Perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised. Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Füüsiline vägivald võib olla löömine, raputamine, rusikate või mõne esemega peksmine, kägistamine, põletamine, noaga ähvardamine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine. Seksuaalne väärkohtlemine on füüsilise jõu või ähvardustega vahekorda sundimine, soovimatule seksuaalsele tegevusele sundimine või seksuaalsele tegevusele sundimine teiste ees või teistega. Vaimne väärkohtlemine on isoleerimine, liialdatud armukadedus, partneri tegevuse liigne kontrollimine, sõnaline agressioon, vara hävitamine, ahistamine või jälitamine, vägivallaga
kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi
muhkudest, muljumishaavadest kuni püsivate kahjustuseni, nagu kuulmis-, nägemis- või liikumisvõime kaotamine. Raseduse ajal naise kallal vägivalla tarvitamine võib viia raseduse katkemiseni. Seksuaalne vägivald kaasneb sageli füüsilise vägivallaga või viib füüsiline vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune naisele soovimatu seksuaalne puudutamine ja tähelepanu osutamine. Vägivaldne seksuaalvahekord on võimuvahend, mida kasutatakse teise osapoole alandamiseks, et talle kätte näidata madalam koht sugude hierarhias Vägivalla eri vormid võivad esineda koos. Kõik vägivallavormid sisaldavad alati vaimset vägivalda. Pole võimalik naist peksta või vägistada ilma talle sealjuures psühholoogilist traumat tekitamata. Perevägivalla defineerimine Eestis on tihti perekonnas toimepandud naistevastasest vägivallast räägitud kui pere-või koduvägivallast
Perevägivald Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev ning suhtlemine on inimestevaheliste suhete alus. Kõigile meeldib, kui nendega räägitakse meeldivalt ja ollakse nende vastu hea, kuid maailma halbade emotsioonide või negatiivse käitumiseta ei eksisteeri. Vägivalda esineb tänapäeval pea kõikjal ja seda erineval kujul ka perekondades. Millest võib aga perevägivald olla tingitud, kuidas see väljendub ja mis võiks olla selle eesmärk? Vägivald leibkondades on üsna varieeruv, alates sõnadest ning lõpetades füüsilise jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne ea
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on nemad . Naised ja
emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega. Füüsilise vägivalla raskemateks juhtudeks nimetatakse tegusid, nagu
Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal. Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.
hoolimatust ("Näed nüüd, mina tahan ju hea olla, aga sa ise ei taha", "Miks sa pead halba meeles?"). Mida saab teha vägistamisohver Vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistajaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad sageli teataval määral vastutust või süüd juhtunu suhtes, jääb vastutus teo eest siiski vägistaja kanda. Vägistamine on agressiooni ja/või vägivallaakt, mille motivatsiooniks on viha, tahtmine saavutada kontrolli ja alandada, selle käivitajaks on vaid harva seksuaalne iha. Paljud vägistajad vägistavad korduvalt. Seni pole suudetud leida seost, et naised, keda on vägistatud, oleksid käitunud kuidagi teisiti kui ülejäänud naised
iseloomustava nähtusega, mida ei tohi taandada üksikute meeste ja naiste käitumisprobleemiks. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74 aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda. Vägivalla ohvriks olemisega kaasnev füüsiline või vaimne kahjustus ja emotsionaalne
seksuaalse sisuga kirjad, meilid või sõnumid, pealesunnitud suguühe partneriga, vägistamine jne. Emotsionaalne, vaimne ja psühholoogiline vägivald, räägime kui sellega kahjustatakse teise inimese eneseväärikustunnet. See on pidev ja tahtlik teise inimesele haiget tegemine ja tunnete riivamine. See on kõige sagedamini esinev vägivalla liik ja hõlmab enda alla ka kõik teised liigid. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. Emotsionaalne vägivald on ka sõimamine, süüdistamine, alandamine, manipuleerimine jne. Majandusliku vägivalla korral kontrollib partner teise väljaminekuid kui ka partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Nt partneri raha äravõtmine, pangakaartide vastutahtmist vägivallatseja käes hoidmine, partneri tehtud ostude pidev
Koduvägivald Mida peab tegema koduvägivalla ohver? Ta peab otsima väljapääsu. Mitte mingil juhul ei tohi olukorraga leppida! Vajadusel tuleb kutsuda politsei. Kui politsei tuleb ja ohjeldab korraks olukorra ära - sellega ta saab enamasti kindlalt hakkama - peab ohver endale aru andma, et see ei ole lahendus. Ta peab otsima edasi, otsima, kuni leiab mingisuguse väljapääsu. Ka meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi, sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha, on jääda oma murega üksi! Kui palju abi on politseilt loota? Politsei ei suuda täna tegelda probleemiga sügavuti. Seda näitavad ka politsei pressiteated. Näiteks seesama suvine juhtum, kus Andrei võttis oma naistuttava pantvangiks. Teates öeldakse, et politsei pidas lõpuks Anatoli kümneks päevaks kinni. See oleks justkui saavutus ja lõpplahend. Aga kas pöörduti so
