eutanaasia kasuks, siis võivad seda otsustada arst või arstide kolleegium või patsiendi lähedane isik. 2. Religioosse kogukonna liider jagab kogukonna liikmetele juhised kuidas on õige ja hea elada. 3. Riigi valitsus keelab inimestel avalikes kohas suitsetamise 4. Oma valitsus keelab lagunevasse hoonese sisenemise, sest see võib kokku variseda. Paternalism: Eeldatakse, et see, kelle suhtes ilmutatakse paternalismi, ei suuda ise kompententselt otsustada, mida on tema huvides kõige kasulikum teha. Seega paternalismi puhul piiratakse inimese vabadust ja privaatsust.
osa protsessis); Kui palju protseduuri reegleid täidetakse või rikutakse organisatsioonis; Kui palju tunnustatakse normidest kinnipidajat ja reeglite täitjat; Kas antakse tagasisidet, kas see on kohane ja õigeaegne; Kas otsused tuginevad tööga seotud kriteeriumitele; 4. Mis iseloomustab eetilist juhtimist? Eetilise juhtimise põhimõtted ·Täida seadusi ·Räägi tõtt ·Osuta inimestele lugupidamist ·Kuldne reegel ·Kõige tähtsam, ära tee haiget ·Paternalismi asemel arenda osavõttu ·Tegutse alati, kui see on sinu kohus Asjaolud, mis mõjutavad eetilist käitumist ·Keskkonna tegurid: -tugeva konkurentsiga keskkond -kitsi keskkond -suur sõltuvus ·Organisatsiooni sisemised tegurid -suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks -ebaefektiivne finantstegevus -tööga rahulolematus -õiguste delegeerimine ja uuendused. Mida saab juht ise teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis? ·Palgata õigeid inimesi ·Seada rohkem norme kui reegleid
kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad
võimetest, varade seis, isiklikud eelistused, pliitiline hetkeseis jm sarnased tingimused, nii et nad ei tea kuidas valiku alternatiivid neid ennast mõjutavad. Ses olukorras valib ratsionaalne agent Rawlsi arust kõige halvemas olukorras oleva indiviidi heaolu maksimeerimise, sest ta võib ise osutuda selleks. Teisisõnu inimesed ei vali ainult traditsioonilisi liberaalseid väärtusi, nagu võrdsus seaduse ees jt, vaid ka ümberjaotuse. 9. Paternalism. Argumendid paternalismi poolt ja vastu. Paternalism on seisukoht, mille kohaselt valitsus peaks sellepärast sekkuma, et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik. Kas valitsus peaks eelistama tarbijate eelistusi või peaks tegema teatud ettekirjutusi? Esimesel pilgul tunduvad paternalismi toetavad argumendid inimeste õiguseid ahistavad ja seetõttu vastuvõetamatud. Samas, tuletame meelde, et riigi ja avaliku sektori või täpsemalt,
selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest Põhjuseks on kartus, et teatud kaupade (merit good), tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid, alkohol, narkootikumid
Monarhistlikud ideoloogiad: 1) legitiimsus monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument kuningas on Aadama otsesed järeltulijad ja seega tema võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada
Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) Argumente demokraatia vastu Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus Inimeste võimed ja haridus (Platoni laeva metafoor) Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: Autoriteedi vajadus. Ühendav printsiip ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? Paternalismi (isa-armastuse) idee Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL, ICC) alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs.
Selle poolt räägivad: a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad. b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon:
parem. Võimule saavad lihtsalt ,,hea rääkimisega" isikud ning pärast võimule saamist ei suudeta pikemas perspektiivis otsuseid teha. Otsuste tegemine on väga aeglane, erinevalt monarhiast. Masside manipuleerimine. Inimeste võimed ja haridus. Platon : kes peaks juhtima laeva ?? Tõstab esile inimeste oskusi, võimeid ja haridust. Monarhia on parem , sest inimesed vajavad autoriteetset ja moraalset juhti, ürgne vajadus liidri järgi. Paternalismi (isa-armastuse) idee isa-kuju vajadus, et ühiskonnas on mingi isik, kes kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu.
· Suhtlusoskused-oluline kõikidel tasanditel, kus lahendatakse inimeste probleeme · Kontseptuaalsed oskused-tähtsus suurem kõrgematel tasanditel · Lisaks veel poliitiline kompetentsus s.o. võime saada enesele eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimu. Eetilise juhtimise põhimõtted · Täida seadusi · Räägi tõtt · Osuta inimestele lugupidamist · Kuldne reegel · Kõige tähtsam, ära tee haiget · Paternalismi asemel arenda osavõttu · Tegutse alati, kui see on sinu kohus · · Asjaolud, mis mõjutavad eetilist käitumist · Keskkonna tegurid · -tugeva konkurentsiga keskkond · -kitsi keskkond · -suur sõltuvus · · · Organisatsiooni sisemised tegurid · -suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks · -ebaefektne finantstegevus · -tööga rahulolematus · -õiguste delegeerimine ja uuendused ·
o teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17
seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed, oskused ja haridus. Platoni laeva metafoor: kes peaks tormi kätte sattunud laeva juhtima? Väidab, et peaks valima inimese, kes on õppinud laeva juhtima, kapteni. Samamoodi peaks riiki juhtima inimene, kes on seda õppinud. · Autoriteedi vajadus - On vaja sümboolset liidrit, kes ühendaks kogukonda. Ta kehastab oma isikus kogukonna tervikut. I · Paternalismi (isa-armastuse) idee monarh on justkui pere-isa, kes kõiki alamaid kui oma lapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". See eeldab, et monarhil on reaalne võim ja ta saab seda ainult heatahtlikult, armastusest lähtuvalt kasutada. 1 · Vooruste probleem- kui me seame eesmärgiks, et inimesed ühiskonnas käituvad
isegi negatiivne, mis sunnib ratsionaalsuse printsiibi tõttu kompromissi otsima väga väikeses ümberjaotamises või leppimises status quo’ga. 106. Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu? Tarbija suveräänsusega on kooskõlas põhimõte, et igale inimesele on tähtis tema enda hinnang oma heaolule. Vastu räägi paternalism, mille järgi vajavad täiskasvanud inimesed juhendamist ja hoolitsust. 107. Tooge välja paternalismi positiivsed ja negatiivsed jooned? Positiivne - teise juhendamisel on võimalik enda potentsiaalseid vigu ära hoida. Negatiivne - kärbib isiklikku suveränsust. (konspektis puudub selge vastus) 25 108. Selgitage ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunkti sisu? Kasulikkusvõimaluste raja näitab, kui palju heaolu on võimalik ühiskonnal saavutada.
Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest Põhjuseks on kartus, et teatud kaupade (meritgood), tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid, alkohol, narkootikumid Miks valitsus sekkub majandusse? Turg ei suuda tagada efektiivset ressursside paiknemist turutõrgete likvideerimine
Lisaks soovis Iustinianus oma võimu säilitada koodeksi abil.Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. Areng suurena individualiseerimise suunas. Perekonnaõigus- koht, kuhu keisri võim kõige õnnestunumalt ja täiuslikumalt sekkus. Justinianus kaasajastas õiguse. Õigus tuleb riigi arengule järgi. Riik püüab kodanike eest hoolitseda, teha neid õnnelikuks. See on ka üks paternalismi tunnusjooni. Justinianuse eesmärk oli Rooma impeeriumi taastamine, sisepoliitikas tahtis maha suruda nii rahva ülestõusud kui ka piirata suurmaaomanike võimu.Kirik muutus riigile allutatud institutsiooniks. 3. Vahetu loomislugu C.I.C kodifitseerimist alustati umbes 528.a. ning lõpetati 534.a., see sisaldas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme.
-19. saj asusid praeguse Kongo territooriumil mitmed bantude riigid, nt Kongo, Luba jt. 1482. a saabusid portugallased, kes tegid eelkõige 16. saj misjonitööd. 1885-1908. a kuulus Kongo Leopold II ning see kandis Vaba Kongo Riigi nime. 1908-1960. a oli Kongo Belgia riigi koloonia (Belgia Kongo). Halduslikult oli see rakendatud Belgia kindralkubernerile, kes rakendas otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga killustunud
Platon: kes peaks juhtima laeva? Laev, mis satub tormi kätte. Valitakse see, kes on õppinud laeva juhtima, kes on end tõestanud, et oskab seda juhtida. Samamoodi peaks riiki juhtima õppinud ,,kaptenid". · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip. Liider kehastab oma isikus kogukonna tervikut. Tänapäeval kehastavad seda monarhistlikud perekonnad (Inglismaal), kel pole väga suurt võimu. Tekib kokkukuuluvustunne. · Paternalismi (isa-armastuse) idee monarh on justkui pereisa, kes armastab kõiki oma alamaid kui lapsi, tal on reaalne võim ja ta saab seda kasutada üksnes heatahtlikult. · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Kui tahetakse, et inimesed käituksid ühiskonnas vooruslikult, ei teeks pattu, oleksid ausad ja õilsad, siis selle saavutamiseks ongi monarhia parem, sest kui igal inimesel on võimalus võimule
..) 18. sajandit on peetud edukate (meditsiini)praktikute kuldseks ajastuks. 18. sajand tähendab ka Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tööstusliku pöörde algust, eurooplaste massilist emigratsiooni. Arst oli perekonnaaarst, kes sai head palka, kellel oli kogukonnas suur autoriteet (ning kes veel 18. sajandil eriti "käsi ei määrinud" vastasel juhul oleks võibolla inimkond varem valuvaigistid ning antiseptika kasutusele võtnud...). Sellised arengud muidugi omakorda olid soodsad paternalismi arengule. Viimasele andis hoogu juurde toona alanud (ning siiamaani kestev) teaduse seega ka inimeste, kes apelleerisid teaduslikule tõe monopolile (üle)väärtustamine. Paternalistlik käitumine piirab subdominantse isiku autonoomiat, seega on mõistel tänapäeva jaoks pigem negatiivne tähendus tegemist on piltlikult öeldes nö isaliku käitumisega kellegi suhtes, kes eeldatavalt lapse positsioonil (arst versus patsient).
annaabi.ee 
