Talle omistatakse märkust, et ,,petrooleumi põletamine kütusena oleks sama, mis pliidi alla rähatähtedega tule tegemine". Mendelejevi oli 1869. aastal üks Vene Keemiaseltsi asutajatest. Ta töötas teoorias ja praktikas majanduslike kaubandusmeetmete ja põllumajandusega. Mendelejev kirjutas 1868 1870 kahes osas raamatu ,,Keemia põhimõtted"
Kütused on ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinkühendeid mitmesuguste materjalide tootmiseks. Kütuse iseloomustamiseks on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USAS-st. Esimene naftapuurtorn lasti käik 1859.a. Pennsylvanias. Toodeti eelkõige lambiõli( petrooleumi). Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandili algul tekitas autode arvukuse kasv bensiini suure nõudluse. Esimese maailmasõja ajal suurenes ka nõudlus asfaltile ja bituumendile teedeehituse tarbeks, tänu autostumisele. Enneolematu kiire areng toimus ka naftat töötlevas tööstuses,kus leiutati ja võeti kasutusele uusi meetodeid. Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt. Mitmel arenenud tööstusmaal, nagu Jaapan,Saksamaa,
Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid energeetilisi vajadusi valgustuse ja tööstusrevolutsiooni ajal. Eestis hakati põlevkivi kaevandama Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil.
toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Sapropeel on tahkestunud mageveejärvede muda. Sapropeel kujutab endast väärtuslikku toorainet keemiatööstusele oma orgaanilise koostise tõttu. Kuivajamisel saab sapropeelidest koksi, valgustusgaasi, generaatorigaasi, nuuskpiiritust, äädikhapet, puupiiritust, bensiini, petrooleumi, mitmesuguseid õlisid. Minu kodukoha läheduses on 4 karjääri, millest kaevandatakse peamiselt kruusa ja liiva. Kati Kõiv 9a Rõngu Keskkool
● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -lämmastikushappe soolad Kasutamine ● Keemiatööstuses - soojuse ja kemikaalide transpordis ● Petrooleumi töötlemisel ● Klaasi ja keraamika tootmisel ● Terasetööstuses ● Paberi valmistamisel ● Meditsiinis - ravimid ● Plahvatuse korral inhibiitorina Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammas tik.html https://et.m.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik https://et.wikipedia.org/wiki/Nitriidid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitritid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid Täname tähelepanu eest!
ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise torni koos. Kõpu tuletorn on massiivne neljakandiline, neljale piilarile toetav munakaist ja paest ehitis, mis on umbes 37 meetrit kõrge ja tuli paistab umbes 35 meremiili kaugusele. Kõpu, mis on teadaolevalt maailmas pidevalt tegutsenud tuletornide seas vanuselt kolmas, näeb tuletornide vanaemana endiselt nooruslik ja kaunis välja.
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine
Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina. Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.
süsivesinik. Benseeni avastas 1825. aastal M. Faraday. Benseeni saamine. Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides koksistades. Benseeni füüsikalised omadused. Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid.
Nafta Pirgit Toots MJ111 Ajalugu · Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. · Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Nafta ja selle koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: · Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), vää
Põlemine – Kõik alkaanid põlevad. Madalamad põlevad vähemärgatava ja kahvatu leegiga. Põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur. Oksüdeerijate toime - Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate toimel ei reageeri. Lagunemine kõrgel temperatuuril – Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning vedeltatult vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaane tarvitatakse samuti õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena ning narkoosivahendina, tulekustutusvedelikuna ja parfüümide jms juures pihustusainena. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 → CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 → CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 → CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr → CH3Br + H2 Oksüdeerumine: 2CH4 + O2 → 2CH3OH
vähem suitsu ning selgemat leeki. 1834. aastal leiutas Joseph Morgan masina, mis suutis ühe tunni jooksul 1 500 samakujulist küünalt toota. 1830. aastal eraldas keemik Laurent parafiinõli kiltkivist. Teine keemik, Dumas, suutis seda saada kivisöetuhast. Alles 1850. aastal õnnestus James Young'il saada seda kivisöest ning tänu sellele oligi võimalik hakata tootma mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga küünlaid. Veidike aega peale seda laastati küünlatööstus petrooleumi avastamisega. Petrooleum on ideaalne põletusaine lampide jaoks. Sellest ajast alates on küünlad saanud pigem dekoratiivse tähenduse.
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel
asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Plaatkondensaatoris asetsevad kaks plaati paralleelselt. 10. Dielektrikuga kondensaatori mahtuvus C on (epsilon) korda suurem dielektrikuta kondensaatori mahtuvusest C´. C´= x 0 x S/ d. Kondensaatori mahtuvus suurenes dielektriku läbitavuse võrra ning vähenes plaatidevahelise kauguse võrra. Arvutasin, et mahtuvus muutus 4,2 korda kui kasutasin valemis petrooleumi dielektrilist läbitavust. Kuna kondensaatori mahtuvus on võrdne ka C´=q/ E´d sellest järeldame, et q= C´x E´x d Laeng plaatidel on samuti seotud plaatidevahelise kaugusega, mis tõttu laeng väheneb poole võrra. 11.
7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: alkaan + halogeen orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. o Tahked alkaanid moodustavad parafiini.
toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi
Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päikeseelektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul. Kõige rohkem kasutatakse elektri tootmiseks sütt, sest seda leidub palju ja on üsna odav energiaallikas. Austraalia elektrihinnad on ühed odavaimad maailmas.
maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas. Ajalugu Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi
Valgusallikate ajalugu ja valguse omadused Valgustite ajalugu Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Tõrvikut tehti näiteks väga peentest okstest. Tõrvik oli ühtlasi esimene kaasaskantav lamp. Küünal tekkis umbes 150 aastat e.Kr. Petrooleumlambid Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782. aastal ja gaasilamp patenteeriti 1799ndal aastal. Gaasi puhtuse puudumine ja vähene valguse hulk lükkasid gaasivalgustuse populaarsuse edasi, kuni Carl Auer von Welsbachi
· Põhilised tööstuse suunad: toit, vürtsid, jalatsid, masinaehitus, kaevandamine, tsement, klaas, rehvid, õli, süsi, teras, paber Vietnam · Eksport: $48.7 biljonit (2007) · Produktid: töötletud õli, laeva osad, riis, kohvi, kumm, tee, vürtsid, jalatsid , pipar · Partnerid: U.S.A 18.8%, Jaapan 13.2%, Hiina 10.3%, Austraalia 6.9%, Singapur 5.2%, Saksamaa 4.0%, Inglismaa 3.8% (2004) · Import: $52.28 biljonit (2007) · Produktid: Masina osad, petrooleumi, teras, raw cotton, seemned, puuvill, mootorrattad · Partnerid: Hiina 13.9%, Taivan 11.6%, Singapur 11.3%, Jaapan 11.1%, Lõuna-Korea 10.4%, Tai 5.8%, Malaisia 3.8% (2004) · Välisvõlg: 43.3% SKT-st (2007)
Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused: Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee
f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel peab olema väga ettevaatlik ja kasutada kaitsevahendeid, muidu on tulemuseks Eda. c. Metall ei tohi sattuda nahale. Metallitükki hoitakse kinni pintsettidega ja kasutatakse kummikindaid. 4. Leelis- ja leelismuldmetallide tootmine. a. Toodetakse elektrolüüsil (vesilahuste puhul või sulandatud). 5. Füüsikalised omadused ja kasutusalad.
