Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peenele" - 26 õppematerjali

Heiti Talvik
16
pptx

Heiti Talvik

‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism).  Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud.  Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid.

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Heiti Talviku elulugu ja looming
1
doc

Heiti Talviku elulugu ja looming

Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik".

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Keskaja köök
18
odp

Keskaja köök

majapidamisest ● Kodus keedeti mõdu, küpsetati leiba, pruuliti õlut, tapeti loomi, soolati liha ning kala. ● Pulmaroogadeks olid nt. Praetud härjaliha, haug, haned. ● Igapäevatoit oli kala, olgu see siis kohalik lõhe, ahven, latikas, vimb või haug, aga ka sissetoodud heeringas oli tavalinnakodanikule kättesaadav. ● Kalast ja lihast valmistati kihilist sülti ● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli lausa tundmatuseni. ● Nii võidi linnusarnaseks kujundada pirukaid, magustoite ja muid roogasid, üllatusroaks ehk lauakaunistuseks oli tavaliselt mingi eriti uhke lind – luik või sookurg. ● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks koos kollase piprakastmega. Vürtsid toidus ja

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Atacama kõrb
2
docx

Atacama kõrb

Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku ­ Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ­ ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid ja sisalikud. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus.

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Gobi kõrb
5
docx

Gobi kõrb

Gobi kõrbe tekkepõhjuseid on kolm. Esiteks ta asukoht, teiseks ajapikku mäestikest laialijaotus, kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel ning teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud vihmavarju efekt. Ka inimestel on osa kõrbete tekkimises ning laienemises. Joonis 2. Gobi kõrb. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on maailma kõige suurem lössikõrb ja kõrb, mis on lössikõrb, tekib enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Sandro Botticelli
13
odt

Sandro Botticelli

ilmalik kunst. Jumal võtti skunstis samuti inimese kuju, teema valikuks eelistati Jeesuse elukäigu kujutamist ja neitsi Maarja emadust. Loobuti keskajale omasest tseremooniaalsusest, inimene maalidel muutus loomutruuks. Töötati välja õpetus pespektiivist, hakati kasutama heledate ja tumedate toonide vastandamist. 3. Botticelli tuleks kunsti Sandro Botticelli´t peetakse kunstnike hulgas kõige poeetilisemaks. Botticelli saavutas tuntuse tänu peenele detailitunnetusele ja väljendusrikkale stiilile. Tema isikupärast käekirja iseloomustavad kerged, lausa õhulised jooned, külmade rafineeritud värvitoonide läbipaistvus, maastiku hingestatus ning üllatuslik rütmide vaheldumine. Botticelli on alati püüdnud valada oma hinge uutesse maalikunsti vormidesse. 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
Õige Mehe Koda
2
doc

Õige Mehe Koda

korteri, seega kolib Jakob Abnerite juurest ära, kuigi jääb nende juurde tööle. VII [086] Jakob esitab Elsale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkab. IIX [096] Villem ütleb Jakobile, et armastab Elsat. Jakob räägib sellest Elsale ja Elsa vastab, et tahab maal looduses elada. Jakob saab surnud vanaisalt päranduse, mille kavatseb kasumi eesmärgil Abneri firmaga liita. IX [109] Villemi ja Elsa armastus kaob, Elsa kutsutakse koos emaga peenele peole, kus kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat. XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära.

Kirjandus → Kirjandus
93 allalaadimist
Laamade liikumised ja nendega seonduv
2
doc

Laamade liikumised ja nendega seonduv

tekib, kivimurendil asuvad kasvama rohelised taimed, nendest tekivad orgaanilise aine jäägid. Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus, huumus sisaldab taimede kasvuks vajalike keemilisi elmente nagu c,n,s. Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja

Geograafia → Geograafia
69 allalaadimist
Heiti Talvik
5
odt

Heiti Talvik

a priori mõnda neist teistele eelistama. Looming Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ,,Kohtupäev" 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Alkohol kui relv tervisliku inimkonna vastu
4
docx

Alkohol kui relv tervisliku inimkonna vastu

Ma püüan selles essees kokku saada kõik minu (ja mitte ainult) negatiivsed mõted, mis puudutavad alkoholitarbimist. Ma püüan selgeks teha, miks on siis alkohol niivõrd kahjulik? Alkohol (etanool) - mõjub alati negatiivselt inimese organismile ning selle kaitsvale bioväljale. Alkoholitoime printsiip on väga lihtne ning on tuntud juba mitmeid sajandeid aastaid. Tootmise lihtsus ja madal enesehind muudab alkoholi massilise tabamise relva aluseks. Alkoholimõju spetsiifika ,,peenele" kehale st tema hingele, esmakordselt kirjeldas väga hästi Levashov raamatus ,,Viimne kiri inimkonnale" .( http://www.litmir.net/br/?b=133701) Tänapäevased standartsed üldkultuursed käitumise stereotüübid on järgmised: «kohtumise ajal oleks hea paar kokteilit juua»; «kui mõlemad kohtusid ning hakkavad suitsetama ­ jutt käib paremini" , ,,mis pidu ilma alkoholita?", ,,ainult ebanormaalsed ei joo" j.n.e. Aga kaugeltki mitte igas kultuuris see oli vastuvõetav tol ajal ja nüüd

