VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuur vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri tüübid: · heeliks.. Valk on keerdunud spiraalina. Põhilised parameetrid: o Jääke pöörde kohta: 3,6 o Tõus jäägi kohta: 1,5 o Tõus pöörde kohta (samm): 3,6 1,5 = 5,4 o (väändenurk C -C sideme ümber) = - 45° o (väändenurk C -N sideme ümber) = - 60°
E aminohppeid kandvad tRNA-d leiavad oma kohad tänu mRNA koodonite ja tRNA antikoodonite komplementaarsusele. Aminohapped seostuvad peptiidsidemetega. *rRNA seostub valkudega kompleksideks. *mRNA 1- geeni nukleotiidse järjestuse ümberkirjutamine sünteesitavasse mRNA-sse. 2-mRNA-sse kodeeritud sõnum tõlgitakse ribosoomide aminohapete järjestuseks polüpeptiidahelas. T: mRNA stoppkoodon päästab valla sündmused, mille tulemusel peptiidahel vabaneb ribosoomist. 9. Milliseid staadiumeid transkriptsioonis eristatakse? Andke nende lühike kirjeldus. · RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorsaiti · Polümerisatsiooni initsieerimine · RNA ahela pikenemine · RNA ahela lõpetamine 10. Kirjutage RNA ahela elongatsioonireaktsiooni skeem. Kirjeldage, millised keemilised sidemed moodustuvad reaktsiooni käigus ja mis on protsessi energiallikaks.
polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks. Neljandat järku struktuur tekib kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiiti. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Näiteks munavalge vahustamine. Denaturatsiooni käigus peptiidsidemed ei katke, seetõttu jääb peptiidahel püsima ning säilib esmane struktuur. Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine.Valgud, mis reguleerivad rektsioonide kiirust nim. ensüümideks. Näiteks inimese süljes süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Valgud kuuluvad ka kõigi rakuorganellide koostisse. Valkudel on mitmeid ülesandeid: ehituslik, transportlik, energeetiline, kaitslik, retseptor, regulatoorne. Kontraktsioonivalkudeks nim. valke, millel on võime muuta oma struktuuri.
Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega. Peptiidside petiidi moleukuli amiidrühm. Polüpeptiidid kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad. Peptiidahel peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt lineaarne, võib olla tsükliline. Oligopeptiidid - 2 kuni 10 aminohappejäägist koosnevad peptiidid. Nende hulgas on antibiootikume, hormoone ning ohtlikke mürkaineid. Valgud ehk proteiinid Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate
Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades ,,kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10. Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada ette kui "väikest valku", mis koosneb kuni 50-st aminohappest. Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel, kus munavalge tahkub. Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks
A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA (millest ka nimi). Samas kohas toimub ka aa-tRNA'de valik mRNA koodoni alusel. A-saidis olev aa-tRNA reageerib ribosoomis peptidüül-tRNA'ga, mille tulemusena moodustub peptiidside. Peale peptiidsideme sünteesi asub A saidis värskeltsünteesitud peptidüül-tRNA. A- sait paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. P-saiti seondub peptidüül-tRNA. Saidi nimetus tulebki peptidüül-tRNA järgi. Peale peptiidsideme moodustumist, kui kasvav peptiidahel kantakse ribosoomis peptidüül-tRNA'lt A-saidis asuvale aa-tRNA'le jääb ribosoomi P-saiti alles deatsüleeritud tRNA (lihtsalt tRNA, mille 3' otsas on vaba hüdroksüülrühm). P- sait paikneb samuti mõlemal ribosoomi subühikul. E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. Peale seda kui P-saidis tekkis deatsüül- tRNA liiguvad tRNA'd koos mRNA'ga ribosoomis ühe koodoni võrra edasi ja deatsüül-tRNA satub E-saiti. E-sait on saanud oma
1. Polüpeptiidis esinevad sidemete pikkused ja nurgad peavad võimalikult vähe kõrvale kalduma peptiidide puhul katseliselt määratutest 2. Kaks aatomit ei tohi paikneda teineteisele lähemal kui lubavad vastavad van der Waalsi raadiused 3. Peptiidside peab olema planaarne ja trans konfiguratsioonis 4. Polüpeptiidahela amiidrühma prootonid ja karbonüülsed hapnikud peavad olema kaasatud vesiniksidemete moodustamisse Peptiidahela konformatsioon Peptiidahel on kujutatav üksteisele järgnevate planaarsete peptiidrühmade ahelana Peptiidahela konformatsioon on kirjeldatav dihedraalsete nurkade abil, mis kirjeldavad pöörlemist CN () ja CC() sidemete ümber Kokkuleppeliselt on ja 180o siis kui polüpeptiidahel on maksimaalselt väljavenitatud konformatsioonis. Positiivse pöördumise suunaks on defineeritud kellaosuti liikumise suund (vaadatuna C poolt).
