Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonna ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskaeg, seksuaalsus, seksuaalelu, eluaastat, uusaeg, uuel, minevikku, keerukus, ebatäpsemad, maadest, tunti, vanaaeg, müüte, najal, tärkas, vanaeg, kulges, heebrea, piibel, perekonnaelu, jumaliku, teena, vastutaja, mehele, alluma, emana, üleastumine, rangelt, karistatavnstrumentaalne, juhina, jätkus, halastust, rõhutati, rooma, saatana, leiutisPEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu
Lapsed- varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri. Nende vanemad oli aga napilt täiskasvanud. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati mitte ainult tulevaste töötegijatena, vaid rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Sageli arvati, et karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski veel liiga leebe. Nii peeti õigeks anda laps kasvatada sugulastele või hõimlastele. Juba enne 10. eluaastat anti laps võõrasse perre kasvatada Seksuaalelu- suhtumine seksuaalsusesse oli kahene, oli ametlik kristlik moraal, mis mõistis hukka seaksuaalsuse kui ka himud, suguelu õigustas vaid soo jätkamine, seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Esines ka kö karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru
2. Perekonna ülesanded: Soojätkaminsfunktsioon Seksuaalfunktsioon Majanduslik funktsioon Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha
1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada. Missugune kodu on turvaline? Turvalisus Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja röövlijõugud mööda maad rännates ohvrit otsisid – hirm ohtliku välismaailma ees pole kadunud. Last hoiatatakse juba varases eas võõraste eest. Inimene ei suuda hästi pikka aega üksi elada, ta vajab teisi enda ümber, ehkki peab aeg- ajalt saama ka eralduda. Kooselu, rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud. Just see loob aluse turvatundele. Muutunud funktsioonid
Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada. Missugune kodu on turvaline? Turvalisus Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja röövlijõugud mööda maad rännates ohvrit otsisid hirm ohtliku välismaailma ees pole kadunud. Last hoiatatakse juba varases eas võõraste eest. Inimene ei suuda hästi pikka aega üksi elada, ta vajab teisi enda ümber, ehkki peab aegajalt saama ka eralduda. Kooselu, rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud. Just see loob aluse turvatundele. Muutunud funktsioonid tänapäeval
08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
mingiks olendiks. Kooselu mehe ja naise vahl peetakse permanentseks, näit mees peab hoidma oma naise poole (oli kuskil piiblis kirjas). Tavalises Iisraeli abielus on naine mehe alam, vallalisena isa autoriteedi all. Naine on võrdne sulaste jm koduabilistega. Mehel oli naise üle sama võim, nagu tal oli oma maja ja põllu üle. Abielud olid üldiselt monogaamed. Tähtis abielu eesmärk oli ikkagi järglaste saamine. Seksuaalsus võeti kui normaalset asja, paljudest asjadest räägiti suht avameelselt, muidugi kasutati metafoore või muud värke, aga see häbelikkuse jms verk on hilisema aja leiutis. 4.2. Abielu kehtivuse tingimused Naise võtmiseks oli mitmeid võimalusi, üks oli mingisuguse mohari maksmine, mille summa varieerus 10 seeklist 50 seeklini hõbedas. Lisaks naise ostmisele oli võimalik võtta naist, võideldes isa eest ning astuda teenistusse
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
enne, kui Lavrenti ja Pasa ta leiavad. Hiljem ilmnes, et Talvi siiski ei tule. Aliide uuris endiselt Zara elu kohta, hiljem hakkas aga tüdrukut tasapisi usaldama. Külapoisid kiusasid Aliidet ja kirjutasid tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida. Zara leidis viimaks olevat õige aja, et näidata Aliidele kaasa võetud pilti. Aliide eitas fakti õe olemasolust. Zara ja Aliide meenutasid minevikku, eeskätt Zara elu Vladivastokis. Peatselt ilmusidki Lavrenti ja Pasa, kes tulid Zarale järgi. Aliide peitis neiu konkusse. Mehed esitlesid end KGB ametnikena ning rääkisid, et Zara olevat ohtlik kurjategija. Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude osas otsustab õpetaja ise, kas näidata terve lõik või valida sobivad katkendid. Samuti saab õpetaja valida, mida ja mis mahus ta annab õpilastele iseseisvaks tööks ning mida ta kasutab tunni illustreerimiseks. Õppematerjali soovitame kasutada gümnaasiumis ja põhikooli viimases klassis. Käsitletava teema keerukus eeldab probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Nooremale kooliastmele võib holokausti teema olla liialt emotsionaalne ja rusuv. Seega peaks teema käsitlus ja iga mõttevahetus või arutelu alati lõppema kokkuvõttega õpetaja juhtimisel. Õpilaste küsimustele tuleks vastuseid otsida koos ning õpetaja ei tohiks õpilasi teemaga omapead jätta. Õppematerjali katsetasid Siiri Aiaste Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Mart Kand Tartu
väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof
hariduse (vanuses 35-50). Tulemuseks on gerontokraatia, vanurite valitsus? Iga etapi järel tehakse seejuures valikuid ning valitseja peab saama ka sõjalise väljaõppe. Esimese astme läbimisel suunatakse Platoni idee kohaselt vähem andekad tööle, teise astme läbimisel tööle ametnike ja sõduritena, paremad õpilased jätkavad filosoofiaõpinguid. Kõige kõrgemasse seisusesse võis pääseda alles pärast 50. eluaastat. Kehaline kasvatuse eesmärgiks pole mitte ihu treenimine, vaid mõistuse treenimine keha läbi. Eesmärgiks on ikkagi intellektuaalne ja moraalne kasvatus. Õige hariduse tulemusena saavad inimesed hakkama ka sellistes teisejärgulistes asjades nagu abielu, naiste omamine, lastekasvatus, vanemate austamine, riietuse valik. Hea haridus parandab inimeste tõugu, inimeste sisulist olemust. Platon leiab, et inimeste tõug areneb samamoodi nagu loomadegi oma lihtsalt aretuse teel.
lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Kõik füüsikalised kehad liiguvad ajas tuleviku suunas. Ajas rändamise teooria seletab füüsikalist ajas rändamist. Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 5 teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas
lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et
lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Kõik füüsikalised kehad liiguvad ajas – tuleviku suunas. Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi 6 füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat
annaabi.ee 
