Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pereväärtuste hoidmine muutuvas maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peregategeliku käitumist õppida. Nad töötavad koos probleeme lahendades ja edastavad oma oskused järeltulevatele põlvkondadele. Kolm olulist pereväärtuste elementi on: 1. Ühtekuuluvus perekonnas tuleks ühtekuuluvust mõista kui tunnet, et sa oled armastatud ja kuulud sellesse gruppi ja sa kasvad seal üles. Ehkki lähedusel on oma oluline osa pereväärtustes, siiski peaks olema tasakaal sagedasel koosolemisel ja omaette olemisel. Liiga palju koos perega olles jääb välja arenemata oma individuaalsus. Pahatihti vanemad ei mõista seda ja üritavad lapsi hoida võimalikult enese lähedal, samas lämmatades nende iseseisvuspüüded. Siiski, üks väheseid asju, mis peret kokku seob - ongi lähedus oma perega ja ühiselt veedetud aeg. 2.Paindlikkus perekonnas peab olema mingisugune struktuur, et see ei muutuks kaootiliseks koosluseks ja ebaturvaliseks paigaks. Samas peab peres olema piisavat
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine 21.sajandi lõpus ja 21.sajandi alguses Muutused toimuvad ühiskonnas igapäev. Kõige enam on näha muutuseid pereväärtustes, kuna perega puutume kõige rohkem kokku ning seda sorti teema huvitab meid kõige enam. Erinevaid põhjuseid on mitmeid, nagu on ka nendega kaasnevaid tagajärgi, kindel on aga see, et pidurdada neid muutuseid on raske ning eelkõige sõltub see ühiskonna arengust. Muidugi ei ole kõik pered samasugused ja sarnaste väärtustega, kuid üldist muutust sajandi taguse ajaga on märgata. Võimalikeks perekonnaväärtuste muutujateks võib olla naiste ja meeste rollide
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed. Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega samaväärselt laste kasvatamisega hakkama. Ka lahus elavatel isadel on õigus oma laste elus osaleda. Vanemate inimeste arvates peavad
Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna. Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus
Lugupeetud kuulajaskond, minu nimi on ___________ ja ma räägin teile teemal ,,Noored ja alkohol". Küsimused palun esitada kõne lõpus. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese el
Direktori kõne Tere kallis koolipere. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on vahetunud. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt. Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see nende suunamine,
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin jalatrauma, millega ma ei tohtinu
Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised. 9 Kõik vilistlased kirjutavad oma ankeetides, et nad on hästi kohanenud ja tulevad eluga toime. Pidevalt õpitakse juurde, tehakse tööd, reisitakse. Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab. 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid Enamusel meie mujal elavatel vilistlastel on pered. Enamusel neist on elukaaslasteks teisest rahvusest inimene. Vaatamata sellele püütakse alles hoida eestlust. Otsisin välja need ütlemised, kus väärtustatakse keelt ja kultuuri. Meie vilistlaste lapsed oskavad või saavad aru eesti keelest vaatamata sellele, et keelekeskkond on teine
Üks vastamata kõne Tere Lugupeetud zürii ja klassikaaslased, minu tänane kõne teema on ,,Üks vastamata kõne". Ja ma loodan, et te kõik kuulate mind huviga . Ma usun, et te kõik teate, mis on üks vastamata kõne. Üks vastamata kõne on see, kui keegi on teile helistanud ja te pole saanud mingil põhjusel sellele kõnele vastata ning pärast seda tuleb teie telefoni ekraanile kiri ,,üks vastamata kõne". Mida te esimese asjana mõtlete kui te näete sellist kirja oma telefoni ekraanil? Minu enda esimeseks mõtteks on alati, kes see olla võis ja mispärast ta mulle helistas. Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mis sa täna tegid
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulast
Euro plussid ja miinused Lugupeetud direktor, kallid õpetajad, head koolikaaslased ja saalis viibijad. Minu nimi on *..* ja ma sooviksin teile rääkida teemast:" Euro plussid ja miinused". Euro kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et euro tulekuks paremini valmis olla? Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes. Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese. Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
toidujagamise üle. Vastukaaluks, 86% beebidest, kes olid nõus teist lelu jagama, pöörasid rohkem tähelepanu õiglase toidujagamise protseduuriga stseenile. Sommerville'i juhtimisel uuritakse nüüd, kuidas perekondlikud väärtused ja uskumused mõjutavad väikelaste arengut. Eestimaalaste pereväärtused on muutumas Lapsi ei peeta eneseteostusel enam nii tähtsaks kui varem. Postimees/Scanpix 08.06.09 | Ühiskond Eestimaalste hoiakud perega seonduvates küsimustes on viimase 19 aastaga tublisti vabamaks muutunud. Tartu Ülikooli doktorandi Kairi Kasearu tehtud analüüsis vaadeldakse eestimaalaste hoiakuid eluaegse abielu, laste kui eneseteostuse allika, lahutamise ja muude perega seotud küsimustes 2009. aasta alguses. Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
