Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb
moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks.
kalgend). Peamine kaseiini kalgendav ensüüm on kümosiin (renniin). Kümosiini eraldatakse vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas). Toodetakse ka mikroobset ja taimset ensüümi. Kümosiini optimaalne temperatuur on 40°C piires, juustuvalmistamisel kasutatakse 30 °C, et paremini protsessi kontrollida. Vasika kasvades kümosiini sisaldus maos väheneb ja pepsiini sisaldus tõuseb Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt 2) kaseiinimitsellide agregeerumine (sadenemine) 3) sünerees ehk vadaku eraldumine Töö eesmärk: Laabikalgendi katsel on eesmärgiks hinnata piima sobivust ensümaatiliseks kalgendiks, samuti jälgida CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või töös on eesmärgiks teha
aminohapeteks, polüsahhariidid lihtsuhkruteks, rasvad rasvhapeteks. II etapp tekkinud suur hulk väikesi molekule lagundatakse edasi väikesteks lihtsateks ühenditeks: Ac-CoA, mõningal määral ka ATPd. III etapp Ac-CoA täieliku oksüdeerumise käigus toodetakse ATP. 1.Seedimine algab suus homogeniseerimine ja emulsiooni tekitamine. 2. Magu valgud denatureerivad madalal pHl; pepsiin lagundab valgud peptiidideks. 3. Soolestik vabanevad seedeensüümid pankreasest, pankreasest NaHCO3 et neutraliseerida maohapet; eralduvad sapisoolad; lõplik valkude, suhkrute ja lipiidide lagunemine. Valkude lagundamine: Inimene vajab valke ööpäevas 70 -100 g; seedekulgla rakkude vananemisel vabaneb 50 -100g valke. Maos happeline pH denatureerib valgud ning pepsiin lagundab need peptiidideks. Osaliselt seedunud valgud, süsivesikud ja rasvad peensoolde jõudes käivitavad hormooni,
sama antigeeniga kohtudes tekitada immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine. T-rakkude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid (TCR), mis sarnanevad antikeha molekulidele, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks peptiidideks näiteks makrofaagide poolt. Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet. T-raku retseptor (TCR) ei tunne ära vaba AGi, peab olema ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC1)
enam ei liigu elektriväljas, seda paneb paika pH. Määratakse tiitrimise abil alfa-karboksüülrühma, alfa-aminorühma ja ioniseeritud R-rühma dissotsiatsioonikonstantide kaudu. 2. Kirjutage peptiidsideme struktuur ja kirjeldage peptiidsideme omadusi. H O H3N – CH – C – N –CH – C R1 O R2 O- Peptiidside: Seob aminohappejääke peptiidideks ja aminohappeteks Kovalentne side, mille moodustumine vajab energiat Ketorühm on osaliselt kahekordne Puudub vaba rotatsioon (rigiidne side; aatomid paiknevad ühel tasapinnal) Iseloomulik trans-konformatsioon 2.1 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu primaarstruktuuri? Valgu primaarstruktuuri määratakse Edmani meetodi abil, mis seisneb selles, et N-terminusest
Molekulid on hüdrofoobsed ja seega esinevad piimas mitsellidena. Kaseiin ei lahustu vees. Hüdrolüüsi käigus tekivad vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid. 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. TKÄ on happeline ja seega inaktiveerib ensüümi töö. Ta sadestab tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid ehk peptiid, mida proteaas ei ole veel suutnud katalüüsida madalmolekulaarseteks peptiidideks või aminohapeteks. 6. Skitseerige graafilised sõltuvused a) ensüümi aktiivsus-temperatuur; b) ensüümi aktiivsus-keskkonna pH. 7. Millisel temperatuuril toimus proteaasi aktiivsuse määramine? Kuidas mõjutanuks tulemust temperatuuri tõus termostaadis 25 Co võrra? Määramine toimus temperatuuril 30 kraadi. Temperatuuri tõus mõjutanuks Savinase katalüüsi kiirust, sest Savinase optimaalne temperatuur on 55 kraadi. 8