ka polüsahhariidid ja nukleiinhapped) Aminohape valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Peptiidside kovalentne side, mis tekib kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis nende vahele. Valgu koostises on peptiidsidemega ühendatud väga palju aminohappejääke. Valgu aminohappeline järjestus on esimest järku struktuur (primaar). Kõigil on esimest järku struktuur! Teist järku struktuur (sekundaarne) moodustub polüpeptiidi (mitmest aminohappest koosnev peptiidahel, mis võib eraldi või koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli) keerdumisel heeliksiks. NT juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi valgud. Kolmandat järku struktuur (gloobul) kerakujuline Neljandat järku struktuur kui ühinevad mitu polüpeptiidi, moodustub valk, mis on neljandat järku struktuuris. Denautratsioon kui valgulahust kuumutatakse, miis keemilised sidemed katkevad struktuur tehakse katki (muna praadimine
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli.
aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül- tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel. 12. Mida tähendab, et rakk on mullreaktor? Kuidas Te kirjeldate raku ainevahetuse kahetasemelisust ja rakutsüklit.
veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm. Valkude struktuuri ja valkude funktsioone elusorganismides on põhjalikult käsitletud bioloogias. 4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud.
Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10. Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada ette kui "väikest valku", mis koosneb kuni 50-st aminohappest. Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel, kus munavalge tahkub. Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Denatratsioon ja renaturatsioon Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel (kolmas järk teine järk esimene järk). Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Seetõttu peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed kontsentreeritud lämmastikhape · Kiirgused ioniseeriv, UV-kiirgus · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine · Raskmetallid - elavhõbe Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui
tärklist, kaitse funktsioon (veres tekivad antikehad), liikumisfunktsioon (viburite liikumine), energiline funktsioon (valkude lagunemisel tekib energia), ehituslik funktsioon (karvad, suled, küünised), transportvalgud juhivad molekule rakku ja sealt välja. Tekkereaktsioon: Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nimetatakse dipeptiidiks. Kahte aminohappejääki ühendab kovalentne keemiline side peptiidside. Tänu nendele püsib koos kogu valgu molekuli moodustav peptiidahel. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. DNA (desoksüribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid (desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel). DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast
valku. 28. Transkripstioon- RNA polümeraas kinnitub promootorile, selle tagajärjel keerdub lahti DNA kaksikspriraal. Ühest ahelast algab Transkriptsioon.Transkriptsioon lõppeb kui RNA polümeraas jõuab terminaatorini. Päristuumsed rakud kohandavad mRNA'd peale transkriptsiooni. 29. Translatsioon- toimub ribosoomides. tRNA transpordib valgusünteesi kohta aminohapped. tRNA-d transpordivad aminohapped valgusünteesi asukohta, valmis peptiidahel liigub Golgi kompleksi. 30. Ribosoomid, nende ülesanded. Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust. 31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja. 32. Geeni ekspressiooni olemus: Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub DNA transkriptsioonil.
aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel. Geen - pärilikkuse ühik. DNA lõik, mis kodeerib eralduvat produkti RNA genoomide puhul RNA lõik.
Oluline roll on glükosfingolipiididel, mis osalevad kasvu regulatsioonis (vähkkasvajad), olles samuti ka inimese veregrupi määrajad. Suhkrud ravimina Paljude antibiootikumide struktuuri osad. Streptomütsiin. Ebahariliku kujuga süsivesikud on tihti vajalikud aktiivse ravimi saamiseks, aeglustades sauti bakteriliini resistentsuse teket. Mehhanism tundmata. Asidotümidiin (HIV), atsükloviir. Digitoksiin (südamepuudulikkus). Loeng II Valgu struktuuritasandid 1. Primaarstruktuur – peptiidahel aminohapetest 2. Sekundaarstruktuur – peptiidahela pakkimine sama peptiidahela lähestikku asuvate piirkondade sidumine vesiniksidemetega 3. tertsiaarstruktuur – sama peptiidahela kaugel asuvate piirkondade sidumine disulfiidsidemetega 4. kvaternaarstruktuur – ruumiliselt korrastatud mitme peptiidahela kombinatsioon Keemiliste sidemete tüübid Kovalentne side 250 kJ/mol S-S side Cys
kompleksiga ühineb suurem subühik, misjärel võib elongatsioon peale alata. AUG start-koodon on komplementaarne initsiaator-tRNA-ga (ehk fMet-tRNA, antikoodoniks 3’ – UAC – 5’, mis võimeline seega seondama AUG start-koodoniga). Initsiatsioonisaidi valik sõltub suuresti 30S subühiku omavahelisest interaktsioonist mRNA järjestusega. Elongatsioon Elongatsioon on tsükliline protsess, mille ühe tsükli käigus pikeneb peptiidahel ühe aminohappe võrra. Valgud sünteesitakse N-terminusest C-terminuse poole. Igal aminohappel on alfa-aminogrupp ja alfa-karbosküülgrupp, järgmine aminohape lisatakse karboksüülhappele. Uue aminohappe aminorühm atakeerib alfa-karboksüülrühma süsinikku. Ribosoom loeb mRNA-d 5’ 3’ suunas (RNA sünteesi suund sama). Ribosoomi sees tRNA- d liiguvad alguses A, siis P ja lõpuks E saiti. Ribosoomi subühikud liiguvad teineteise suhtes
Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja mteabolismi tagamiseks. Valkude süntees toimub ribosoomides (translatsioon) Lihtvalgud – valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. (munvalge- albumiin) Liitvalgud – valgud, mis koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast. (hemoglobiin – rauda sisaldav valk) Polüpeptiid – mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel. Mitu polüpeptiidi võib moodustada valgu molekuli. Denaturatsioon – valgu kõrgema struktuuri lagunemine madalamat järku struktuuriks (muna keetmisel munavalge tahkub). Vastupidine on renaturatsioon (juuksed
vajame ribosoome, AH seotakse spetsiifilise tRNA molekuliga ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaasi (ARS) või aminoatsüül- tRNA ligaasi (ARL) – vahendusel. 1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2. ribosomaalne etapp: (ribosoomides) mRNAs pakinev koodon seatakse vastavusse tRNA sisalduva antikoodoniga koodon – koosneb kolmest järjestikusest nukleotiidist ribosoom sünteesib AH vahele peptiidsideme (tRNA küljes AH-d). Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus kovalentselt seotud tRNA-ga. Geen - pärilikkuse ühik, DNA lõik (nukleotiidsed järjestused, järjekord määrab info), mis kodeerib eralduvat produkti (RNA või valk) - DNA kodeerib iseend, aga pole eralduv produkt – jääb matriitsahelaga seotuks (poolkonservatiivne replikatsioon) - Geenid on kodeeritud ühe ahela poolt, vastasahel kodeerimisel ei osale. NB! Pikema DNA lõigu ulatuses võivad mõlema ahela poolt kodeeritud olla – osa
di peptiid aminohape aminohape 2.14. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub iihend, mida nimetatakse dipeptiidiks. Kahte aminohappejiiiiii i.iheridab kovalentne keemiline side - peptiidside. Tiinu nendele piisib koos kogu valgu molekuli moodustav peptiidahel' Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude omadused tuienevad molekuli koostis- Kui omavahel uhinevad kaks v6i enam se kuuluvate aminohappejiiiikide jiirjestusest ja poliipeptiidi, moodustub valk, mille puhtrl nende hulgast. Valgu aminohappelist jiirjestust rddgitakse neljandat jHrku struktuurist (kvater- nimetatakse esimest jHrku stmktuuriks (pri- naarstruktrrur) .
mitmekesisusele; kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele; molekulaarhaiguste patogeneesile. Sekundaarstruktuur - -heeliks ja -struktuur - kuidas moodustuvad (millised sidemed). - polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; - -struktuur esineb kahe variandina: o üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; o mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Tertsiaarstruktuur - gloobulid ja fibrillid.
katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskmetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega). Ülesanded: Ensümaatiline roll
katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus. Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G- proteiini, mis aktiveerib adenülaattsüklaasi. See ensüüm katalüüsib omakorda tsüklilise AMP'i moodustumist ATP'st. 35.Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem? See juhib teisi hormoone tootvate näärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoone ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd. 36
struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskmetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole 8 olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene
Püridoksamiiniga reageerib nüüd mingi teine ketohape ja annab ketohappele vastava aminohappe vms. Kümotrüpsiin Kümotrüosiin katalüüsib peptiidsideme hüdrolüüsi ja oluline on katalüütiline triaad Asp His Ser. Ser on nukelofiil, His on üldine happe-aluse katalüsaator. Kõigepealt moodustub esimene tetraeedriline vaheühend (Ser hüdroksüüli külge on seotud peptiidahel kovalentselt). Seriini nukleofiilsust assisteerib His (käitub üldise aluse katalüsaatorina) ekstraheerib prootoni. Tekib sideme katkemine ja vabaneb esimene produkt peptiidi aminoterminus. Reaktsiooni teises astmes hüdrolüüsitakse vaheühend katki ja vabaneb C-terminus. Teises etapis käitub His üldise happe katalüsaatorina. 59 Substraat - vahendatud katalüüs Ntx kitinaas
annaabi.ee 
