FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
funktsiooniga. Kasutades koosinusfunktsiooni, alustatakse aja mõõtmist hetkel, mil voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasnurka radiaanides. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju kui vahelduvvoolu korral.
muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid.
jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). (elektriväli+ magnetväli = liikumine, magnetväli +liikumine =elektrivool) 10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud
ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid paralleelkatseid.Negatiivseks omaduseks heterogeensus, pH muutub rakkude kasvamise jooksul, tihedus kasvab. b)poolperioodiline (fed- batch)erineb perioodilisest, kuna kui substraat hakkab lõppema, lisatakse kolbi värsket söödet; st reaktoi ruumala suureneb. Söötme lisamisega pikendatakse rakkude eksponentsiaalse kasvu faasi. c)läbivoolukultuurid(kemostaat, a-staat) Viiakse läbi reaktoris kus peab olema tagatud hea segamine.Erineb eelnimetatutest, kuna olemas nii pealevool kui ülevool, st V=const, samuti T=const ja pH=const.Kui läbi on pumbatud 3-5 reaktori mahtu , saabub statsionaarne , kus =D (D=läbivoolukiirus)kemostaadi
6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.Tegelikult on süsteem märksa keerulisem, turbiine, volte, eri tüüpi generaatoreid ja turvasüsteeme on märksa rohkem, aga lühikokkuvõtteks sobib see kirjeldus küll. Kuidas tuuleturbiinid töötavad Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis
6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad. Kasutatud kirjandus 1.www.4energia.ee/index.php/category/taastuvenergia 2.raamat"Universum valguses ja vihmas" lk217-228
et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga. Rääkides olulisematest põhjustest, saab välja tuua mitu markantset hüpoteesi. Üks neist ütleb, et põhjuseks on Päikese aktiivsuse kasvamine, kuna kõik kliimaga seonduvad muutused, mis Maal toimuvad, on tingitud suurima valgusallika ümbrise füüsikalise oleku perioodilisest aktiveerumisest. Otsides seost päikese ja maailmamere vahel, leidsin Karl Kristjan Kuiv´i raamatust ,,Keskkond ja Keemia. Ohud ja hüved." järgneva tõsiasja. Osa teadlasi väidab, et kõige ajendiks on ookean, kuna ta on gigantne päikesekiirguse inertsakumulaator ehk energiasalvesti, mis mõjutab soojade ookeaniliste ning õhuliste masside liikumist, mis omakorda põhjustab muutusi. Samuti on maailmameres hulganisti lahustunud süsinikdioksiidi ligikaudu 140 triljonit tonni, mis on
spektris parasiitsagedus, kuna kõrgem sagedus transformeeib madalale. Ülediskreetimine on kui sagedus on palju suurem kui kahekorde kõrgeim sagedus. Seda kasutatakse ära mürade vähendamiseks ja ülekattumise vältimiseks. Signaali taastamine diskreetsete väljavõtete järgi Eelduseks on , et diskreetimissagedus peab olema kaks korda suurem kui maksimaalne sagedus. Saame kasutada madalpääsfiltrit, mis eraldab diskreeditud signaali perioodilisest spektrist algsignaali osa. Filtri ergutamisel diskreetsete hetkväärtustega moodustab selle väljundis analoogsignaal. See taastamine ei ole realiseeritav, kuna pole ideaalset madalpääsfiltrit, deltaimpulssi või võimalust alustada protsessi ajahetkest lõpmatus. Kvanteerimine Kvanteerimine on diskreetsignaali väärtuste võrdlemine kvaneerimiskvandi ja täisarvu korrutisega. Täisarv määratakse mitmel viisil: Alladimensioneeritud- käitub kui allapoole ümardamine
punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning moodetakse koikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus[ Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel;
23. LÜHISPROTSESSI ISELOOMUSTUS Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU
See kehtib vaid hinge mõistusliku osa suhtes: nii vegetatiivsed kui ka animaalsed elemendid hävivad koos kehaga (Salumaa, 1991, lk 124-125). 1.6 Straton (u 335-269 eKr) Straton kuulub peripateetikute koolkonda. Straton eitab igasuguse hinge ning vaimsuse olemasolu. Ta väidab, et hing „peab elu lõpul üha enam nõrgenema ja lõpuks hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144). 1.7 Stoikude koolkond Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge surmajärgsest edasipüsimisest, siis on see mõeldav üksnes kuni vastava maailmaperioodi lõpuni – mitte aga lõpuni (Toomla, s.a). 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks
1) Tsehhi alajaamad Sn>630kVA; augusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja 2) S 630kVA Tsehhi alajaam n ; aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori
Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood
ridadesse. Esitas oktaavite süsteemi 1864, inglise teaduse ühing ei kiitnud heaks. Julius Lothar Meyer: sei ka perioodilisustabeli, jättis tühje kohti, suht analoogne Mendelejeviga, sai ainult varem valmis ja esitas ka graafiku keemiliste elementide aatomruumala sõltuvusest aatommassist Mendelejev. Esitas 1869 perioodilisussüsteemi esialgse ja 1871 täiustatud variandilähtudes aatommasside järgi reastatud elementide omaduste ja valentsi perioodilisest kordumisest. Tuginedes valentsi muutumise seaduspärasusele, muutis mõnede keemiliste elementide järjekorda perioodilisustabelis (nt. Te I), oletades, et aatommasside määramises võis olla ebatäpsusi. Ennustas tühjadel kohtadel olevate ainete aatommasse, omadusi. Bunsen: koostöös saksa füüsiku Gustav Robert Kirchhoffiga (1824 1899) konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites
inventuuri abil. Konto Kaubad jääk korrigeeritakse inventuuri tulemustega, et see kajastaks tegelikku kaubavaru. Inventuuri tuleb teha vähemalt üks kord aastas. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbsustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodid lugemisseadmed, skännerid) kasutamine [20]. Pidev arvestussüteem näitab erinevalt perioodilisest arvestusest varude muutust kogu aruandeperioodi vältel. Lõppsaldo arvutamisel liidetakse varude algsaldole kogu perioodi jooksul sisse tulevad varud ehk deebetkäive ning lahutatakse maha väljaminekud ehk kreeditkäive. Ainult pidev arvestussüsteem võimalab avastada puudujäägi ning tekkepõhisuse. Kuna alati ei pruugi tegelikud varud ühtida konto Kaubad lõppsaldoga, tuleb tulemuste kontrollimiseks teha iga perioodi lõpus inventuur
Elusrakkude arv väheneb logaritmiliselt. Rakud lüüsuvad omaenda ensüümide tõttu. 22. Kuidas teeksid kindlaks, et rakud kultuuris on surnud? Värvides, proovides kasvatada. 23. Kui väljendame CFU/ml ja kultuuri neeldumist OD ühikutes samal graafikul, siis 1) kas mõlemate kõverate maksimumid saabuvad samal ajal, põhjenda? 2) kas suremisfaasi algus on samaaegne? 1) ei, CFU väljendab arvukust ja OD biomassi juurdekasvu. 2) jah 24. Mille poolest erineb pidevkultiveerimise viis perioodilisest kultiveerimisest? Pidevkultiveerimisel viiakse kindlal lahjenduskiirusel söödet juurde ja vana sööde koos rakkudega eemaldatakse. Rakud on pidevalt log-faasis. Perioodilisel kultiveerimisel ei lisata/võeta ära söödet. Esineb neli kasvufaasi. 25. Mis määrab pidevkultiveerimisel populatsiooni kasvukiiruse? Lahjenduskiirus. 26. Millises kasvufaasis on läbivoolukultuur? log-faasis. 9. teema 1. Mis on esimeseks etapiks mikroobe indentifitseerima asudes? Puhaskultuuri isoleerimine. 2
või "värvi-indeksi" abil, ülesanne, millega tegeleb astrofotomeetria. Niisiis on olemas mõnikümmend süsteemi, kus mitte ainult orbiidid, vaid ka üksikute komponentide suurused ja massid on teada. Näiteks Siirius ( Canis Majoris), üks lähematest tähtedest, heledaim täht taevas; kaugus 8.8 valgusaastat; on kaksiktäht, mille avastas Bessel, ilma et tema kaaslast oleks näinud, ainuüksi tema liikumise perioodilisest kõikumisest, mida tuli nähtamatu kaaslase arvele panna; hiljem leiti kaaslane üles, see osutus võrdlemisi heledaks, 8. suuruse täheks, mida aga väikeses pikksilmas pole võimalik näha peatähe pimestava heleduse tõttu; peatäht "varajasetüübiline" valge, pinnatemperatuur 11000°, kuulub kääbusseeriasse; mass 2.5, raadius 2.6, kiirgamisvõime 36, keskmine tihedus 1/6 Päikese omast; kaaslane 20.2 astronoomilise ühiku kaugusel, tiirlemisaeg 50 aastat, kuulub ülitihedate
Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood
selle instrumendi valdajale instrumendi nimiväärtus ning instrumendiga kaasnev tulu tekib esialgse diskonteeritud müügi hinna ja nominaalhinna vahest. Teiselt osalt instrumentidelt makstakse aga regulaarselt intressi. Sellised võlakirjad müüakse emiteerimisel nende nimiväärtusega ning väärtpaberi kustutamisel see summa ka täielikult korvatakse. Järelikult selliste väärtpaberite tulu kujuneb perioodilisest kupongimaksest. Kupongvõlakirja mõisteon ajalooline, perioodist, kus asutati paberikandjal väärtpabereid. See väärtpaber koosnes kahest osast: põhiosa ja kupongiosa. Oluliseks erinevuseks väärtpaberite vahel on kaasnevate rahavoogude diskonteerimise arvutamise metoodika. Kui on tegemist lühiajaliste instrumentidega (kuni 1 aasta), siis kasutatakse tavalist intressiarvestust, arvestades jooksvat turuintressi. Kui on tegemist
(6.22) C 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon Valemi (6.15) alusel määratletakse lühisvoolu Joule'i integraal lühisel kogukestusega tvl t vl Bk i 2 dt . 0 Avaldise võrdlemine Joule'i seadusega näitab, et lühisvoolu Joule'i integraal on lühise kestusel tvl takistuses 1 eralduv soojushulk. Lühisvool koosneb perioodilisest ip ja aperioodilisest ia komponendist ning me võime kirjutada 2 dt i 2p ia2 2i pia dt . t t t Bk i 2 dt i p ia (6.23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline
Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm. 13 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Sügisesel väetamisel viiakse fosfor-, kaalium-, lubi- ja orgaanilised väetised mulda sügiskünniga, suvisel väetamisel aga kesakünniga, mis tagab toitainete parima kättesaadavuse
(enamasti koos soojamüüriga). Eranditena olid kasutusel õhksoojuspump, kivisöega köetav keskküte, suur metallkamin, otsene elekterküte (radiaatorid või põrandaküte) ja maasoojus- pumbal põhinev põrandaküte. Lisaks oli renoveeritud majade pesuruumides kasutatud elektrilist põrandakütet. Ahiküttega elamutes köetakse ahju enamasti üks kord päevas õhtusel ajal, hommikul tehakse vajadusel tuli pliidi alla. Ahiküttega elamute sisetemperatuur kõigub tulenevalt perioodilisest kütmisest, saavutades hilisõhtul maksimumväärtuse ja langedes keskpäevaks minimaalseks (või hommikuks, kui hommikul pliiti köetakse). Siseõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse kõikumine ööpäeva jooksul sõltub kütteallika tüübist, elanike kütmisharjumustest, elamu välispiirete sooja- ja õhupidavusest, kütteallika massiivsusest (või soojusmahtuvusest). Kõige suurem sisetemperatuuri ja siseõhu suhtelise niiskuse
Looduses leidub ka monokristalle, kuid neid saadakse ka kunstlikult. Eristatakse 7 kristallisüsteemi: kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trigonaalne ja trikliinne. Jaotuse aluseks on sümmeetriatelgede pikkus (a, b, c) ja telgede vahelised nurgad (, , )Süsteemid jaotuvad omakorda klassideks ja tüüpideks. Näit. kuubilise võre puhul a=b=c ja ===90°. Tahke keha väline sümmeetria on tingitud ruumvõre sõlmpunktides asetsevate osakeste korrapärasest ja perioodilisest kordumisest. Elementaarrakk on kristallivõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetriaelemendid. Kristalle iseloomustab anisotroopsus kristalli mehaanilised, elektrilised jt omadused on kristalli eri suunades erinevad. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: süsinik - teemant, grafiit, fullereenid; väävel monokliinne, rombiline. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallivõrega. Ca5(PO4)3F, Ca5(PO4)3OH.
annaabi.ee 