Ehk pärast sööki tõuseb venoosse vere pH. Toimub just siis, kui süüakse valgurikast toitu (sekreteeritakse rohkem HCl). Pepsinogeeni sekretsioon – pearakud sünteesivad ja hoiustavad pepsinogeeni proensüümina. Kui pepsinogeen puutub kokku happelise maosisuga, siis muutub aktiivseks pepsiiniks. Neil on autokatalüütiline aktiivsus st. pepsiin aktiveerib ise järgmise pepsinogeeni pepsiiniks. Proensüüm – et ei lagundaks rakku, milles teda toodetakse. Pepsiin lõhustab valke peptiidideks. Peptiidid stimuleerivad HCl sekreteerimist (pepsiin vajab tööks madalat pH-d). Maonõre sekretsiooni regulatsioon – näärmerakke stimuleerivad: * atsetüülkoliin – stimuleerib pearakke, parietaalrakke ja limarakke. pärit koliinergilistelt neuronitelt. * histamiin ja gastriin – stimuleerivad parietaalrakke * atsetüülkoliin, histamiin ja gastriin samaaegselt – maksimaalne HCl sekretsioon Atsetüülkoliin ja histamiin mõjuvad otse parietaalrakkudele
Kvadrupool- analüsaator-ioonid läbivad neljast vardast moodustatud filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ainult teatud massiga ioonid läbivad antud võnkesageduse korral filtri. Lennuaja analüsaator- ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. 19. Valkude aminohappelise järjestuse määramise põhimõte massispektromeetrite abil. Valk lõhutakse peptiidideks kasutades selleks spetsiifilsi ensüüme, mis lõikavad valke teatud kohtadest. Saadud fragmente analüüsitakse HPLC-MS/MS abil. Kui valgu aiminohappelise järjestuse lõhkumine ei õnnestu trüpaasi produktide põhjal, siis on vajalik peptiidide edasine lõhkumine tandem-mass- spektromeetriat kasutades. Elektromagnetiline kiirgus 20. Millisteks mõttelisteks osadeks jagatakse elektromagnetilise kiirguse spekter ja milliseid protsesse
· Hallitusseente osalusel valm. juustud (sini- ja valgehalltusjuust) · Limamikrofloora osalusel valm. juustud (Tilsit) · Toorjuustud 14. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel? Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad Hollandi,, pasta filata, Cheddar. PHB toituvad peamisel laktoosist. Kui laktoos otsas, algab bakterite taandareng ja surnud mikroobide lüüsuvatest kestadest vabanevad ensüümid, mis lagundavad juustuvalgud peptiidideks ja AH-teks. Need kiirendavad juustumassi proteolüütilist valmimist. Et valmimine oleks kontrollitav-suunatav, ei tohi need protsessid toimuda väga kiiresti. 15. Vadak ja selle kasutamine. Vadaku koostis: · Vesi 93 ... 95% · Laktoos 3,8 ... 4,5% · Valk 0,8 ... 1,0% · Rasv 0,1 ... 0,4% · Soolad 0,5 ... 0,7% Vadak jääb juustu tootmisel järele. Enamus vadakust utiliseeritakse Vadakust saab teha:
elektriväljas liiguvad valgud niikaua, kuni satuvad piirkonda, kus nende laeng neutraliseerub keskkonna pH mõjul. 2D-elektroforees. Kahesuunalisel elektroforeesil (2D-elektroforees) eraldatakse valgud kõigepealt vastavalt nende laengule (IEF) ja seejärel vastavalt nende molekulmassile (SDS-PAGE). Valgu sõrmejälg. Protein fingerprinting on analüütiline tehnika valgu identifitseerimiseks. Esmalt tundmatu valk lõhutakse väiksemateks peptiidideks, millede absoluutmassi saab täpselt massspektromeetriga mõõta. Neid masse võrreldakse siis andmebaasis olevate tuntud valkude järjestustega. Tulemusi anlüüsitakse statilistiliselt, et leida sobivaim vaste (umbes nii). 4. Mass-spektriomeetria, NMR, röntkenstruktuuri analüüs, peptiidide keemiline süntees. Mass-spektormeetria on analüütiline laboritehnika, mille käigus identifitseeritakse molekulid vastavalt nende massi/laengu suhtele.
