Neil oli ka komme ennast üle kogu keha paljaks raseerida. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41) Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid, mida kanti tseremooniatel või mõne tähtsama sündmuse puhul. Parukad kaitsesid ka kuuma päikese eest. Hilisemal ajal
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse)
lihtsad kuuma kliima tõttu. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud ainult riietumisega või kosmeetikaga. Ka seongud olid Vana-Egiptuses väga tähtsad. Lastel pügati tavaliselt pea paljaks või lõigati lühikeseks va ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk. See sümboliseeris lapse noorust. See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha. Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni. Peakatteid enamjaolt ei kantud, ainult vaaraod kandsid pschent'i, mis oli kõrge ja koosnes Ülem- ja Alam-Egiptust sümboliseerivast kroonist. Seda peakatet oli näha
Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et
11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud, istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. 4. Kus on avastatud kuulsaimad koopamaalid Euroopas? Nimeta need. Altamira  Prantsusmaal, Lascau´x  Hispaanias. 5. Milleks püstitati dolmeneid? Dolmeneid püstitati hauakambriteks. 6. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki need esindavad?
omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis
seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi- kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane
Soengud 1970ndatel olid taas moes püsilokid ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased, kammiti üles sõjaaegseks lokikuhilaks. Vahvlilokid olid sel aastakümnel püsinähtus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust rastade imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus, ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist. Juustele oli see värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja tagasi oli ka henna. Tänavapilti ilmus jälle ka triibutamine, enamasti küll pleegitamisena, ning soeng nägi välja, nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud.Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides
väga kähku) Oli natuke arg (ta rääkis väga vähe; kartis Maria ees arstiga rääkida; kui maria talle valetas, ei julgenud ta välja öelda, et oli aru saanud, et maria valetas) Oli väga hoolitsev (ta hoolitses väga hästi maria eest; kui aias hakaksid valmima puu ja juurviljad, oli maria esimene, kes neid maitsta sai, sest ema tõi nad alati mariale; ema pesi Mariat vähemalt korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest palvetanud, kui ta haige oli ja just selle pärast hoolitseb nii Maria eest; kui maria ei soovinud kedagi näha, ema ei lasknud tema juurde kedagi) Maria vend karli Ei näitanud välja oma tundeid (ta käis mariat vaatamas väga harva, kui käis, siis kõndis alatasa edasi tagasi ja manitses; samas tema oli
kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena kohutavalt pimedust. Eriti jube on tema jaoks öine meri. Väiksena elas Mirtel emaga, aga keskkooli lõpuklassis otsustas ta kolida isa juurde, kuna talle tundus, et seal on rohkem ruumi. Ta isa oli ehitaja ning lubas ka Mirteli
andis ka meditsiinilist abi. Naiste iluideaaliks olid pikakasvuline heledate juustega ja tumedate kulmudega naine naine. Naised kandsid juukseid vabalt lahtiselt. Pidulikel puhkudel kaunistati juuksed ehetega. Kaunistusteks olid lindid või kullatud metallist võrud. Kõrgemast seisust naised kandsid sõlme ja seda kaunistati pärlite või vääriskividega. Moes olid mitmesugused põimitud patsid. Noored neiud kandsid meelekohtadel patse. Naised, olenemata seisusest, olid kohustatud katma pead, nii nagu kirik nõudis. Kuni meheleminekuni võis tütarlaps kanda pikki lahtisi juukseid, mida hoidis koos pea ümber seotud pael või võrk. Abielus naised punusid vahel oma juuksed kahte patsi, need keerati kõrvade kohale kokku ning kinnitati valge lindiga, mis kattis lauba, soengu ja lõuaaluse. Kõrgemast seisusest daamid kandsid selle peal veel pärga. Naiste peakatte lisandiks kanti
erinevate rahvaste elu ja kombeid ning nende arusaama ilust. Antiik ajastu Kõiki protseduure viisid läbi orjad ja igal ühel neist oli oma kindel ülesanne Juukselõikus protseduure tehti ränikivist valmistatud noaga.Nuga aeti leegi kohal kuumaks ja sellega kärbiti juukseid. Samuti aeti meestel habet ränikivist või pronksist valmistatud „habemenoaga“ Meeste juuksed seoti kimpu nahkpaelte abil,naised aga punusid endale patse ja sättisid ned soenguteks. Muistne Egiptus. Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma jumal selleks otstarbeks barber god. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides
Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Willendorfi Venus 25) Ateena- Ateena on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr
Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. RÕIVASTUS 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardikaru, kuid ka mardihobune, mardisokk, mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö
Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli lamav, suur ja pitsidega äärestatud või üleni pitsist, samasugused olid kätised. Krae seoti eest tuttidega lõppevate nööridega ning seda kanti kas kuue või keebi peal. Krae võis olla ümmargune või nelinurkne. Eriti ilusaiks peeti rootsi kuninga Gustav II Adolfi kraesid, neid tegi talle rootsi kuninganna ise. Soengud muutusid koos kraega. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti erinevaid soenguid. Kanti patse ja värviliste paeltega kokkuseotud juukseid, mida kaunistati ka vääriskividega. Esines nii metsikuid salkus soenguid kui korrapäraseid lokke. Juuksed võisid ühel pool pead olla pikemad kui teisel. Meeste uhkuseks olid ülespoole keeratud otstega vuntsid ja lühike lõuahabe. 6 Peakatetest oli levinuim pehme laiaääreline kübar, mida kaunistati