8 Energiamajandus Egiptuse mineraal- ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum, naturaalne gaas, fosfaat, kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes. Naturaalset gaasi leidub peamiselt Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes. Õli ja gaas moodustavad umbes 7% SKT-st 2000/01 rahandusaastal. Petrooleumi ja sellega seotud toodete eksport ulatus $2,6 billionini aastal 2000. 2001.aasta lõpus Egiptuse lähtepunk ,,Suez'i segu" oli umbes $16,73 tünni kohta ($105/m3), madalaim hind 1999.aastast. Üle eelneva 15 aasta, enam kui 180 petrooleumi uurimuslepingut on sõlmitud ja paljurahvuslikud õlikompaniid kulutavad enam kui $27 billionit uurimuskaaslastele. Tänu nendele tegevustele on leitud umbes 18 noornafta väljakut ja 16 naturaalse gaasi väljakut rahandusaastal 2001
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid
Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford. Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte
pirnid, koka, tomatid, mangod, oder, sibulad, nisu. Tööstustoodang: teras, naturaalne gaas, kalad, tekstiil, riided. d) Elektri ja nafta tarbimine: elektri tarbimine 28,97 biljonit kWh, maailmas 60. kohal. Nafta tarbimine 157000 barrelit päevas, maailmas 65. kohal. e) Väliskaubandus: eksport $33,73 biljonit, peamised tooted- vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartulid, spargel, kalajahu, tekstiil. Import $25,74 biljonit, peamised tooted- petrooleum ja petrooleumi tooted, plastik, plastmass, masinad, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber. 6. Turism ja vaatamisväärsused.
moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles
Alkaanid looduses Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi,
valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised,
on mitu viisi · ioniitmeetod · destillatsioon Pehme vesi o Pehme vesi on vihma ning lumevesi. Küllaltki pehme on tavaliselt veel ka järve või jõevesi o Karedad veed on kaevu ja allikaveed, eriti aga merevesi o Vett saab veel pehmendada kasutades nn vee pehmendajaid (näiteks naatriumfosfaat), sadestamaks vees sisaldaavid kaltsium ja magneesiumioone vähelahustuvate ühenditena. Ettevaatusnõuded! § Hoida suletud anumas petrooleumi või õlikihi all § Kasuta kaitseprille, kummikindaid § Vältida kokkupuudet nahaga § Süttimisel ei tohi kustutada veega tuleb takistada õhuhapniku juurdepääsu § Kasutamata metallijääke ei tohi visata prügikasti!
Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. Nafta ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a
· Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid
teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma esimese foto (1826) autor jändas vase ja tinaplaatidega, kattes need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võtteid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat. Olles stereopaaride reklaami ja kasutuselevõtu suhtes tulutult suhelnud mitme reisi- ja teadusajakirja toimetustega, mõistan insener Walter Zappi, kel ei õnnestunud oma spioonikaamerat Eestis patenteerida ega toota. Ühest küljest on muidugi tore, kui keegi
katalüsaatorite manusel. Alkaanidel esinevad isomeerid alates propaanist. 8 Ühendid ja nende kasutusalad Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, nt vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini(peamiselt tuntud kui küünlavaha). Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. 9 Triklorometaani (CHCl3) tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna.
Toode on sinist värvi. Valmistatud metanooli baasil. BLACK PEARL - 05 - Final Finish - kõrgläikepasta - poleerimispasta Annab pinnale intensiivse läike ja tagab viimase vastupidavuse. Toode on pinnale kahjutu ning madala VOC sisaldusega. Tänu ühendi tahkele koostisele annab pinnale suurepärase sügava läike. Toodet on lihtne kasutada nii käsitsi kui ka kettaga poleerimisel. Lõhnab arbuusi järele. : VAN DER CAR - tugevatoimeline pigileotusvahend - pigieemaldi Tugevatoimeline petrooleumi baasil puhastusvahend ning rasvatustaja auto välispinnale, mootorile jne. Saadaval erineva tugevusastmega. Eemaldab talvise pigi ja soola kihi ning suvised pigitäpid. TROPICAL GLOSS - aerosoolvaha Aerosoolvaha, mis annab töödeldavale pinnale kiiresti sügava läike. Samas kaitseb pinda ilmastikuolude ja mustuse eest. Eriti soovitatav kasutamiseks autosalongides või mmudes kohtades, kus tuleb kiiresti saavutada vähese vaevaga hea tulemus. Ei nõua eriteadmisi vahatamisest.
paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas.Naftat saadakse naftapuuraukudest.(pilt 1) Põlevkivi
Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed
väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini 80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis Maagaas Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, suurem osa hõlmab metaan Koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi,
punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. Aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. (Vt. Lisa 2.) Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütusteliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks. Segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks
mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast peale, kuna ta põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes riikides. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini, need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis.
ümbertöölemiseks. Eks kindlasti vajab prügisorteerimine alguses harjumist, kuid ümbertöötlemisega saame me säästa looduse ressursse, mis kuluksid muidu uue materjali tootmisele ja selleks, et vähendada tekkiva prügi hulka, mis loodusesse lagunema jääks. Keskkonda ja atmosfääri saastavad meeletult kõikvõimalikd tranpordivahendid ehk mootorsõidukid, mis kasutavad kütuseks diislit, bensiini või lennukid petrooleumi. Kuid kas me kujutame elu ette ilma sõidukiteta? Vaevalt, sest inimeste elutompo on muutunud kiireks ja vahemaad, mida igapäevaselt läbima peame on muutunud üsna pikaks, rääkimata siis veel reisimesest küll töö tegemise kui ka meelelahutuse eesmärgil. Päris kindlasti ei saa me üldse ilma sõidukiteta, kuid oleks vaja võtta kasutusele keskonna säästlikumad autod, mis tarbivad vähem kütust või töötavad lausa taastuvenergial. Eestis
tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti
reaktsioonid võivad kulgeda ka plahvatusega. Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Õhu käes oksüdeeruvad leelismetallid kiiresti, kusjuures rubiidium ja tseesium võivad isegi õhus põlema süttida. Sel põhjusel ei olegi võimalik leelismetalle vabalt hoida ja nende hoidmisel ning kasutamisel peab järgima mitmeid ohutusnõudeid. Nimelt leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all, et vältida õhuhapniku ja ühtlasi ka vee kontakti nendega. Leelismetallide käsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning kasutada mitmeid kaitsevahendeid (kummikindad, kaitseprillid jms.), sest nahale sattumisel nad tekitavad sügavaid söövitushaavu. Kui leelismetall anumast õli seest pintsettidega välja võetakse, siis õlitilkade eemaldamiseks kuivatatakse teda veidi filterpaberil enne katsete sooritama asumist. Leelismetallide süttimisel
erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Bensiini põhikomponendiks on vedelad alkaanid (C5-C10), mida saadakse keetes naftat 40-210 kraadi juures. Diislikütust aga keetes 200-350 kraadi juures. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Viimast kasutatakse määrdeõlide tootmiseks ning katlakütusena. Nafta saadused erinevatel temperatuuridel destilleerides: Saadus Süsinike arv Keemistemperatuur Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360
Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Bensiini põhikomponendiks on vedelad alkaanid (C5-C10), mida saadakse keetes naftat 40-210 kraadi juures. Diislikütust aga keetes 200-350 kraadi juures. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Viimast kasutatakse määrdeõlide tootmiseks ning katlakütusena. Nafta saadused erinevatel temperatuuridel destilleerides: Saadus Süsinike arv Keemistemperatuur Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350
mineraalidest. Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara Ajalugu Kasutatakse juba ürgajast Tänapäevane tööstuslik kasutamine - 1837 Prantsusmaal Autunis. Sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes maades. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). 19 saj -> põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. (rahuldasid vajadusi valgustuse järele). Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele (kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina ka gaas). 1924. aasta - põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. ( Eesti
annaabi.ee 