e-bakterid -ned id seened Joonis 13. Juustude valmimisel osalevad mikroobirühmad 17 Piimsuhkru lõppedes algab nende bakterite taandareng ja surnud mikroobide kestadest pääsevad juustumassi eelkõige proteolüütilised ensüümid, mis on võimelised lõhustama valku peptiidideks ja aminohapeteks. Lipolüütilisi ensüüme, mis suudavad rasvamolekulidest eraldada rasvahappeid, enamik piimhappebakteritest ei produtseeri (joonis 14). Valmimise kulg avaldub juustumassi koostise, maitseomaduste ja kontsistentsi muutustes. [10] Et valmimine oleks paremini suunatav, ei tohi see toimutada liiga intensiivselt. Valmimise intensiivsus sõltub temperatuurist, pH-st (happesusest), veesisaldusest jt teguritest.
niikaua, kuni satuvad piirkonda, kus nende laeng neutraliseerub keskkonna pH mõjul. g) 2D-elektroforees – kahesuunaline elektroforees, kus eraldatakse valgud kõigepealt vastavalt nende laengule (IEF) ja seejärel vastavalt nende molekulmassile (SDS-PAGE). h) Valgu sõrmejälg. Protein fingerprinting on analüütiline tehnika valgu identifitseerimiseks. Esmalt tundmatu valk lõhutakse väiksemateks peptiidideks, millede absoluutmassi saab täpselt massspektromeetriga mõõta. Neid masse võrreldakse siis andmebaasis olevate tuntud valkude järjestustega. Tulemusi anlüüsitakse statilistiliselt, et leida sobivaim vaste. 4. Mass-spektromeetria, NMR, röntgenstruktuuri analüüs, peptiidide keemiline süntees Mass-spektromeetria – analüütiline tehnika, mis võimaldab aineid tuvastada vastavalt nende massi ja laengu suhtele. (Tööpõhimõte: proov
olenevalt tüübist, on umbes 6090 lüpsilehma ööpäevas. 23. Vatsajärgse seede üldiseloomustus Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku. Libediku happesus on väga kõrge, mida põhjustab libediku limaskesta nõre. Kõrge happesus soodustab valkude lahustumist. Samuti sisaldab limaskesta nõre valke lõhustavaid ensüüme, eelkõige pepsiini, mille abil toimub valkude lõhustumine pikaahelalisteks peptiidideks. Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. Kaksteistsõrmikule järgneb peensoole pikim osa tühisool, kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide abil. Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid
kättesaadavad ja immunoloogiliselt dominantsed. Väikeste peptiidide epitoobid seostuvad antikeha paratoobi pilusse (N: octapeptiid hormoon angiotensiin II; 8 aa). Suuremad, globulaarsed valgud (N: hen egg-white lysozyme + anti-HEL MKA ) seostumine toimub suuremal pinnal - 15-22 AH-d on kontaktis antikehaga, seostumine komplementaarne. T raku epitoobid muutuvad immuunsüsteemile kättesaadavaks antigeeni protsessingu käigus (endo-ja eksogeenne), mil toimub valgu fragmenteerimine väikesteks peptiidideks. Need peptiidid ühinevad raku sees MHC I või MHC II molekulidega; saadud kompleks eksponeeritakse raku membraani pinnale (self- cells or APC), kus nad tuntakse ära. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks : Peptiid (9 aa) + MHC I või peptiid (12-25 aa) + MHC II kompleksi iseloomustab tugev interaktsioon. MHC molekulid määravad, millised T-raku epitoobid antud antigeeni puhul, antud indiviidi puhul on immunodominantsed ja millistele T rakk peab vastama. 12
