eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud. Kui ülaltoodus selgub, et hoone erisoojuskadu on oluline tasakaalutemperatuuri leidmisel, siis erisoojuskaost sõltub tervikuna hoone kütteenergia kulu (valem 4). Q k = H⋅S⋅24⋅10-3 (4) Qk – kütteenergiakulu, kWh/a H – Hoone erisoojuskadu, W/K S – aasta kraadpäevade arv sõltuvalt tasakaalutemperatuurist, °C⋅ d 24 – tundi ööpäevas teisendamaks kraadpäevad kraadtundideks, h Kraadpäevad - Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24 tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel
arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm. Nende programmide abil passiivmaja energiatarvet arvutama asudes tuleb esmalt sisestada kliimavöötme temperatuurid. Teatavasti on isegi Tallinna ja Tartu keskmiste temperatuuride erinevus tervelt 2ºC, mis siis veel Eesti ja Kesk- Euroopa klimaatilistest erinevustest rääkida. Kui Austrias või Saksamaal ehitatud passiivmaja kütteenergia kulu on keskmiselt 15 kWh/m²/aastas, siis sama maja kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste
Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema
võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole • Magamistoad lõuna poole Küte ja ventilatsioon • Veepõhine põrandaküte • Madal töötemperatuur tagab soojusallikate optimaalse tõhususe • On võimalik ka kasutada jahutamiseks Täname kuulamast!
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritaks...
Referaat Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja Autor: Aleksander Tarv Juhendaja: Einar Potter Võru 2013 Mis on madalenergiamaja? Hoone on väga madala energiatarbega, arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, mis vastab Eestis kõige kõrgemale, A-energiaklassile kuni 120 kWh/m² aastas, sealhulgas kütteenergia osa kogu arvestuslikus energiatarbimises on vaid 25 kWh/m² aastas. Meeldetuletuseks ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele, kodumasinatele ja valgustusele. Hoone arvestuslike energiakulude jaotus on toodud artikli lõpus nii illustratiivse joonisena kui ka konkreetsete numbritena. Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka kena välja ning sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja arhitektuurivõistluse tulemusel,
Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus Vaata tabel 2. Q=∑ H −∆ t∗10−3 (7) 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel (S) sõltub tasakaalutemperatuurist, mis omakorda sõltub vabasoojuse temperatuuri tõusust. Kraadpäevad on saadud Kredexi kodulehelt. Aastane kütteenergia vajadus: ∆tvs=(ΣФvs*0,7)/ ΣH (8) Tb=ts-∆tvs (9) 6 ∆tvs=481/86,27=5,58(°C) Tb=21-5,58=15,4(°C) (3567-3327)/10=24 S=3327+ 4*24=3423W 7 2
kasutada parema hoonekarbi ehitamisele ja soojustagastusega ventilatsiooniseadme ostmisele. Tänapäeval on tänu passiivmajakomponentide turu konkurentsi tekkele Saksamaal võimalik hooneid hoolikalt planeerides võimalik passiivmaju ehitada juba tavamajaga võrreldes sama hinnaga. Seda on näidatud kortermaja jaoks Fribourgi kantonis Vaubanis. Üldiselt on aga passiivmaja ehitamine kuni 14% tavamajast kallim. Passiivmaja kütteenergia vajadus on väga väike ning seega on hoone kasutusajal jooksev kulu samuti. Poliitiliste otsuste tõttu paljudes riikides toetatakse passiivmajade ehitust rahaliselt toetuste maksmise või madala intressiga laenudega. Mõnes riigis toetatakse ka passiivmaja komponentidega renoveerimistöid. 9 LISAD Lisa 1: passiivmaja põhi skeem Joonis 1. Joonis 2.
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik...
pilvisteks päevadeks. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kui ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 2060%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 22,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte-süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus
orienteeritud päikesepaneel ei näe seda – päike paistab piltlikult öeldes selja tagant. Seetõttu tuleks päikesepatareidega kaetud pindala suurendada ligikaudu kaks korda. Me pole nii rikkad, et suudaksime laialdaselt oma katuseid päikesepatareidega katta. Praeguste hindade puhul oleks katus niisama kallis kui maja. (Krustok jt, 2012) Kasutatud kirjandus: Firma Solex, 2008. Tere tulemast säästva kütteenergia kodulehele. - http://www.solex.ee/ Palumaa, P. 1/2012. Horisont - http://www.horisont.ee/node/1784 Tallinn, 2008. Teistmoodi energia. -http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi %20energia.pdf Lasteaed Kaseke koduleht. Valga, 2013. - http://kaseke.valga.ee/et/majast Tomson, T. 2000. Helioenergeetika. Pinn, M.; Pinn, R.; Pinn, M. Elekter päikesest ja tuulest. Krustok, J.; Mellikov, E
Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon
On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on nende hoonete küttekulu ülemäära suur, arvestades praeguse kütteenergia hinda. Uute, mitmekihiliste välisseintega hoone välisseina võib jaotada kaheks: kandvaks ja mittekandvaks osaks. Kandev osa on kas tellistest, plokkidest või betoonplaadist tugevamast ja raskemast materjalist võrreldes ülejäänud seina osaga. Ruumides, kus on vaja kiiresti Tarindusest tingituna, et kanda vahelage, jääb see massiivsem
Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kuid ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojusenergia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarküttesüsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarküttesüsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 2) Päikesekollektorite hinnad on erinevad
siseruumide kõrgus: 2,6…2,7 m; magamistubade arv: 1; elanike arv: 3; hoone kompaktsus (välispiirete pindala ja siseruumala suhe: Apiirded / Vsise = 1,3; suletud netopinna suhe välispiirete pinda on: Apiirded / Aneto = 260 m2 / 77,5 m2=3,5; hoonepiirete õhupidavus: q50 = 16,5 m3/(h·m2); n50 = 20,1 h-1. 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 2009 detsembriks paigaldati elamusse elektriradiaatorid kütteenergia tarbimise väljaselgitamiseks. Radiaatorid paigaldati kööki, elutuppa, magamistuppa ja tuppa. Igale radiaatorile paigaldati elektrienergia mõõdik. Nii saadi teada ruumide kütteks vaja läinud elektrienergia tarbimine. Üldelektri tarbimine saadi koguelektri ja radiaatorite elektritarbimise erinevusest. Mõõtmisperioodil ahje ei (oluliselt) köetud. Mõõdetud elektrienergia tarbimise andmeid kasutati hoone energiaarvutusmudeli kalibreerimiseks.
ainult välispiirete lisasoojustus või ainult ventilatsiooni soojustagastus). Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Esimese etapi tulemustes on välja toodud üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele. Töö teises etapis koostati näidispaketid erinevate renoveerimislahenduste ja energia- märgise klasside saavutamiseks. 11.2.1.2 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda summaarsest energiakasutusest, arvestades ka energiaallika keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