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
Michel Sittow
12
docx

Michel Sittow

10.kl Veel Michelist Kokkuvõtteks võime vaid rõõmustada, et Tallinnast on võrsunud silmapaistev kunstnik, kosmopoliit. Lisaks Madalmaades kultiveeritud peenele värvitajule ja panteismist kantud hilisgooti detailirealismile on tema maalideski tunda (Tallinnas saadud) skulptorikoolitust. Oma loomingu küpses faasis lähenes ta Itaalia renessansskunstile. Tänapäeval peavad end Michel Sittow'

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
Eesti kirjanikud 20 saj
4
doc

Eesti kirjanikud 20.saj

iseenses ja ümbritseva maailmaga, võitlus välise maailmaga. Maailm on autori jaoks pahesid täis ja inimese hing väärdunud. Luuletustes jätab ta mulje, et põlgab ennast ja seda maailma, mida ta kujutab kui laostuvat, hävivat maailma. Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
Köögis kasutatavad garneerimistöövahendid
12
docx

Köögis kasutatavad garneerimistöövahendid

eemaldamiseks, andes toidule ühtlase konsistentsi. Tugeva konstruktsiooniga mudelid sobivad koguni pehmemate toiduainete püreestamiseks, kui need suure lusika seljaga läbi sõela suruda. Koonussõelad Need sõelad on valmistatud roostevabast terasest, tinutatud terasest või tillukeste avadega perforeeritud alumiiniumist. Neid kasutatakse lisaks tahkete ainete vedelikest eemaldamisele peamiselt pehmeks keedetud köögi-või puuviljade püreestamiseks sarnaselt peenele koonussõelale. Vahukulp Vahukulp on metall-lusika ja sõela või kurna ristand. Pika käepideme lõpus on madal metallkaha, millesse on stantsitud tillukesed augud. Nagu augulist lusikat, nii saab ka vahukulpi kasutada tahkete osiste vedelikust väljatõstmiseks või, nagu tarviku nimi viitab, puljongite ja suppide keetmise ajal pinnalt vahu eemaldamiseks. Marli Traditsiooniliselt juustuvalmistamisel kasutatav marli (musliin) on kerge ja õhuline

Turism → Puhastusteenindus
26 allalaadimist
Teetseremoonia
8
docx

Teetseremoonia

sisse. Sukiya koosneb teetoast, mis on mõeldud kuni viie inimese mahutamiseks. Eesruumis ehk mizuyas toimub teekeetmisvahendite pesemine ja valmis panemine enne teetuppa toomist, külalised ootavad seni kuni neid kutsutakse teetuppa sisse sammasterassil ehk machiai'l. Teetuppa sisenetakse mööda aiateed, mida nimetatakse machiai'ks. Väliselt ei ole teetuba eriliselt muljetavaldav, see on väiksem kui Jaapani väikseim maja. Ent ometi peavad teetoa ehitamisel kasutatud materjalid viitama peenele kasinusele ning üksikasjad on välja töötatud isegi suurema hoolega kui mistahes palee juures. Hea teetuba maksab rohkem kui elumaja. (Kakuz 2003;49-50) Teetuppa sisenemise järjekord lepitakse eelnevalt kokku ning külalised sisenevad teetuppa ukseava kaudu, mis on vaevalt kõrgem kui kolm jalga (0,9 meetrit). Selline protseduur oli kohustuslik kõigile, olenemata seisusest - niiviisi tahetakse esile kutsuda alandlikku meelt, sest teetuba on ennekõike rahu koda

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis
18
pdf

Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis

Mitte tingimata- ka majandus langust saab innovaatiline ettevõte kasu lõigata. Mis tüüpi innovaatilisi tooteid inimesed ostaksid, küsis Businessweek. 4 Kas nad näiteks kasutaksid uue tasulise Wordi versiooni asemel tasuta onlain-rakendusi nagu Google Documents? Kas nad ostaksid kalleid ja kauni kujundusega sülearvuteid nagu uus MacBook Air või eelistaksid peenele disainile eelkõige võimalikult soodsat hinda? Sissetulekute vähenemisel võivad inimesed samamoodi kallite ja originaalsete disainrõivaste asemel eelistada odavamaid masstooteid, millele tootjad languse ajal võiksidki keskenduda. Ka ei tasuks näiteks autotootjatel panustada liiga palju ülimoodsale disainile, vaid tulla välja pigem lihtsamate ja odavamate, kuid siiski kvaliteetsete ja vastupidavate mudelitega.