MHCI: ahel ja 2 mikroglobuliin. MHCII: ja ahelad. Iga ja ahelal on TM regioon ja C-terminaalne tsütoplasmaatiline osa. 2m seondub ainult 3-ga. 2, 3 ja 2 on disulfiidsed sidemed konformatsiooni hoidmiseks. Peptiidi siduv osa on MHCI 1 ja 2, MHCII 1 ja 1. MHCI peptiidi siduva vao otsad on kinnised, mis määrab ära selle, et seonduv peptiid ei saa olla pikem kui 10aa, antigeeni esitamiseks lõigatakse valkude polüpeptiidid väiksemateks peptiidideks. Peptiidi aminohapped kinnituvad 1 ja 2 domeenides olevate ankuraminohapete abil. Reeglina MHCI, mis on seondunud organismi enda peptiidiga, ei aktiveeri T- rakke, sest sellised T- rakud on kas juba tüümuses eemaldatud või muudetud tolerantsusmehhanismide kaudu anergiliseks. MHCII peptiidi siduv vagu on otstest avatud, võimaldades pikemate peptiidide seondumist, 12-25aa. T- rakud aktiveeruvad, kui neile esitatakse organismile võõrast peptiidi MHCII pinnal. MHCI ja MHCII funktsioonid:
vedelat sööta, eritub sülge vähe, kuiva sööda kasutamisel rohkem. Mao kardiaalses osas toimub süsivesikute lõhustumine nii süljest pärinevate fermentide kui ka taimsetes söötades sisalduvate fermentide mõjul. Maos toimib peamiselt proteolüütiline ensüüm pepsiin. See moodustub esialgu inaktiivse pepsinogeenina, kuid muutub HCl mõjul pepsiiniks. Pepsiini toimel lõhustub söödavalk peptiidideks. Täiskasvanud sea magu võib mahutada kuni 8 liitrit vedelikku. Sigade maonõre on happeline, pH on maos 1–2. Maonõret tekib kuni 6 liitrit ööpäevas ja selles on 0,3–0,4% vaba soolhapet. Süsivesikute lõhustumine toimub maos tavaliselt kuni 1,5–2 tundi peale söötmist, kuni küümus imbub soolhappega läbi. Edasine süsivesikute lõhustumine toimub peensooles. Tärklis lõhustub
hoitakse meskit lühemat aega -amülaasile sobival temperatuuril ja suhkrustamine viiakse läbi - amülaasile optimaalsel temperatuuril - amülaas lõhustab tärklist ainult tärklise molekuli ahela otsest, moodustades maltoosi -amülaas lõhustab tärklist ahela keskelt, moodustades dekstriine. - amülaas on võimeline tekkinud uute ahelate otstest hüdrolüüsima maltoosi Odra valkude hüdrolüüs aminohapeteks ja peptiidideks algab juba linnaste kasvatamisel ja jätkub meskimisel Valkude lagunemine meskimisel on vajalik eelkõige pärmide kasvusubstraadi -amino- lämmastiku moodustumiseks, et tagada optimaalne käärimis- ja laagerdumisprotsess, samuti ka vahu stabiilsuse tagamiseks ning meeldiva suutunde andmiseks Hüdrolüüsimata valku õlles enamasti ei esine, sest kõrgetel temperatuuridel nt virde keetmisel valgud denatureeruvad ning eralduvad filtreerimisel koos muu tahke materjaliga
oksoglutaraadi transaminatsiooni oksaloatsetaadiks ja glutamaadiks. AST esinemine nii paljudes kudedes teeb ensüümi mittespetsiifiliseks, kuid pehmete kudede kahjustuste tundlikuks markeriks. gammaglutamüültransferaas- (gamma-glutamyl transpeptidase- GGT)- dimeerne (oligomeer, mis sisaldab kahte sarnast monomeeri), karboksüpeptidaas, mis lõhustab C- terminali glutamüüli gruppidest sünteetilised substraadid ja transfeerib need peptiidideks ja teisteks sobivateks aktseptoriteks nagu näiteks glütsüülglütsiiniks. arginaas- (arginase- ARG)- uriini tsükli viimane ensüüm, sisaldab mangaani. Selle ensüümi katalüüsitud reaktsioon: arginiin+ H2O ornitiin + uurea aluseline fosfataas- (Alkaline Phospahatase) ALP või AP (SAP- seerumi aluseline fosfataas) on kasutatud maksakahjustuse näitajana juba 1920ndatest. Hüdrolüüsib mitmeid fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes,
