Süüfilis Anni Petron 8. Klass Lagedi Kool 2016/17 Süüfilisse nakatumine • Sugulisel teel • Kehavedelikega Süüfilise tunnused • Nakatumiskohale tekivad valutud kõva koega haavandid, mis on väga nakkusohtlikud. • Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. • Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. • Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Süüfilise haavandid • Mäda täis • Vedelik puudub https://www.google.ee/search?q=s%C3%BC%C3%BCfilise+haavandid&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjKm9KUo7vTAhVkQJoKHbK7BtIQ_AUIBigB&biw=1280&bih=694#imgrc=R4lwIcGXrEJbfM : Süüfilise ravi • 1508. aastal raviti süüfilist guajakipuust tehtud ravimiga • 1909. aastal hakati kasutama algelist salvarsaani • 1940
Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 34 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Iseloomulikud on põskede sisepinnale tekkivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud. Ravi Spetsiifilist ravi ei ole, püütakse leevendada sümptomeid. Peamiselt palavikku langetav ravi Paracetamoliga, aspiriini ei soovitata kasutada. Kui haigus tüsistub, siis kasutatakse
Kärn koorik tekib koldele peale 24 tunni tekib alles 9-15 päeva jooksul. jooksul. Kolded asetsevad naha pealispinnal Kolded muutuvad kõvaks, ja näevad välja nagu väikesed ümarateks ja on sügaval naha sees. villid. Väga harva juhtub, et lööve Lööve esineb ka jalataldadel ja avaldub ka peopesades ja peopesas. jalataldadel,( ninas, kurgus, tupes.) Lööve on enamasti rohkem torsol, Kolded on enamasti näos, kätel ja mõned vähesed kolded ka kätel ja jalgadel.( mitte kehal nii väga). jalgadel. (Kolded võivad mõjutada nägu ja pead, aga enamasti mõjutavad nad kogu keha võrdselt.)
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel
Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu Ravi: lõplikult pole välja ravida võimalik; episoodiline või supressiivne ravi Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis Tekitaja: Treponema pallidum Sümptomid: a) esmane. Lümfisõlmede suurenemine, haavanite teke(kudede kärbumine, valus ei ole) b) teisene. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel(ei sügele), palavik c)kolmandane. Kergetest naha- ja luukahjustustest tõsiste ja surmaga lõppevate südame ja närvisüsteemi haigusteni Loote väärarengud! Ravi: antibiootikumid Tripper ehk gonorräa Tektaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel- rohke voolus, alakõhuvalu meestel- kipitud, sagenenud urineerimisvajadus, eritis kusitist Ravi: antibiootikumid Klamüdioos Tekitaja: algloom chlamydia trachomatis
Väike poiss tänas Hiiglast suudlusega ning neist said suured sõbrad. Kuid peale seda korda polnud keegi sõpradest enam väikest poissi näinud ja Hiiglane hakkas väga igatsema teda ning ta jäi järjest vanemaks ja lõpuks ei suutnud enam lastega koos mängida. Kui saabus päris talv, märkas Hiiglane seda sama puud seal aia tagumises otsas. See oli ikka veel õides ja selle kohal paistis päike. Hiiglane läks sinna ja märkas seda sama väikest poissi. Selle poisi peopesades olid haavad, need olid armastuse haavad. Poiss kutsus Hiiglast koos poisiga tema aeda, Paradiisiaeda. Ja kui lapsed sel pärastlõunal aeda jooksid, leidsid nad puu alt üleni valgete õitega kaetud surnud Hiiglase.
abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised). Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes nahapiirkondades, kus sarvkiht on õhuke, koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist, kuid peopesades ja jalataldadel 10 rakukihist. Basaalkihis asuvad melanotsüüdid. Iga kümne tüviraku kohta on umbes üks melanotsüüt. Kõige rohkem on neid näos, vähem kehal. Kuna melanotsüüte on palju vähem kui keratinotsüüte, toodab üks melanotsüüt melanosoome mitmele keratinotsüüdile. Melanosoomid kaitsevad tuuma DNA-d kahjulike UV kiirguse eest. Tumedal ja heledal nahal on suhtelislet võrdselt melanotsüüte, kuid tumeda naha korral toimivad need
- hädaohu signaal, kutsub esile kaitsereaktsioone - valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud adrenaliininõristus, vererõhu tõus ● saab anesteetikumidega välja lülitada Kompeerutused ● taktiilsed: tekivad karvasibulate ümber koondunud närvipõimikute ärritamisel ➔ MEISSNERI kehakesed: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes ➔ VATER-PACINI kehakesed: alusnahas, palju peopesades, jalataldadel ➔ MERKELI kettakesed: naha pealmistes osades, ärrituvad juba kergel puudutusel. Külma- ja soojaärritused ● vastuvõtjad: ➔ KRAUSE kolvikesed ➔ RUFFINI kehakesed Sisikonnas ja lihastes-liigestes: ● rohkesti meelerakke, palju vabu närvilõpmeid - võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude
Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel, lümfisõlmede suurenemine 3.faas. Koekärbused nahal, luukärbus, muutused siseelundites, südame- veresoonkonnas, närvisüsteemis Süüfilis 1.faas Süüfilis 2. ja 3. faas Klamüdioos Võib kahjustada suguorganeid, liigeseid, avalduda silmapõletikuna jne. Ei põhjusta 50% meestel ja 75% naistel olulisi kaebusi - salakaval Klamüdioos
levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha täid naha ärritust ja sügelust ja nahale võivad sügelust. tekkida mädavillikesed. Kus elutsevad? Tavaliselt pesitsevad Inimeste nahal.Peamiselt kubemekarvades, kuid peopesades ja talla all. võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele. HIV-nakkus ja AIDS (omandatud immuunpuudulikkus) Nakatumine Levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. peiteperiood Kümmekond või enamgi aastat.
Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja
suguelunditele, istmikule, naistel ka rinnale/nibule. Imikutel võib lööve levida ka pea, kaela, peopesade ja jalataldade piirkonda. Väga harva võib sügelisi esineda näo piirkonnas. Kuna sügelised sügelevad siis kratsimise tagajärjel võivad lisanduda nahal ka punetus ja koorikud. Komplikatsioonideks sügeliste puhul võib olla mädapõletik. Esialgu pindmiselt, kuid hiljem võib avalduda sügavama protsessina. Lastel võib mõnikord leida mädaville, tavaliselt peopesades ja talla all. Naha sügelemine Sügelemise tekitab organismi allergiline reaktsioon sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Esmakordselt nakatunul tekib see 24 nädalat peale nakatumist. Juba eelnevalt sügelisi põdenul võib sügelus tekkida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Enne seda võib patsient haigust edasi anda teistele inimestele. Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (peale sooja dussi). Diagnoosimine
2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, keratiinist, need on surnud rakkude jäänused, enamus valgud. Neid toidab karvasibulasse tungiv karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, lokilisuse määrab juuksevalkude vahelised sidemed. Värvus tuleneb melanotsüütidest. 3. Küüned – sarvkihi struktuurid, koosnevad samuti keratiinist. Naha pind
olema kaetud ja niisked kogu eskpositsiooni ajal), ja kanna see kätele laiali. 2. Hõõru parema käe sõrmeotsi ringjate liigutustega vasakus peopesas. Korda sama teise käega. 3. Hõõru peopesi vastamisi. 4. Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kokku puutuvad. Korda sama teise käega. 5. Hõõru peopesi vastamisi, hoides sõrmed vaheliti. 6. Hõõru peopesades sõrmede pealispindu vastamisi. 7. Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega. Kogu tegevuse kestus on minimaalselt 30 sekundit. 4. Miks käed ei tohi enne käte antiseptikat olla määrdunud eritistega, mingi nähtava mustusega, verega vms ainega? Muidu ei ole käte antiseptika efektiivne. 5. Kirjelda kirurgilist käte antiseptikat. Kuna tuleb teha?
20.saj algul ja Esimese maailmasõja ajal olid Euroopas suured rõugepuhangud. Sellel ajal suri rõugetesse 300-500 miljonit inimest. Tänu vaktsineerimisele hakkas haigestumine jõudsalt vähenema 30.aastail. Haiguskolded koondusid Aasiasse, Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. Teise maailmasõja ajal olid suuremad puhangud Kreekas ja Türgis. 1950. aastaist algas haigestumise märgatav langus kõikides riikides. Rõugete ja tuulerõugete erinevused Rõugete puhul on kahjustusi ka peopesades ja taldade all, tuulerõugete puhul on seal väga vähe või üldse mitte. Variolal tuleb palavik paar päeva enne löövet, tuulerõugetel algavad palavik ja lööve samal ajal. Rõuged Tuulerõuged Lööve algab näost ja suundub Lööve algab kerest ja levib keha poole. sealt eemale. Pikaajaline ja raske. Kergem, vähemate tüsistustega. Kõrgem palavik. Madalam palavik. Sügavad kahjustused
Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt. Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist. Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: · bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks
Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse kliiniline pilt on vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik Leetrid- Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on kõrge palavik, roosakas lööve näopiirkonnas, võib levida ka üle kogu keha (ka peopesades ja jalataldadel). Tekitajaks on paramüksoviirus. Mumps- Haiguse tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on valulikud ja paistes kõrvasüljenäärmed, valulik neelamine, palavik, lihasvalud . Punetised- Põhjustakas on Rubella viirus. Levib õhkpiisknakkusena. Avaldub kurguvalu, õrnroosa nahalööbe (pealaelt kehale ja jäsemetele) ja lümfisõlmede suurenemisena kuklal ja kaelal.
· Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. · Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. · hallikas-pruuid, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke · Lastel võib mõnikord leida mädavillikesi, tavaliselt peopesades ja talla all. Kaebused · Põhilisteks kaebusteks on patsientidel naha sügelemine. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha hoolduse aspektid (1) Sügeliste puhul tuleb patsiente õpetada kuidas süptomeid leevendada. · õhutada tube, jahe õhk leevendab sügelust;' · sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast; · lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega
muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt. Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist. Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks küüne traumast
kolm erinevat haigusstaadiumi. Haiguse esimeses staadiumis tekib nakatumiskohale (tavaliselt suguelunditele, anaal- ja oraalseksi puhul ka huultele, kurgukaartele, päraku ümber) valutu kõva koega haavand (-id), mis on väga nakkusohtlikud. Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Edasi võib elada süüfilise tekitaja haige organismis aastaid nn. varjatud süüfilisena, sellisel juhul puuduvad igasugused välised haigustunnused. Vaatamata sümptomite puudumisele on haigestunud inimene väga nakkusohtlik! Selline nakkushaiguse kandlus võib viia süüfilise kolmanda staadiumini. Süüfilis kahjustab siis juba oluliselt närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist
rasunäärmed? Page 4 of 5 112. Milleks on vajalik nahaalune 1. Naha all paiknevate elundite mehaaniline ja termiline kaitse. 2. Organismi varuainete talletuspaik rasvkude? 113. Mis ülesanne on merokriinsetel Kehatemperatuuri reguleerimine higinäärmetel? 114. Kus leidub kõige tihedamalt Peopesades ja jalataldadel merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118
moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Nüüdseks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest. Looteline periood kestab kuni sünnituseni. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust. Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või 7 naissoo omad. 10-nädalasel lootel põhjustab ülemise silmalau stimuleerimine silma allapoole liikumise. Enamikes luudes toimub luustumine
adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel. Meissneri kehakesed asetsevad pärisnaha näsakestes, eriti rohkelt on neid sõrmeotstes. Vater-Pacini kehakesed on 2-3 mm pikkused moodustised alusnahas (rohkelt on neid peopesades ja jalataldadel). Merkeli kettakesed asetsevad naha pealmistes osades ja erutuvad juba kerge puudutuse korral. K ü l m a - ja s o o j a ärrituste vastuvõtjad on Krause kolvikesed ja Ruffini kehakesed. Kui puudutada näiteks käeselja nahka, siis selgub, et ühtede naha ,,täppide" kaudu tunneme külma, teiste kaudu sooja, kolmandate kaudu valu, neljandate kaudu survet. Inimese naha pinna 1 cm kohta tuleb keskmiselt 2 sooja-, 13 külma-, 25 surve- ja ligi 200 valutäppi. Nende täppide kaudu
ultraheliuuringul juba ka näha. Embrüo muutub nüüd juba täitsa lapse sarnaseks. On võimalik eristada ülemise huule kuju, näo väljaulatuv osa on nina ja imepisikesi silmalauge. Lapse õhulised sõrmed ja varbad eristuvad teineteisest. 9. NÄDAL 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust. Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Silmalaud on nüüdseks täiesti kinni. Hääleligamentide nähtavale ilmumine kõris annab märku häälepaelte arenemise algusest. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või naissoo omad. 10. NÄDAL
rohekad, hallid), blondid või punased juuksed ja kergesti tekkiv päikesepõletus juba peale lühiajalist päevitamist. - Päikesepõletus eriti ohtlikud on korduvad päikesepõletused lapse- ja noorukieas - Pärilikkus antud kasvaja esinemine suguvõsas on samuti riskiteguriks. VORMID pindmiselt leviv, sõlmeline, lentigo maligna ja akraal-lentigo melanoom (viimane esineb peopesades, taldadel või küünevallil). Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on: - Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks - Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks - Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad - Kolde suurus >5mm
Levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haige on nakkusohtlik prodromaalperioodis, 4 päeva enne ja 4 päeva peale lööbe teket. Tekivad köha, nohu ja silmapõletik. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Lööve algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jala- taldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Diagnostika: Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod: spetsiifiliste IgM-antikehade määramine veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket (ELISA). Profülaktika: aktiivne immuniseerimine 12
annaabi.ee 