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või minna politseisse,kirjutada avaldus nende kohta,kes halvasti sind kohtlevad. Kiusajad on tavaliselt need lapsed keda on halvasti koheldud, kas enda vanemate poolt, lasteaias või mõnes nooremas klassis
Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab. Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad); neil, kes õpivad väga hästi (või ka väga halvasti), aga kes on
Kui juba alguses midagi ette ei võeta siis peatselt on juba hilja. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda tavaliselt kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel veidi erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub norimine, mõnitamine, asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, eiramine ja laimujuttude levitamine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommimine". Vanemad peaksid asjasse täie tõsisusega suhtuma, ja asjasse sekkuma juba siis, kui laps üritab hommikuti end tihti kooli minemisest eirata, tuues ettekäändeks, et enesetunne on halb või et pole olulisi tunde, et kooli minna. Kui laps koolivägivalla all kannatab siis peaksid vanemad sellest esimesena aru saama. Nad peaksid tundma oma last läbi ja lõhki ning tajuma juba eemalt, et nende lapsega ei ole kõik korras
Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline vägivald ja ähvardamine ükskõik millega. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Kuna ma ise olen olnud kiusatav kunagi, siis tean, et on äärmiselt tähtis selle kellelegi võimalikult kiiresti rääkida. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta ilmselt ei avalda oma arvamusi, pigem vaikib, või kui räägib siis kogeleb või ilmneb tema käitumises muul moel ebalevat närvilisust. Tihti me ei pruugi teadagi, mis on
füüsilist valu. Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav. Vägivalla liigid Vaimne vägivald verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse
1 Kaitsta kõiki ohvreid igasuguste edasiste vvaktide eest. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mis tahes 2 tagada vajalike mehhanismide olemasolu, mis kindlustaksid tõhusa koostöö kõigi asjassepuutuvate seksuaalse alatooniga soovimatuks peetava verbaalse või füüsiline käitumise suhtes, mille eesmärgiks või riigiasutuste, sealhulgas kohtunike, prokuröride, õiguskaitseorganite, kohalike ja piirkondlike tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine, eriti hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjakohaste asutuste ja üksuste vahel õhustiku tekitamine, rakendatakse kriminaal- või muid õiguslikke karistusi.
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust.
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad prille,
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad o
Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi. Ähvardus võib olla väljendatud sõnadega või zestidega, aga see võib tuleneda ka konkreetsest
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavoliko
Inimeseõpetus 1. Millised võivad olla seksuaalse väärkohtlemise põhjused? varasemad seksuaalkogemused on tinginud selle, et täiskasvanuna tekitavad lapsed neis seksuaalset erutust. võimetus saada sotsiaalset ja seksuaalset rahuldust suhetest täiskasvanuga. alkoholi peetakse väärkohtlemist soodustavaks teguriks; see võib olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 2. kuidas saab lapsevanem, lastega töötav spetsialist jt täiskasvanud ennetada lapse sattumist väärkohtlemise ohvriks? Lapsevanem või lastega töötav spe
Arst opereerib ja operatsiooni käigus tapab mu ema ära, siis löön ta maha. Sama tegu kui juriidiline isik - peab olema keegi kes tegutseb, jur isiku juht. organi töötaja tapab kellegi selleks, et jur. isik saaks kasu. § 115. Provotseeritud tapmine - privileegitud koosseis On olemuselt selline nagu § 113, 114, aga nagu ikka on dispositsioon tapmise eest kui toime pandi äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundist, mille on põhjustanud kannatanu poolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedaste suhtes. Seega otsese vahetu reaktsioon sellele raskele solvamisele või vägivallale. Kui lähen koju ja mõtlen ning lähen tagasi, siis see pole hingelise erutuse seisund. Samal hetkel peab olema. See peab olema midagi väga erakorralist ja sellele järgnev vahetu reaktsioon. Tahtlus peab siin ka olema, isik tegutseb tahtlikult selle reaktsiooni tõttu, tapmise suhtes peab olema tahtlus. § 116. Lapse tapmine- privileegitud koosseis.
9. Sibling Abuse. University of Michigan Health System. http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Elu jooksul kodus psühholoogilist ja füüsilist väärkohtlemist kogenud lapsed (%) Eestis (2002) Norimine, näägutamine 53 Solvamine 39 Sõimamine 58 Hirmutamine 21
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: dünaamilisus paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsem
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