mingi kindla ainega, mida teistel AH pole). Ensümaatiline märkimine (karboksüterminaalse AH märkimine mingi kemikaaliga). SILAC märkimine, pSILAC valgusünteesi dünaamikma uurimisel. SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele raskeid aminohappeid. Harilikult lüsiin, arginiin või leutsiin, mis sisaldavad 2H, 13C 15 või N aatomeid. Valgud lõigatakse peptiidideks ja peptiidid eraldatakse kromatograafiliselt. Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant
disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida peptidaasid omakorda väiksemateks koostisosadeks lõhustavad. Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid
MHC olemasolu raku pinnal Tsütokiinide produktsiooni Antigeeni töötlus tähendab Ag osalist proteolüüsi ja denaturatsiooni. See toimub Ag-i esitleva raku endosoomides peale Ag endotsütoosi. Ag rakku tungimist kergendavad rakumembraaniga seotud Fc ja C3 retseptorid. Need esinevad makrofaagide, Langerhansi rakkude ja B-lümfotsüütide pinnal, puuduvad teiste Ag esitlevate rakkude pinnal. Ag töötluse eesmärgiks on lagundada kompleksne Ag väiksemateks osadeks - peptiidideks (10-20 AH), mis oleks võimelised seostuma MHC molekulidega TCR poolt äratuntavaks kompleksiks. Peptiidi seostumine MHC molekuliga toimub intratselluslaarselt. Järgneb Ag ja MHC kompleksi transport raku pinnale. Ag on äratuntav. Mitte kõik antigeenid ei ole BCR (B-cell receptor)-ga seostudes võimelised põhjustama B-raku muutumist antikehi tootvaks plasmarakuks. Enamuse antigeenide puhul on lisaks BCR-antigeen kompleksi tekkele vaja veel täiendavat korrespondeerivat signaali
· Libediku happesus on väga kõrge, selle pH jääb vahemikku 23. · Seda põhjustab libediku limaskesta nõre, mis sisaldab endas rohkesti soolhapet. · Kõrge happesus soodustab valkude lahustumist ja on üheks hüdrolüüsi soodustajaks. · Samuti sisaldab limaskesta nõre valke lõhustavaid ensüüme, eelkõige pepsiini ja mõningal määral ka kümosiini. · Pepsiin aktiveerub kõrge happesuse toimel ja selle abil toimub valkude lõhustumine pikaahelalisteks peptiidideks. · Sellega pannakse alus valkude edasisele seedimisele seedetrakti järgnevates osades. · Libediku kümosiinisisaldus on eriti suur piimavasikatel. · Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis).
Nad hakkavad sünteesima antikehi, mis väljutatakse plasmasse. T-rakud kohtumisel nakatunud rakuga või kasvajarakuga vabastavad tsütokiine või tsütotoksilisi aineid. T-helper rakud vabastavad tsütokiine, et stimuleerida B rakke. Tsütotoksilised T-rakud vabastavad rakumürke, et haige rakk tappa ja seeläbi viiruse paljunemist takistada. Kui keharakk on viirusega nakatunud, hakkavad tema tsütoplasmas ekspresseeruma võõrvalgud. Need valgud lammutatakse raku sees peptiidideks, mis moodustavad endoplasmaatilises võrgustikus MHC-ga kompleksi ning viiakse raku pinnale. T-rakk tunneb ära MHC-ga seondunud võõrpeptiidi ja tuvastab seda esitanud raku kui nakatanu. Monotsüütide diameeter 15 mikromeetrit. Luuüdist verre liikudes suurenevad nad ning muutuvad makrofaagideks (bakterid, vanad erütrotsüüdid, surnud neutrofiilid), peamised fagotsütoosivõimelised rakud (100 bakterit elu jooksul), ’’patrullivad’’ kudedes või püsivad kusagil ’’ankrus’’
annaabi.ee 
