kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole d) ultralühilainealas - otsese nähtavuse piirkonnas - peegeldudes sidesatelliitidelt 8. Millistel lainealadel töötavad a) raadiod b)mobiiltelefonid c)raadiotelefonid (3p.) 9. Mille poolest erineb telesignaali ülekandmine tavalisest raadiosignaali ülekandmisest ? ( 3 p.) 10
10H Optika · Optika- kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju. Samuti iseloomustab see valgust avastavate või seda kasutavate instrumentide ehitust ja põhimõtteid · Käsitleb nähtava, ultraviolett- ja infrapunavalguse omadusi · Katseid tehes kasutatakse mudeleid · Geomeetriline optika · Füüsikaline optika Geomeetriline optika · Käsitleb valgust kiirtekimbuna · Levivad sirgjooneliselt · Muudavad suunda ainelt peegeldudes või läbides Füüsikaline optika · Kirjeldab difraktsiooni ja interferentsi, võttes arvesse valguse lainelisi omadusi · Difraktsioon- lainete kandumine varju piirkonda · Interferents- lainete liitumise nähtus Ajalugu · Sai alguse Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast · Nimrodi lääts 700 ekr · Optika tuleneb Vana-Kreeka sõnast · Allikad · http://www.fyysika.ee/otsingumootor · http:// et.wikipedia.org/wiki/Optika#F.C3.BC.C3.BCsikaline_o · http:// yldfyysika.weebly
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha Gradola nimega, kuid koopas käimist välditi
OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega
Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. Nii võivad merel ilmuda horisondile saared, mis kaarti ja laeva asukohta arvestades ei tohiks kohe kuidagi paista. Miraazi saab näha ka kuuma päikesepaistega pika sirge asfalttee kohal. Kaugelt autolt peegeldunud valgus võib vaatajani jõuda mitut erinevat teed pidi, peegeldudes mitmeid kordi erineva tihedusega õhukihtidelt. Niisamuti võib tunduda, et asfalttee on märg, kuid tegelikult on tegemist sinise taeva peegeldusega. SLAID 4
teos on 1978. aastal loodud teos “Spiegel im spiegel”. See on kirjutatud klaverile ja viiulile, mis on minimalistliku muusikastiili näide. ‘Spiegel im spiegel’ saksa keelest otse tõlgituna tähendab “Peegel peeglis”, viidates paralleelselt seisvatesse peeglitesse tekkivate kujundite lõpmatusele. Teoses viitavad sellisele efektile kolmkõlad, mis korduvad lõputult väikeste variatsioonidega, peegeldudes edasitagasi. Kohata võib teda välismaistes filmides nagu näiteks “About time”, “The east”, “Mother night”, “Elegy”, “Burning man”, “The way he looks”. Teatris võib kuulda seda taustaks mängimas etendustele “Eurydice” ning balletile “After the rain”. Tintinnabul on eksisteerinud vaid veidi üle veerandsajandi ning see on kogunud juba hulgaliselt
_peegeldumine_tasapeeglil_foto.jpg Kui valgust peegeldav pind on asub kerapinna siseküljel, on tegu nõguspeegliga, kui aga välisküljel, siis kumerpeegliga. Nii nõgus- kui kumerpeeglile on lihtne joonestada peegelpinna ristsirget selleks tuleb valguse langemispunkt ühendada pikki raadiust peegelpinna langemispunktiga. Taoliselt tekkiv joon radiaalne sirge ongi otsitavaks ristsirgeks. Kumer- ja nõguspeegel Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kiirte käik tasapeeglis Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse keskpunktiga nimetatakse peegli peateljeks.