Majandus → Majandus
29 allalaadimist
Luuletajate elulugu ja luuletused lühidalt
11
odt

Luuletajate elulugu ja luuletused(lühidalt)

Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus (väljasaadetuna Siberisse)1947 suri.(43a.) Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub

Eesti keel → Eesti keel
61 allalaadimist
Renessanss 14-16 sajand
13
pdf

Renessanss 14-16 sajand.

Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella. Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr ­ madrigal. Frottola ­ õitseng 15. lõpul, 16. algul. Firenzes Medicite õukonna karnevalipidustustel väga populaarsed. Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Villanella (canzon villanesca ­ talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal ­ tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid ­ kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 ­ 1595). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada

Muusika → Muusikaajalugu
28 allalaadimist
Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala kallerdises oli esindussöök. Toitude värvimisega taotleti nii üllatusefekti kui ka soodsat mõju organismile. Värvained oli peamiselt taimset päritolu- safran andis kollase, petersell rohelise, peet punase, rukkililled ja liiliad sinise, piparkoogid pruuni värvuse. Suur toredus oli ehtsa kullaga kaetud roog. (1) Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine. Pirukad, magustoidud ja muud road vormiti taime- ning loomariigist võetud eeskujude järgi seene-, kala-, vähi-, muna- või linnusarnaseks. (1) Pidusöögi oluline osis oli lauakaunistus ehk üllatusroog, mis oli söömaaja omamoodi kõrgpunkt. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga paabulinnud ja luiged. Selliste lauakaunistuste tegemiseks jagati õpetusi kokaraamatutes

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Suuskade määrimine
22
odt

Suuskade määrimine

1. alusmäärimine, 2. ilmastikule- ehk põhimäärimine 3. pindamine. Libisemismäärde valik Libisemismäärde valiku aluseks saab kasutada mitmeid kriteeriume nagu näiteks õhu suhteline niiskus. Seda kasutades saab teha kerge?lt valiku floori sisaldavate ja mittesisaldavate määrete vahel. Kui õhu suhteline niiskus on alla 45%, siis valitakse kõigile lumetüüpidele temperatuuri järgi määre floori mittesisaldavast Start SG-seeriast. Kui õhu suhteline niiskus on 40-60%, siis uuele, peenele lumele valitakse floori sisaldav määre Start LF- seeriast. Kui õhu niiskus on kuni 75%, vali floori sisaldav määre HF seeriast Vanale, teralisele lumele ja kuni 100% niiskusega valitakse uus nano osakesi sisaldav määre N seeriast Vanale teralisele ja määrdunud lumele valitakse määre BM-seeriast, BM seeria määrded sisaldavad lisaks floorile ka molübdeeni, mis välistab mustuse kleepumise suusatalla külge

Sport → Kehaline kasvatus
62 allalaadimist
Bioomide kirjeldus
10
docx

Bioomide kirjeldus

Talved on külmad, kogu ülejäänud a kuum. Ööpäevased temp kõikumised on suured. · Jaotus mullatingimuste järgi ­ o savikõrb - kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. o lössikõrb - tekib enamasti eelmäestikes lössile ­ ühtlasele poorsele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. o soolakõrb - laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes - mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam.

Geograafia → Biogeograafia
103 allalaadimist
Universumi seadused ja 3-dimensioonis elamise tingimused
12
docx

Universumi seadused ja 3. dimensioonis elamise tingimused

tsentris. Me vajame selle üle mõtisklemist, kuna see hoiab rahu saladust ja me peame selle sõna tähendust läbinisti taipama, kuna see seletab järgmise rassi teadvuse laiendamist ja sisaldab varjatud tähendust. Isik, kes püüdleb määratleda kontaktpunkti kaose tingimuste ja Nende Kes töötavad korra heaks vahel, peaksid samuti kasutama seda mõistlikkuse faktorit igas oma tegemises. See sisaldab ka kuulekust Jõu Ökonoomia Seadusele,mis on sobiv peenele otsustusvõimele, ja hõlmab õiget väärtuste tunnetust. Kui kõike seda arvestatakse saab aega ökonoomselt kasutada, energiat targalt jaotada, liigset indu limiteerida ja Meistrid on võimelised püüdleja tarkust nägema ja too leiab endale abilise. 24. Võrdsuse (või Analoogi) seadus, tuntud ka kui Vastavuse Printsiip või Jumalikkuse Põhiolemus. "Kuis üleval, nii ka all, kuis all, nii ka üleval" Põhiline ühendav toimejõud universumis on armastusetarkuse energia ja