Szombathy. Kujuke on nikerdatud umbes 24 000...22 000 eKr. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgadel ei ole niisugust kuju, mis võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Ateena - Kreeka pealinn. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Colosseum - amfiteater Roomas. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel
Kujuke on nikerdatud umbes 24 000...22 000 eKr. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm]. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgadel ei ole niisugust kuju, mis võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. ATEENA - Kreeka pealinn. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. COLOSSEUM - amfiteater Roomas. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit.Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised,
Kui vahele jäädakse, minnakse mõneks kuuks vangi. Põhja Madagaskaril on malagassid enamasti islami usulised. Naistel on kombeks kanda keha katvaid riideid. Lisaks sellele peetakse sealseks iluks ja uhukuseks, kui naine näitab ka seda, kuidas ta ilusaks saab. Sellepärast kannavad naised näos kosmeetilise ainega savimaske, mida kandes paistavad välja ainult silmad. Seda peetakse naiste uhkuseks ja iluks. Juustesse on tavapäraks punuda palju peenikesi patse. [1] Muusika Madagaskari rahvamuusikat mõjutavad mõned neist eelpool nimetatud etnilistest gruppidest rohkem kui teised. Ka Euroopal on oma mõju nende muusikale. Valiha on Madagaskari traditsioonilise muusika peamine instrument, mida tänapäeval mängitakse tervel Madagaskaril. See on 16-stringist lute instrument, millel on sarnane kõla harfiga. Kabosy on kitarri tüüpi instrument, millel on 4 kuni 6 keelt. See on tavaline Betsileo rahvusrühmas.
kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning ka lainetavad lahtised keemilised lokid; poisipea muutus taas populaarseks. Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täielikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega, mis olid ühenduslüliks hipi- ja kõrgmoe vahel. Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse. Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid. Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978. aastal ilmus esimene ammooniumivaba juuksevärv - Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides, alates kuulsast Klute-soengust, kuni Bonni Tyleri pikkade salkudeni, millega ehtisid end nii mehed kui naised Kihilised soengud erineva pikkusega salkudega nägid välja nagu oleks
ning lubab koolis õpetajatele sellest rääkida, mis muidugi Jane'i masendab. Lowood on vaestekool, kus on vaesed ja orvud. Selle elamistingimused on kohutavad ja ranged. Sealsed elanikud saavad vaevu süüa, söögiks on ka põhjakõrbenud puder tavaliselt. See on kristlik kool, ranged palvetamisreeglid ja riietumisreeglid on seal. Riides käivad nad ühesuguste kleitidega, riideid õmblevad endale ise ning juuksed peavad neil olema tagasihoidlikult tagasikammitud, ei mingeid patse. Ühel tüdrukul, kellel loomulikud lokkis juuksed on, käsib mr Brocklehurst isegi juuksed ära lõigata, kuna see pidavat olema liigne edevus. Endal tal on kaks tütart ja naine, kes on üleni iluasjadega üle riputatud, uhked riided seljas ja juuksed lokitud. Jane ei suhtle algul koolis paljudega. Ta on hea õpilane ja meeldib õpetajatele, kuni ühel päeval saabub kooli Brocklehurst ja kuulutab ta kõigi õpilaste silme all valetajaks. Ta pannakse keset klassi häbipuki peale seisma
docstxt/.txt
Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid. Leitud kivimites, meteoriitides ja ka elusorganismides. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks
VIII Periood 1260- 1368: Yuan dünastia ehk mongolite valitsemisperiood. Marco Polo külastab Hiinat. Pekingist saab pealinn. IX 1368-1644: Min dünastia periood. Traditsioonilise kultuuri tagasipöördumine. Eksport suureneb. Jesuiidid tulevad õukonda elama, X 1644- 1912: Qing dunastia ehk mandzude aeg. Muudetakse kardinaalselt traditsioonilist hiinlase välimust - surmanuhtluse ähvardusel peavad kõik mandzude eeskujul patse kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks
lubjarikast pinnast. Mis siis selles samblas nii ilusat võiks olla? Kui võtta sõrmede vahele üksik soosambla taim, siis on see üks armetu kiitsakas vibalik, pole tal ei suuremat tegu ega nägu. Kuid lähemalt uurides tuleb ilmsiks tema ilu saladus. Kui olete luubi appi võtnud, siis näete selgesti, et tema lehed paiknevad ümber varre täiesti korrapäraselt viie reana. Sellisena jätavad nad mulje, nagu oleks keegi väike vee- elanik hoolega patse pununud. Kuid samuti võime me märgata, et iga üksik paari millimeetri pikkune leheke on oma tipu huvitavalt konksutaoliselt alla keeranud. Nii tekibki ilus korralik pats. Korrapära lisab veel seegi, et soosambla varred ei harune üldse. Kuid veel ilusama mälestuse võib saada siis, kui vaadata tervet soosambla mätast. See pole mingi imeasi, sest suurte mätastena see taim just tavaliselt kasvab, kuid elamus on see siiski.
laulul täiesti eriline roll. 26 Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Õlgedega maskeeritud 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Loomamaskid Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia
annaabi.ee 