teadvustab või mitte, alateadvuse ja füsioloogilisel tasandil. 1. VÄRVITEOORIA Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema
vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb paralleelne kiirtekimp nii peegeldudes kui murdudes paralleelseks. Kui pind ei ole sile, siis paralleelne kiirtekimp ei jää paralleelseks ei peegeldumisel ega murdumisel. Sel juhul kiirtekimp läheb "segamini", mille kohta öeldakse, et valgus hajub. 2.Valguse murdumise põhjuseks on : Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 3.Mida nimetatakse murdumiseks? Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse
ja äärmiselt neurootiline. See priske hiiglane oli tegelikult inimpõlgur ja elust tülgastunud. Tema vihkamine, mis algas lapsepõlves, arenes peagi maaniaks. Gustave Flaubert oli tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulaja. Tema arvatesoli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kasvatuse õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel, kuid niisugune, mis tagasi peegeldudes annab neile selle defineerimatu, ütleksin, et peaaegu jumaliku sära, mis ongi kunsti olemus. Flauberti imetlejad kiidavad tema ,,sisemist silma", tema oskust luua keele abil sisendusjõuliste piltide liikuv jada- ja tõepoolest paneb lugedes imestama, et juba ammu enne filmikunsti leiutamist arendas kirjanik välja stseenide vaheldumise, rütmilise visualiseerimise, montaazi- ja napi dialoogi tehnika. Samas on tema proosa nii meloodiline ja tõusva pingega,
See on seotud raadiolainete neeldumise protsessiga ionosfääris. Oletame, et mingisugused, meie vastuvõtjast väga kaugel asuvad kõrvalised saatjad töötavad kogu ööpäev. Päeval ei ole neid saatjaid üldse kuulda, sest nende kiired neelduvad tunduval määral päikese mõjul ioniseeritud alumistes stratosfääri kihtides. Öösel aga alumistes stratosfääri kihtides ioonid ja elektronid rekombineeruvad, energia neeldumine neid kihtides lõpeb ning kaugete saatjate lained peegeldudes tagasi kihist F, mõjutavad meie vastuvõtjat. On loomulik, et vastuvõtt suundantenniga vähendab nende häirete mõju. (Ibid., 169) Magnettormid. Peale vaadeldud ioniseeritud kihi kõrguse muutumise tagajärjel tekkinud raadiovastuvõtu häirete on veel häireid, mille põhjustajaiks on magnettormid. Magnettormidega kaasneb tavaliselt lühilaineliste kaugraadioühenduste katkemine. See nähtus on tuntav polaarpiirkondades
Mikrolaineahju tähtsaimad komponendid on magnetron, transformaator, küpsetuskamber ning pöörlev alus, mis tagab toidu ühtlase soojenemise. Mikrolaineahjus toimub soojenemine mikrolainete mõjul end pööravate ning üksteisega põrkuvate ning hõõrduvate dipoolide arvelt. Mikrolaine energia muundub energiajäävuse seaduse järgi soojusenergiaks. Mikrolaineahjude omadusi uurivad katsed näitasid, et mikrolained ei jagune küpsetuskambris seintelt peegeldudes ühtlaselt, nagu seda väitis üks füüsika leksikon, vaid moodustavad kindla mustri, mistõttu on pöörleva aluse olemasolu toidu ühtlase soojenemise tarvis asendamatu. Samuti tõestati, et laine intensiivsus seintel on võrdne nulliga, mis tähendab, et lained põrkuvad seinalt, mitte ei neeldu. Kui laine intensiivsus ei oleks seintel võrdne nulliga, ning lained neelduksid, siis olenevalt laine intensiivsuse määrast seinad kas lihtsalt soojeneksid või kuumeneksid üle.
Kaugust, mille jooksul laine amplituud väheneb e võrra nimetatakse 1 pinna sügavuseks. Tegur E Pinnad, millelt peegeldudes on konstantne , moodustavad 11 kus F on levifaktor, mis defineeritakse F = . , skin = =
kohal tõrvikuist ning lampidest. Eje hakkas mõistma oma halbu tegusid. Horemheb sai poja, kelle nime pani kuldraamatusse kui Ramses. Baketamon kalaturul. 5 ptk Uus tiik värviliste kaladega. Nõgine sünkmooripuu. Sinuhe haigestumine. Ühiskonnaklasside vahe, Sinuhe ei saanud kõrgest seisusest inimestega enam läbi. Muti hoolitses Sinuhe eest. Kaptahi soovitused Sinuhele. 6 ptk Sinuhe taas arst. Eje surm. Horemhebi nukrus ja sõjateed ta näos, peegeldudes kortsudes. Suvila. Baketamon oli lasknud kogu Teebai rahval sülitada Horemhebi voodisse. 7 ptk Horemheb oli olnud hea valitseja. Kaptah sai aasta aastalt aina rikkamaks, pidas pidusi ja rikkad käisid tema majas. Ta toetas kunstnikke ja need raiusid skulptuure temast. Sinuhe tunnistas, et rääkis Horemhebist ka halba. Horemheb hülgas Sinuhe oma sõnadega. Horemheb saatis Sinuhe Teebaist välja. Sinuhe elu Puntis. Sinuhe õnnistab paberit ja kirjutuspulka. Sinuhe oli tõeline inimene.
