Nikkel Keity Vaistla 1 2 Saamislugu Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Metalli tootmine on mitmeetapiline protsess, sisaldades maagi peenestamist ja rikastamist. Väävel kõrvaldatakse peenestatud maagist kuumutamisega. Nikli eraldamiseks vasest kasutatakse nn karbonüülprotsessi, kus nikli reageerimisel vingugaasiga saadakse gaasiline Ni(CO)4, mis seejärel lagundatakse. 3 Asend perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIII rühma element. Periood: Järjekorranumber 28. Aatommass 58,69. Ni +28| 2) 16) 8) 2) 4
öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda
elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse lühikeses sooles. Jääkained eraldatakse uriiniga, mida eritavad tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Lahksugulised. Seemnerakud valmivad isaslooma seemnesarjades ja munarakud valmivad emaslooma munasarjades. Isastel on tihti mõned jalad muutunud haardeelunditeks emase kinnihoidmiseks paaritumise ajal või sugutusjalgadeks. Siseehitus Sigimis ja paljunemis käitumine Emased kestuvad vahetult enne paaritumist
karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab
neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Neeldumisspekteri neeldumismaksimumid võivad paikneda erinevatel lainepikkustel, kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide. Mõned näited karotenoididest: Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin 0,6g tomatit. Viisin kaalutise uhmrisse, lisasin selle pestud liiva ning alustasin peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud kuiv pulbriline mass. Alustatasin ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile ning alustasin ekstrakti kogumist mõõtsilindrisse
nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda
Mahumuutust põhjustavad: to-, niiskuse muutus ja füüsikalis-keemilised protsessid. ·Peensus pulbrilise materjali peensust isel. terade jaotumisega suuruse järgi. Terastikulist koostist isel. eripinna järgi Terastikuline koostis - materjal ei tohi sisaldada enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika arvestab gaaside adsorbtsioonipinna suurenemisega peenendamisastme suurenemisel, eripinda määratakse ka sedimentatsiooni kiiruse järgi. Mehaanilised: isel. materjalide käitumist välisjõudude toimel. ·Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks).
liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad või hilissügisel lendavad liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. 4 1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda
madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda
Peenestatakse juhul, kui seda pole tehtud eelnevalt soolamise käigus või pärast siirimist, sorteerimist. Viinerite ja sardellide lihatooraine eelpeenestamiseks kasutatakse väga erinevaid lihahundi restiavasid. 2 - 3mm avasid kasutatakse toodete põhmassi ettevalmistamisel ehk homogeense vorstimassi valmistamiseks. Rasvkude peenestatakse läbi 5–6 mm restiava. Mustrimass peenestatakse käsitsi, läbi lihahundi suurte restiavade või kutris. Temperatuur pärast peenestamist ei tohiks tõusta üle +3 °C. Segu valmistamine kutris on viinerite ja sardellide tootmise põhiprotsess, mille lõpptulemusest sõltub väga suurel määral vorsti üldkvaliteet – konsistents, struktuur, värvus, maitse, aga ka saagis. Nende toodete valmistamisel kasutatakse peenpeenestatud lihaemulsiooni. Lihaemulsioon saadakse, kui lihahundis eelpeenestatud liha täiendavalt peenestatakse kutris ning lisatakse lisa- ja maitseained, lisandid ning jää/vesi.
Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 39. Isostaatpressimine Kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 40. Kuumsurvetöötluse temperatuur
2,6 x 1,2 - plaatide formaat pärast lõikamist 8 lõigatavate plaatide arv pressi alt tulnud plaadist Absoluutselt kuiva materjali kogus plaatides enne formaati lõikamist on: 6671 x 100 väliskihtides 100 - 4,36 = 6975,11 kg/h 9466,8 x 100 sisekihis 100 - 4,36 = 9898,36 kg/h 90 % jäätmetest suunatakse pärast peenestamist sisekihi kuiva laastu punkrisse. Seega tagastatava materjali kogus [( 6975,11 6671) + (9898,36 9466,8)] x 0,9 = 662,1 kg/h Kaod laastupakettide formeerimisel (10100 -9800 ) x 100 = 3,1 % 9800 9800 laastupaketi pikkus formeerimisel Formeerimismasinaid läbiva absoluutselt kuiva materjali kogus 6975,11 x 100
peenestusprotsessi. Lihatööstuses: rümba lõikamine väiksemateks osadeks, liha peenestamine hakklihamasinal. Piimatööstuses: juustu viilutamine, juustuplasti tükeldamine. 34. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel. Homogeniseerimine piimas olevate rasvakuulikeste mõõtmete vähendamiseks. Pihustamine. 35. Mida näitab peenestusaste i? (kui see on näiteks 50). Peesestusaste i näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud võrreldes esialgsega. i=50 st., et osakeste mõõtmed on vähenenud 50 korda. 36. Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit. Energiakulu sõltub peenestusastmest (mida suurem i, seda energiamahukam protsess), peenestava materjali omadustest (struktuur, tugevus, kõvadus jne) ning kasutatava seadme tüübist ja kasutegurist. 37. Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi?