Ajataju Maailmas elab 6,1 miljardit inimest. Kuid kui võtta arvesse seda, et me oleme elanud Maal väga kaua ja homo sapiens'i põlvkondi on niivõrd palju olnud, on raske uskuda, et kõik me oleme üksteisest ühel või teisel viisil erinenud. Igaühel meist on olnud varem mitte nähtud välimus ja iseloom. Peale iseloomu ja välimuse kaasneb aga ka erinev taju ümbrusest, lõhnast, liikumisest ja ka ajast. Aeg on üks kahest tajuliigist, mille seost meeleorganitega pole veel leitud või see seos on olnud kaudne. Kas ja kuidas me tajume aja "vingerpusse" igapäevaselt? Kujutage end ette ebameeldivas ja lapsikus seltskonnas Teie sugulase sünnipäeval. Te ei tea peaaegu mitte kedagi ning istute vaikselt kott-toolil järamas kringlitükikest. Teised on Teie ümber, mängivad arvutis tobedaid laskmis- ja strateegiamänge, kuid Teie eelistaksite pigem sõpradega minna piljardisaali, võtta ühe sooja pitsa ja rääkida vaimustunult üleei
Kõne Kallid klassikaaslased ja õpetaja , te kindlasti tahaksite ka ise oma klasiiga rohkem koos aega veeta, kui praegu .Sellel teemal ma ka täna kõnelen , et ,,mida võik sellel õppeaastal koos klassiga ette võtta ? " Meie klass käib väga vähe üritustel ja keegi ei paku ka midagi huvitavat välja .Kui käia klassikaaslastega rohkem üritustel ,siis meie klass muutub kindlasti toretamaks , huvitavamaks ja sõbralikumaks. Palju meie klassi õpilased on seda kurtnud ,et me ei käi kusakil koos .Me teame kõik ,et paljudel ei ole raha , et oma lapsi ekskursioonile või teatrisse saata .Selleks tuleks leida üritus kuhu saaksid tulla kõik .Paljud ei saa lubada endale välismaa reise , selleks tuleb midagi leida meie oma kodumaalt .Et leiaksid kohti kuhu kõik koos minna ,tuleb otsida ja uurida erinevaid kohti ja paiku Eestis.Seda ei pea tegema ainult klassijuhataja ,vaid ka meie ise! Sellel õppeaastal võik rohkem arvestada ka teiste s
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Koolilapse elu Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õppimiseks. Paljudele laste
Lõpukõne. Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hii
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Austatud vanemad, lugupeetud kolleegid ja armsad lõpetajad! Taaskord on suvi ukse ees ja jälle on lõppemas õppeaasta meie armsas lasteaias. Paljudega teist kohtume me sügisel jälle aga nendel viieteistkümnel lapsel on täna viimane päev hoones viibida. Teie elus algab uus etapp teist saavad kooliõpilased! Ma tahaks tänada teie vanemaid, kes on teinud suurepärase töö teie kasvatamisel ning sooviksin tänada ka õpetajaid, kes on olnud igati tublid, virgad ja abivalmis. Nagu on öelnud Sir William Olsen , et ükski seebimull pole nii värvikas ega lenda nii kaugele kui see, mille puhub hea õpetaja. Ma loodan, et meie mullid lendavad väga kaugele kuid samas ei unusta meid ja seda kust nende lend kord alguse sai. Loodan, et need koosveedetud aastad jäävad teile kauaks meelde, et te meenutate naeratades koosveedetud aega siin lasteaias. Te lahkute siit majast ja võtate kaasa palju mälestusi kuid meie soovime teile ilusat kooliteed ja kõrgeid lende.
Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis tunne on elada s
Austatud Õpetajad, Abiturendid, Koolikaaslased Täna tähistame me üheskoos päeva kui viimast korda heliseb koolikell Vinni- Pajusti Gümnaasiumi 12. Lennu õpilastele. Ma usun, et te, kallid lõpetajad, olete minuga nõus, kui väidan,et te tunnete suurt rõõmu, kergendust ja eelkõige rahulolu, et see pikk teekond siin koolimajas on jõudnud lõpusirgele. Keegi ei sunni teid enam istuma geograafia, inglise keele ega keemia tundides. Nüüd olete te vabad varajasest tõusmisest ja hilisõhtustest tüütututest kodustesttöödest, mis varastasid nii mõnegi kvaliteet uneaega. Hea küll, ega päris kõik ka vaid suur kannatusterada polnud. Usun, et paljud teist leidsid endale nii mõnegi lähedase tuttava, sõbra või isegi kaaslase pikkadeks aastateks. 12 pikka aastat olete te veetnud üheskoos. Kindlasti on jäänud mälestustesse unustamatud hetked üheskoos. Vingerpussid koolitundides, koerustükid vahetundides ja hulganisti meeldejäävaid õhtu
Hoia ennast! Tere austatud klassikaaslased (ja õpetaja) , mina olen … ja räägin teile mida tähendab enda hoidmine. Üsna tihti me ei mõtle selle peale kuidas me ennast hoiame, jätame endi soovid viimasele kohale ning eelistame tähelepanu kellegile teisele pöörata. Muidugi on kõik inimsed erinevad ja üldistusi teha ei saa. Kui öelda: hoia ennast, tekib palju erinevaid mõtteid. Selle all saab mõelda füüsilist tervist, mille alla käib näiteks trennis käimine. Füüsiline koormus on vajalik vastukaaluks vaimsele tegevusele. Enda hoidmine tähendab ka vaimset ja emotsionaalset hoolitsust. Nagu ma ennem mainisin, et seame ennast üsna tihti tagaplaanile, alati ei ole see õige. Enda suhtes tuleb olla leplik, heatahtlik ja andestav, me peame aksepteerima ennast sellisena nagu me oleme, mitte proovida olla keegi, kes me ei ole. Kunagi ammu ütles Vana-Rooma filosoof Cicero, et elu ei ole midagi ilma sõpradeta. Õi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioon mõjutavad pa
Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrrand, füüsika katse v
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Thomas kokana, Helen
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Tere lugupeetud noored Tahan teile selgitada, miks on Eesti koht, kus elada. Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi. Olen uhke , et olen saanud osaleda teie majaehituse kuuel korrusel. Olen püüdnud teid juhendada nii, et maja saaks tugev, kuid samas just teielik isikupärane ja omanäoline. Iga korrust pidite te hoolega ehitama see tähendab hästi õppima. Kes püüdlik pole ja oma hari
annaabi.ee 