Panna must ja valge särk tugeva valguse kätte; tunni lõpus katsume, kumb on külmem, kumb soojem. Kvalitatiivne katse küll jah, aga mis siis. Ehk saab isegi termomeetriga ühendatud.. DEMO 7 Looduses on palju erinevaid valgusallikaid, palju valguse peegeldumise ja murdumise võimalusi. Muu hulgas juhtub väga tihti midagi sellist: KÕIKIDE VÕIMALIKE KIIRTE HULGAST, MIS MAANDUVAD valgusallikatest puu peale, leidub suure tõenäosusega ka selliseid, kes kõik puu pealt tagasi peegeldudes KOONDUVAD punkti P, LÕIKUVAD SEAL ja liiguvad samamoodi srigjooneliselt edasi, nagu punkti P jõudeski. NB!(Peegeldumine allub muidugi peegeldusseadusele pinnanormaali suhtes) Selliseid punkte, nagu P, on TOHUTULT PALJU sellel tasapinnal, lõpmata palju! Olen joonistanud ainult ühe! Vaata kui VEIDER tagajärg on sellel! Kui me saaks panna punkti P ümber VÄGA PISIKESE AUGUGA KASTI, nii et KASTIS olev auk jääks täpselt punkti P
Panna must ja valge särk tugeva valguse kätte; tunni lõpus katsume, kumb on külmem, kumb soojem. Kvalitatiivne katse küll jah, aga mis siis. Ehk saab isegi termomeetriga ühendatud.. DEMO 7 Looduses on palju erinevaid valgusallikaid, palju valguse peegeldumise ja murdumise võimalusi. Muu hulgas juhtub väga tihti midagi sellist: KÕIKIDE VÕIMALIKE KIIRTE HULGAST, MIS MAANDUVAD valgusallikatest puu peale, leidub suure tõenäosusega ka selliseid, kes kõik puu pealt tagasi peegeldudes KOONDUVAD punkti P, LÕIKUVAD SEAL ja liiguvad samamoodi srigjooneliselt edasi, nagu punkti P jõudeski. NB!(Peegeldumine allub muidugi peegeldusseadusele pinnanormaali suhtes) Selliseid punkte, nagu P, on TOHUTULT PALJU sellel tasapinnal, lõpmata palju! Olen joonistanud ainult ühe! Vaata kui VEIDER tagajärg on sellel! Kui me saaks panna punkti P ümber VÄGA PISIKESE AUGUGA KASTI, nii et KASTIS olev auk jääks täpselt punkti P
jätnud. Kassisarnaselt maandus ta peale mitmekümne kukkumismeetri neljale jäsemele ja rabas pikkade küünistega ihaldatud raamatu enda kätte. Kui üks inimestest teda märkas, lamas ta juba enne maas, kõri puru, kui oli jõudnud häire vallandada. See võitis tiivulisele veidi aega juurde. Shurei sammus ikka veel enesekindlalt kahe mehe poole, kui see 'miski', keda ta enne eiranud oli, ta tee tõkestas. Nad jäid tõtt vaatama, roheline halliga peegeldudes segunemas. ,,Kes kurat sa veel oled?" Elisa naeratas koletislikult ja tegi kaares hüppe, kriimustades sügavalt Shurei paremat õlga. Ta oli sihtinud kõri, kuid osav kütt oli nobedalt kõrvalpõike teinud. Ometigi sellest haavast piisas, et paar veretilka jalge all olevatele okastele langeks. Lõhnast meelitatud, limpsas Halltiib keelt ta tahtis veel. ,,Oh issand!" hüüatas Shurei ja võttis mõõga üle vasakusse kätte, ,,Tehke ometi midagi!"
(gr/100ml lahuse) vedelike jaoks : [] = /l*p kus p vedeliku tihedus (gr/1ml) kontsentratsiooni leidmine: c = ( *100)/([]*l) Valgus, mis näiteks päikeselt tuleb, on polariseerimata. Valgus võngub täiesti suvalistes tasandites. Kui panna ette spetsiaalse filtri, mis laseb valgust läbi ainult teatud suunas, siis kogu valgusvihust tuleb läbi ainult see valgus, mis võngub filtri tasapinnaga samas suunas. Selline valgus on juba polariseeritud. Veepinnalt peegeldudes valgus osaliselt polariseerub. Kõik vedelkristalldispleid (nt. käekell) töötavad polarifiltritel. Risti polarisatsioonitasand on tume, välja lülitades ei ole näha. Uuritava aine konts saab määrata polarimeetriga. See koosneb monokromaatse valguse allikast (naatriumlamp või hõõglamp kollase filtriga), polaristasioonifiltrist, küvetist uuritava lahusega, teisest polar.filtrist ning vaatlusokulaarist.
Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga. Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada. Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada. Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga
seadusandlust. Samas jäi tähelepanuta religiooniga seotud identiteedi tähtsus Euroopa immigrantide kogukondades. Sekularisatsioon ehk ilmalikustumine on Euroopale iseloomulik protsess. Ülejäänud maailmas on religioonil olnud ning on senini täita oluline koht nii ühiskondlikul kui isiklikul tasandil. Religioossete uskumuste ja tavade tähenduslikkus on Euroopas vähenenud viimase sajandi kestel järjepidevalt, peegeldudes usuliste institutsioonide tähenduslikkuse vähenemises. Võib-olla tuleks lisada siia täpsustavalt, et tähenduslikkuse vähenemine on puudutanud peaasjalikult nn traditsioonilist religiooni ja traditsioonilisi religioosseid institutsioone. Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa ei ole religioosselt homogeenne ning traditsiooniliselt katoliiklikes ning õigeusklikes ühiskondades on religioonil tänaseni olulisem roll kui usuliselt protestantlikus Euroopas.
Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1930/1930.html Sellel ajastul hakkasid disainerid katsetama kingamoega. 1930. aastad on aeg, mil platvorm kingad ilmusid esimest korda. Loojateks olid Salvatore Ferragamo ja André Perugia. Materjalidena kasutati puitu, korki ja teisi materjale, kuna nahast oli puudujääk ning sõja tõttu oli keelatud kumm. Kingad nägid välja priskemad. Sandaalide olid populaarsus kasvas, peegeldudes ka rihmadega õhtukingadel, millel olid ka lahtised ninaosad ja mis paljastasid paljad siid sukad. Naised kandsid mõistlikke, madalakontsaga kingi. Tarbekunsti levimine mõjutas kõvasti kingi 1930. aasate algul, kuid 1930. aastate lõpul oli mõjutavaks sürrealistlik liikumine. Eksootilised, Lähis-Ida mustrid ja motiivid olid samuti populaarsed, toidetud draamateatrites kasutatud kostüümidest. Selle ajastu jooksul oli
tajuma hoopis uut värvi. Värvide uurimise ajaloost Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Phytagoras, demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud eelkõige värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. Mõlemat teooriat ebasobivaks pidanud Aristoteles pakkus oma selgituse. Värvid annavad kehale osa valgusest, mis ise on puhas, kehatu energia. Värvid on keha energiasisalduse signaalid. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained,
Dioodide kiirtest moodustub võrgustik. Puudutuse korral ei jõua vähemalt üks kiir X ja Y suundadel andurini ja kontroller määrab selle järgi puudutuse asukoha. Toimib ükskõik millise esemega „puudutades“, kuid probleemiks võib olla ka mustus mis tekitab valepuuteid. Modifikatsioonina kasutatakse täieliku sisepeegeldusega infrapuna- puuteekraani, kus kiir levib ekraani ees oleva kaitseklaasi sees, peegeldudes sisse. Puudutusel murdub valgus ning andurid registreerivad valguse lahkumise ja kontroller teeb kindlaks puute asukoha. 21.4. Akustilise laine impulsstuvastus (Acoustic pulse recognition) Ekraani servadesse paigutatakse piesoandurid. Puudutusel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast ning andurid muudavad akustiliste võngete energia elektrisignaaliks. Iga puute järel võrreldakse
südamikku. Kattekihti katab väliskaitse, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. 16 Multimodaalne – suhteliselt lai – läbimõõt on kuni 0.2 mm. Standartne 50 μ m. Fiiberoptiline kaabel koosneb kahest erineva murdumisnäitajaga materjalist. Välimisel kihil on väiksem murdumisnäitaja kui sisemisel. Info (valgus) kulgeb kaablist läbi edasi-tagasi peegeldudes. Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas. Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka sujuvalt (modaalne dispersioon – venitab signaali pikaks). Pikemad
- Nägemine on allutatud visuaalsetele ja lainelistele ärritajatele. Ka väga keeruline visuaalne kuju on taandatav valgusimpulsside mõjul loodavateks lihtsateks aistinguelementideks. On eri intensiivsusega elemente. Lainepikkusest sõltub värvus. Valguslainete intensiivsuse spektraalne koostis võib olla ruumis esitatud eri kohtades, sest valgus laotub laiali. Peegeldudes, annab valgus teada midagi valgustpeegeldavate objektide kohta. Nägemine on vahend, et saada seda optilist informatsiooni. - Kuulmise läbi saab andmeid enamasti õhus (aga ka vees, jm aines) levivate lainete abil. Saadakse auditiivset informatsiooni. Nägemisega võrreldes, omab kuulmine ka teatud eeliseid – nt pimedas helilained levivad; kui nägemise jaoks on vaja suunata end kindlas suunas, siis kuulmise puhul
(kiu läbilõige; keskkonna profiil, saadetud valgusimpulss, valguskiirte kulgemine kius, vastuvõetav valgusimpulss) 14 Lisa joonis 15 Astmelises kius murdumisnäitaja muutub hüppeliselt tuuma ja katte ülemineku pinnal. Kuna tuuma läbimõõt on tunduvalt suurem kui kasutatud valguse lainepikkus, siis kulgeb kius mitu eri teekonda, igaüks eri nurga all peegeldudes. Kuna valgusimpulss on kiirtel erinev minna, siis laieneb impulss kulgedes piki kiudu ehk sünnib eri disperisioon. Osa valguse võimsusest hävib teekonnal, tekib sumbuvus. See on näha vastuvõetava impulsi sumbuvusena. Järk-järgulises kius murdumisnäitaja muutub tuumas järk-järguliselt katte suunas kiire rislõike suhtes. Sel juhul valguskiud kulgevad vähehaaval muundudes ega peegelda teravasti kiu astmekius
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu.
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise taseme asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse 24 võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu.
CD kaetakse õhukese alumiiniumkihiga, mis omakorda kaetakse kaitsva lakiga. Lohke polükarbonaadis kutsutakse "pit"-tideks ja põletamata alasid aukude vahel kutsutakse "land"-iks e. maaks. Infrapuna laser loeb CD-le salestatud infot polükarbonaat poole pealt, kui lohud ja tasased pinnad temast mööduvad. Lohkudest peegeldub laservalgus tagasi nii, et valgusdetektorisse jõuab vähem valgust, kui tasaselt pinnalt tagasi peegeldudes. Lohud ja tasane pind on kirjutatud CD-le spiraalselt alustades CD keskel oleva augu lähedusest ja liikudes kogu aeg väljapoole. Seega peab ka ketta pöörlemiskiirus vähenema CD-ROM Valmistatakse CD-ga ühte moodi. Jagatud sektoriteks. Lisatud on sissejuhatav kood, veaparandus- ja kontrollkoodid. CD-R Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist (tsüaniin või seda sisaldavad segud) andmekiht
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu.
Siis kõik väljad liitusid, aga nüüd ükski kiir ei mõjuta teist. Millise katsega saaks seda väidet kontrollida? 3. Valguse peegeldumisseadus Mis on üldse peegeldumine? See on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Kas peegeldumisseadus kehtib ka karedalt pinnalt peegeldudes? Jah, sellist peegeldust nimetatakse difuusseks peegeldumiseks ehk hajumiseks. 4. Valguse murdumise seadus Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Nurka nimetatakse langemisnurgaks ja nurka nimetatakse murdumisnurgaks. Katsetest selgus, et sin / sin = const. Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist murdumisnäitajat. Absoluutne murdumisnäitaja n =
annaabi.ee 