6. Kirjeldada ühte näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihalõikus, liha tükeldamine, liha hunt. Juusturiivid, viilutajad, kiljotiinid. 7. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel. Näiteks pihustamine, kondenspiim jne. Homogeniseerimine. 8. Mida näitab peenestusaste i? ( kui see on näiteks 50). Näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud. Kui i on 50, siis osakesed 50 korda väiksemad. 9. Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit Peenestusastmest, peenestatava materjali omadustest ning seadme kasutegurist ja tüübist. Soojuslike protsesside üldosa 1. Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi? Juhtivuslik, konvektiivne ja kiirguslik soojuslevi. 2
füüsikalis-keemilised protsessid 1.5.3.19.Peenus (disperssus) Fineness. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi 1.5.3.19.1.Eripind Specific surface Eripinnaks nimetatakse pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Sageli cm2/g; cm2/cm3 ka m2/kg. Aine peenendamine toimub purustamise ja jahvatamisega. Kui hinnata peenestamist peenestuskoefitsendi i-ga, purustamisel - i = 3...20 jahvatamisel - i = 500...1000 1.5.4.Mehaanilised omadused Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel eritüübiliste materjalide puhul: · tugevusnäitajad (strength) Materjali vastupanu piiri ehk tugevust kaudu, mille ühikuks on kG, N. · deformatsioonid jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). 1.5.4.1. Tugevus ja deformatsioon
· puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1. Kodumasinad- võivad sisaldada ohtlikke aineid, sisaldavad vääris ja värvilisi metalle 2. Puidujäätmed- raie ja puidutöötlemisjäätmed, puidurikas ehitus- ja lammutuspraht (immutatud, lakitud, värvitud) 3. Ehitus ja lammutuspraht- väga varieeruv koostis, pärast puhastamist, sortimist ja peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6. Loomsed jäätmed- Väike Maarja loomsete jäätmete käitluskeskus Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed
karakteristikule, astmed on tingitud omatarbepumpade soosseisu muutumisest. 5.Tolmkütuse ettevalmistamine Tahkekütuse tolmustamine koosneb: eelpurustamine; metallitükkide magnetiline eemaldamine; klassifitseerimine; purustamine; puidu eemaldamine; proovivõtmine; püriiditükkide (FeS2) eemaldamine; kuivatamine; jahvatamine Kütuse peenestusaste iseloomustab nii purustamist kui jahvatamist kus liikmed on läbimõõdud enne ja pärast peenestamist. Purustitel on peenestusaste 4...20, veskitel aga kuni 500. Tolmustussüsteem hõlmab seadmete kompleksi kütuse kuivatamiseks, jahvatamiseks, tolmu separeerimiseks, pneumotranspordiks, tolmu õhuvoolusest eraldamiseks jt operatsioonideks. Kütuse kuivatamiseks ja pneumotranspordil on agensiks kuum õhk (450 C). Tolmutussüsteemide skeemid liigituvad: individuaalne otsese sissepuhumisega ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne tolmupunkriga ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne
ultraheli (vedel ja tahke) · Elektrikaare meetod ülitugev elektrivool elektroodide vahel aurustab aine, mis seejärel kondenseerub väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne
Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel lastakse taignal kerkida, vormitakse kuklid, lastakse veel kerkida ja küpsetatakse 225°C juures 15 min SEENEKUKLID 20 tk. · 150 g hapukoort · 2dl piima · 50g pärmi · 1tl soola · 3dl peenestatud segaseeni · 50g rasvainet 11 jahu Soojas piimas lahustatakse pärm, lisatakse hapukoor. Kui kasutatakse soolaseeni, tuleb need enne peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min. HAMBURGERIKUKKEL · 1,0 kg jahu · 0,017 kg Balt -Format ( jahuparandaja) · 0,018 kg sool 21 · 0, 004 kg suhkrut
materjalide taaskasutamisstandartitele [25]. 21 Joonis 2. Tavapärasel moel peeneks jahvatatud ja veejoaga peenestatud kummipuru Piltidelt on näha, et vasakul pool tavapärasel moel peeneks jahvatatud kummipurul on mitteraudmetallide tükikesi (valged täpid) ja paremalpoolsel fotol neid pole, seal on kasutatud veejoaga peenestamist [25]. 22 8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Prügimäärusest tulenevalt on prügilates keelatud ladestada nii purustatud kui purustamata rehve. Nõuded tulevad Euroopa Liidu kehtivast prügila direktiivist. Selle eesmärgiks on propageerida rehvide taaskasutamist, kas siis materjalina või neis sisalduva energia saamiseks. Laialt on levinud rehvide taastamine ehk protekteerimine
(ibid) 2013. aastal läks Rakvere Lihakombinaat HKScan kontsrni kuuluva Talleggi alluvusse, mida juhtis Teet Soorm. 2014. aasta 30. mail muutus ettevõtte nimi Rakvere Lihakombinaat AS-st HKScan Estonia AS-ks. (ibid) 2015. aasta augustis täitus ettevõtel 125. tegutsemisaastat. (ibid) Joonis 5 Rakvere logo aastani 1991. (Vikipeedia, s.a.) Aastast 1991 oli kasutusel valge punasega Rakvere logo, mida kasutati 12 aastat. Logo sümboliseeris kutrinoaga liha lõikamist (peenestamist kutris). Lisaks oli toodetel erinevad värvikombinatsioonid, vastavalt hinnaklasside lõikes, mis oli liiga kirju ja keeruline tarbijale. (ärileht.ee, 2003) Kuna ettevõte ja Eesti ühiskond oli peale taasiseseisvumist kiirelt edasi arenenud, tuli edasi uueneda. Põhjus, miks uuendati kaubamärki oli see, et vana jäi firma arengule jalgu ning ei andnud edasi kaubamärgi Rakvere jaoks olulisi väärtusi. (ibid) 11
Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel lastakse taignal kerkida, vormitakse kuklid, lastakse veel kerkida ja küpsetatakse 225°C juures 15 min SEENEKUKLID 20 tk. · 150 g hapukoort · 2dl piima · 50g pärmi · 1tl soola · 3dl peenestatud segaseeni · 50g rasvainet 11 jahu Soojas piimas lahustatakse pärm, lisatakse hapukoor. Kui kasutatakse soolaseeni, tuleb need enne peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min. HAMBURGERIKUKKEL · 1,0 kg jahu · 0,017 kg Balt -Format ( jahuparandaja) · 0,018 kg sool 21 · 0, 004 kg suhkrut
· Saab purustada ning kasutada teedeehituses, Ehitus- ja lammutuspraht spordiplatside ja mänguväljakute katmisel, · Väga varieeruv koostis on kõrge kütteväärusega (32-34 MJ/kg) · Pärast puhastamist, sortimist ja Loomsed jäätmed peenestamist võimalik kasutada · Väike-Maarja loomsete jäätmete täitepinnasena käitluskeskus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28 Orgaanilised jäätmed Ohtlikud jäätmed Haljastusjäätmed Ohtlikeks loetakse oma
Aurutamisel suureneb nitriti kui tervistkahjustava aine kontsentratsioon, eriti juurviljades. Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb. 19 40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED
PROTEAASID – valkude lõhustamine, mao- ja kõhunäärmenõres. Näiteks trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas, aminopeptidaas. LIPAASID – lipiidide lõhustamine, kõhunäärmenõres. Näiteks lipaas ja fosfolipaas Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti- sülge- produtseeriva 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Pärast peenestamist ja süljega segamist lükatakse toidupala keelepära ja suuõõne lihaste abil läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealisega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru ja sealt edasi makku. Toidukämbu liikumisele söögitorus aitab kaasa ka viimase peristaltika.
selliseid tehnoloogilisi lahendusi, kus tükkturvast pressitakse lainetena ja see kiirendab turba kuivamist veelgi (vt Joonis 3 .34). Keskmiselt õnnestub suve jooksul rabas toota, kuivatada ja koguda 2 kuni 3 saaki tükkturvast. Nagu freesturvast nii ka tükkturvast säilitatakse raba servas suurtele turbaveokitele ligipääsetavas kohas. Tükkturba kvaliteet sõltub tugevasti sellest, mil määral on turbas purustatud tükke ja peenosa. Kuigi tootmistehnoloogias püütakse turba peenestamist igati vähendada, on kõrge- kvaliteedilise tükkturba saamiseks siiski vajalik peenosa välja sõeluda ja raba pinnale jätta. Väljasõelutud peenosa ei lähe ressursina kaduma, sest see kasutatakse ära järgmistes tootmis- tsüklites. Joonis 3.34. Laineliselt pressitud tükkturvas, mis tagab minimaalse kontakti raba pinnaga ja kuivab seetõttu kiiremini 33(113)
annaabi.ee 