Filosoofia → Eetika
3 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

4. KERMISTE KASUTAMINE Käesoleval ajal on maailmas üle 400 firma, kes toodavad kermiseid. Ligi 30 on neist suurfirmad, mis toodavad aastas kõvasulamtooteid üle 200 tonni. Tuntuimad firmad on Kennametal INc. (USA), Krupp Widia GmbH, Hertel Kennametal AG, Boart Int. (Saksamaa), Sandvik Coromant (Rootsi), Tizit AG (Austria), Exstrament (Sveits), Mitsubishi Metal Corp. (Jaapan). Viimastel aastatel on järsult suurenenud ultradispersete ja nanostruktuursete sulamite väljalase. Tänu peenele struktuurile on need sulamid suure kõvaduse ja samaaegselt ka suure tugevusega. Näiteks, WC-6%Co kõvadus on HV2200 ja paindetugevus kuni 4000 MPa. Ka nende sulamite sitkus on tunduvalt suurem kui tavatehnoloogia järgi valmistatud sulameil. See sulam on saadud nanokristallitsest pulbrist (dk<200 nm) ja pärast paagutamist kuni 0,8 µm. 4.1 WC-Co kõvasulamid WC baasil kõvasulamid on kõige levinumad. Ligi 95% toodetavaist kermistest sisaldavad WC

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA.

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

kõige rohkem mõtlema sellest, kuidas mitte põhjustada vastase suhtes mingit ebaõiglust. Me oleme hakanud selliselt mõtlema ka neil juhtudel, kui oht on väga suur, kui asi seisneb otse meie rahva ja riigi hävitamises. Pole viga, et üleval mõisteti seda teisiti. Rahva hing paistab mitmes suhtes silma naiselike joontega. Kaine mõistuse argumendid mõjuvad talle vähem, kui tunde argumendid. Rahva tunded pole keerulised, need on väga lihtsad ja ühesugused. Siin pole kohta eriti peenele diferentsiatsioonile. Rahvas ütleb "jah" või "ei", ta kas armastab või vihkab. Tõde või vale! Õige või ebaõige! Rahvas arutleb sirgjooneliselt. Temal puudub pooliklikkus. 92 Seda kõike mõistis Inglise propaganda kõige geniaalsemal viisil, mõistis ja ­ võttis arvesse. Inglastel ei olnud tõepoolest midagi poolikut, nende propaganda ei saanud külvata mingeid kahtlusi.

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» D'Artagnani hämmastas, missuguse hapra ja salajase niidi otsas võib mõnikord rippuda inimeste ja terve rahva elu. Ta oli sügavas mõttes, kui kullassepp sisse astus. See oli iirlane, üks oma ala osavamaid meistreid, kes ise tunnistas, et Buckinghami hertsogi tellimused toovad talle aastas sisse sada tuhat liivrit. «Härra 0'Reilly,» ütles hertsog teda pühamusse juhtides, «vaadake neid teemante ja ütelge, mis nende tükk maksab?» Kullassepp heitis vaid ühe pilgu ehete peenele väljatöötlusele, arvutas välja teemantide väärtuse ja vastas kõhklemata: «Tuhat viissada pistooli tükk, milord.» «Mitu päeva läheb vaja kahe teemantripatsi valmistamiseks? Te näete, kaks on puudu.» «Nädal aega, milord.» «Maksan teile kolm tuhat pistooli tükist, pean saama nad ülehomseks.» «Milord saab nad.» «Härra O'Reilly, te olete asendamatu, see aga ei ole veel kõik: neid teemantripatseid ei või kellegi kätte usaldada, nad tuleb siin lossis valmistada.»

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Naerdes muutub otsaesine nagu veel kumeramaks ja siis ei suuda naergi seal peatuda, mis valdab muidu kogu nägu, kogu olevust, -- niisugune imelik otsaesine on Ramildal. Ja sedagi näeb Indrek alles nüüd. Muud ei näe ta midagi, ehk olgu siis, et peent kaela, milles tunduks nagu tuiksoone lööke, sest madalamale pole Indreku pilk kunagi langenud, kas häbi või kartuse pärast, mõni seda teab. Iseasi, kui vaadata selja tagant, siis küll, sest seal näeb ta juuksetompu, mis peenele kaelale nagu liigseks koormaks, näeb labaluid liikumas riiete all, näeb kitsaid õlgu ja nõrka keha, mis tunduks imelikult pikana, kui talle piiri ei paneks pisut liiga rasked puusad, kust pilk kargab kärmesti jalgele, pahkluile, et näha, kas need on küllalt tugevad kandma nendele laotud koormat. Aga Indrek arvab, et jalg oleks võinud olla tugevam ja kindlam, kui juba kord on antud niisugused puusad, sest muidu saad millegi pärast

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun