valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure surma esitati Aristotesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel.
Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi.Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid,
Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse, mis asus Ateenas. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Plaatoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. 335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED
342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō). Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr
Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes väidetes ühinesid nad peripateetikute ja platoonikutega Epikurose vastu, ründasid teda äärmise teravusega ja isegi laimasid. Idealistlik on stoikute õpetus hinge surematusest. Diadohhide riikide ja hiljem Rooma impeeriumi kõrgemal seismisele rahvuslikest erinevustest vastas nende teostumatu unistus maailmariigist. Kolmas suur Aristotelese järgne filosoofiasuund on skeptitsism. Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja
Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes edasi-tagasi jalutades . Aristoteles õpetas Lykeionis 335-322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt
perekonnaga Mytilenesse. 342 eKrkutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate).Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma
Pärast peatumist Lesbosel Mytilenes 344 345 eKr võttis Aristoteles Makedoonia kuninga Philippos II kutsel enda peale tema kolmeteistaastase poja, hilisema Aleksander Suure kasvatamise. Viiekümneaastasena läks Aristoteles tagasi Ateenasse ning rajas linnast kirdesse Apolloni pühamu juurde oma kooli. Apolloni lisanimi Lykeios andis õppeasutusele nime Lykeion. Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks". Kaksteist aastat juhatas Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322
aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Seda piirkonda nimetatigi vastavalt Lykeioniks. (Meos, 2000) 4 Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli
Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate). Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust.
Seetõttu propageeris ta loobumist liha tarvitamisest, kuna seeläbi omandavat jõudu üksnes hinge madalam osa- mõistmatus (Salumaa, 1991, lk 88). 1.5 Aristoteles (384-322 eKr) Aristotelese arvates on mõistuslik vaim muutumatu, kadumatu – seega ka surematu ning tekkimatu. See kehtib vaid hinge mõistusliku osa suhtes: nii vegetatiivsed kui ka animaalsed elemendid hävivad koos kehaga (Salumaa, 1991, lk 124-125). 1.6 Straton (u 335-269 eKr) Straton kuulub peripateetikute koolkonda. Straton eitab igasuguse hinge ning vaimsuse olemasolu. Ta väidab, et hing „peab elu lõpul üha enam nõrgenema ja lõpuks hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144). 1.7 Stoikude koolkond Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge
sõbralikult" (E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia" lk. 90) 343.a kutsub Makedoonia kuningas Philippos ringi rändava A. oma õukonda, et too annaks õpetust noorusikka jõudavale Aleksandrile. 335. a. varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist siirdub A. tagasi Ateenasse ja avab seal Lykeioni gümnaasiumi juures oma õppeasutuse (Lykeion oli üks jumal Apolloni lisanimedest ladina keeles Lyceum ja sealt tulnud meie keelde tänapäeva lütseum), mis saab õigepea enesele nimetuse kui peripateetikute kool (õppetöö toimus jalutades kr.k peripateo- jalutan). Õpetaja pidas ettekannet, kuid peagi muutus see kõigi koosviibijate vestluseks. Kooli elu korraldasid õpilased ise, valides iga 10 päeva tagant eneste hulgast järelevaataja, kes administreeris. Filosoofia kõrval rõhk loodusteadustel. Kuna A. toetas ka tema varasem õpilane Makedoonia Aleksander, kellest oli saanud nüüd maailmavallutaja, siis ainelist
Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning
Ta on vähe ideede maailmas olnud, ta on laisk ja õpetaja on olnud halb õpetaja. Kuidas ära tunda, kas inimese hing on tark või mitte (kuidas ära tunda tarka ja lolli inimest)? Rumala inimese hing on raskem ja maadligi, targa inimese hing on kergem, kuna ta on innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3)
polis õiglaselt ja harmooniliselt. Vooruste aluseks pidas hinge (tark omab ratsionaalset hinge, vapper hing ja ihaldav hing). Platoni riigivormid:ühevalitsus (monarhia), väheste valitsus ja enamuse valitsus. Platoni arvates on õigluse eelduseks ühisomand ning eraomandus on vastuolude ja tülide allikaks ega sobi kokku õiglase riigiga. Aristoteles oli Platoni õpilane (Akadeemias) ja oli Aleksander Suur'e õpetaja. Avas oma filosoofiakooli (peripateetikute kooli peripat 'kaetud sammaskäik'). Kuulsamad teosed on 'Poliitika' ja 'Ateena politeia'. Aristoteles arvas, et poliitika on praktiline teadus, mis tegeleb kodanike õnnelikkusega. Sarnaselt Platonile arvas, et ühiskonna kujunemise eelduseks on vajadus tööjaotuse järele, kuid ei pooldanud ühisomandi ideed. Arvas, et poliitilise võimu eesmärgiks on kodanike vabadus ja võrdsus. Arvas, et riik tekib perekond, asundus ehk kogukond, riik
48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist. Aristoteles rajas Ateenas filosoofiakooli Lykeion'i, hiljem sai Aristotelese koolkond peripateetikute koolkonna nime. Eesti keeles on ilmunud: ,,Poeetika", ,,Nikomachose eetika". 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchos proosakirjanik. Oli filosoof ja biograaf, kirjutas kuulsate kreeklaste ja roomlaste biograafiat. Tähtis rooma ajastu kirjanik. Seotud loominguga ka varasematel aegadel. Ise oli paljude kuulsate kreeklaste, roomlaste biograaf, aga temast biograafiat pole. Umbes 250 teost, säilinud kolmandik.
Plotinose vaated kunstile. ) Klassikalise antiikfilosoofia osaks on veel Platoni õpilane ARISTOTELES (383 - 322 eKr), keda peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele. Aristoteles sündis Makedoonias. Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ateenasse kolides töötas ja õppis Aristoteles Platoni käe all. Lõi oma kooli LÜTSEUMI. Aristoelesele meeldis jalutada ja mõtiskleda ning vestelda oma ideedest. Aristotelese õpilasi nimetatakse PERIPATEETIKUTE (kr k `ringijalutajad, uitajad` < < kr k peripatos - s ammaskäigus)) koolkonnaks. Aristotelese tuntuim teos on tema poja koostatud “Nikomachose eetika”. Inimese teeb õnnelikuks vooruslik elu. Sotsiaalsed suhtlemisoskused on edu eelduseks. Voorused on mõõdukad. Moraalne käitumine nõuab harjutamist. Inimesed, kes käituvad valesti, vajavad mõistmist, kaastunnet ja harimist, mitte hukkamõistu. Aristoteles oli kõnekunsti RETOORIKA alusepanija. Aristotelese
Ei kasutatud mõistet ,,absoluut", seda asendas mõiste ,,juhus". Teatris kujunesid välja kindlad tüübid - grupid samastumise alusel. Tegelasteks olid nt hetäär, ori, rikas noormees. Enam ei olnud tähtis individuaalne nimi. Näidenditest kadus koor avanes privaatse suhtluse valdkond. Muusika kaob üleminek puhtal kujul draamale. Tervikuna pole ühtki Kesk- Atika komöödiat säilinud. 8. Uus-atika komöödia sidemed filosoofiaga ja Menandrose looming Aristoteles lõi peripateetikute koolkonna, kelle huviobjektiks oli inimloomus kuivõrd mõjutab see inimese saatust. Ta alustas inimloomuste süstematiseerimist. Filosoofide mõtisklused inimkarakterite üle mõjutasid ka teatrit. Huvitava süzee jaoks oli vaja lihtsustatud tegelastüüpe, kuna keeruliste tüüpidega on rakse töötada. Menandros käis Aristotelese koolis, erineb selle poolest teistest (samal ajal kui Kesk-atika kirjanikud käisid hoopis kõrtsis)
Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast). Klas ja arh per kirjandusel alati mingi sügav pol jms eesmärk. Filosoofia ja teadus. Klas per-l olid need praktiliselt koos, ei saanud eristada. Filosoofid olid teatud mõttes loodusfilosoofid. Nüüd läksid mõlemad oma rada. Filosoofia keskendus õnne saavutamise probleemidele. Füüsilist maailma hakkasid seletama erinevad teadusharud. Viimane universaal, kes tegeles juba hel-per-l oli Theophrostos Aristotelese õpilane. Peripateetikute (ringikäijate) koolkonna rajaja. Professor jalutas ees ja õpilased kõndisid sabas. Kirjutas enam-vähem kõigest, väga Arist trad jätkajana, aga ei savutanud sellist sünteesi ja sügavust. Erinevad valdkonnad kippusid tal eraldi minema rohkem ikkagi. Kirjutas ka ilukirjandust. ,,Karakterid" psühholoogilised portreed negatiivsetest inimtüüpidest. Pärast teda läksid valdkonnad selgelt laiali. Filosoofias kujunes 2 uut koolkonda: Epikurose fil ja stoa fil (stoitsism)
48 juures silmas pidada ka nende võimalikku pinnapealsust või isegi ebakompetentsust valiku tegemisel. Tähtsamaid eklektikuid oli Marcus Tullius Cicero (106-43 e. Kr.), kes oli kreeka filosoofia suurimaid populariseerijaid Rooma maailmas. Oli tõeline valikutegija: tunnetusteoorias kaldus ta ilmsesti skeptitsismi, eriti Karneadese poole, eetika osas eelistas stoikude ja peripateetikute seisukohti. Ise pidas end uusakadeemilise koolkonna pooldajaks. Terentius Varro (116-27 e. Kr.), Cicero sõber ja võitluskaaslane jagas üldiselt Cicero seisukohti, kaldudes moraaliküsimustes enam stoikluse poole ja suhtudes religiooni kriitilisemalt. Samasse mõttesuunda kuulusid veel isa ja poeg Sextused ja Seneca õpetaja Sotion Aleksandriast. Noorem künism Eklektilisi kalduvusi oli ka tolleaegsetel moraaliõpetajatel-rändjutlustajatel, kes pidasid end klassikalise künismi järgijaiks
Tänapäeval on enamus teaduse konkurente kas kadunud või siis niivõrd muutunud, et konflikti teadusega enam ei tekigi. Kuid see ei tähenda, et allajäänud võistlejatel puuduksid väärtuslikud omadused, millised võiksid anda panuse meie teadvuse arengusse. Nad on lihtsalt ajutiselt kaotanud oma võitlusvõime, aga nad võivad veel jõudu koguda ja võita. Selle suurepäraseks näiteks on Feyerabendi arvates kasvõi Maa liikumise idee, mis tekkis antiikajal, kuid tehti maatasa peripateetikute võimsate argumentidega ning mida Ptolemaios pidas enneolematuks absurdiks. Seesama idee aga taassündis XVII sajandil ning talle sai osaks võidukäik. Siit peaks Feyerabendi sõnutsi tulenema järgmine moraal:"ajutine seisak mingi ideoloogia arengus ... ei saa olla tema kõrvaleheitmise aluseks".Feyerabendit häirib see, et riik ja teadus on lähedalt seotud vabas ühiskonnas nii ei tohiks olla: Ideaalis on kaasaegne ühiskond ideoloogiliselt neutraalne
annaabi.ee 
