Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka
arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm. Nende programmide abil passiivmaja energiatarvet arvutama asudes tuleb esmalt sisestada kliimavöötme temperatuurid. Teatavasti on isegi Tallinna ja Tartu keskmiste temperatuuride erinevus tervelt 2ºC, mis siis veel Eesti ja Kesk- Euroopa klimaatilistest erinevustest rääkida. Kui Austrias või Saksamaal ehitatud passiivmaja kütteenergia kulu on keskmiselt 15 kWh/m²/aastas, siis sama maja kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste
Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema
võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole • Magamistoad lõuna poole Küte ja ventilatsioon • Veepõhine põrandaküte • Madal töötemperatuur tagab soojusallikate optimaalse tõhususe • On võimalik ka kasutada jahutamiseks Täname kuulamast!
Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kuid ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus
Referaat Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja Autor: Aleksander Tarv Juhendaja: Einar Potter Võru 2013 Mis on madalenergiamaja? Hoone on väga madala energiatarbega, arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, mis vastab Eestis kõige kõrgemale, A-energiaklassile kuni 120 kWh/m² aastas, sealhulgas kütteenergia osa kogu arvestuslikus energiatarbimises on vaid 25 kWh/m² aastas. Meeldetuletuseks ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele, kodumasinatele ja valgustusele. Hoone arvestuslike energiakulude jaotus on toodud artikli lõpus nii illustratiivse joonisena kui ka konkreetsete numbritena. Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka kena välja ning sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja arhitektuurivõistluse tulemusel,
Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus Vaata tabel 2. Q=∑ H −∆ t∗10−3 (7) 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel (S) sõltub tasakaalutemperatuurist, mis omakorda sõltub vabasoojuse temperatuuri tõusust. Kraadpäevad on saadud Kredexi kodulehelt. Aastane kütteenergia vajadus: ∆tvs=(ΣФvs*0,7)/ ΣH (8) Tb=ts-∆tvs (9) 6 ∆tvs=481/86,27=5,58(°C) Tb=21-5,58=15,4(°C) (3567-3327)/10=24 S=3327+ 4*24=3423W 7 2
kasutada parema hoonekarbi ehitamisele ja soojustagastusega ventilatsiooniseadme ostmisele. Tänapäeval on tänu passiivmajakomponentide turu konkurentsi tekkele Saksamaal võimalik hooneid hoolikalt planeerides võimalik passiivmaju ehitada juba tavamajaga võrreldes sama hinnaga. Seda on näidatud kortermaja jaoks Fribourgi kantonis Vaubanis. Üldiselt on aga passiivmaja ehitamine kuni 14% tavamajast kallim. Passiivmaja kütteenergia vajadus on väga väike ning seega on hoone kasutusajal jooksev kulu samuti. Poliitiliste otsuste tõttu paljudes riikides toetatakse passiivmajade ehitust rahaliselt toetuste maksmise või madala intressiga laenudega. Mõnes riigis toetatakse ka passiivmaja komponentidega renoveerimistöid. 9 LISAD Lisa 1: passiivmaja põhi skeem Joonis 1. Joonis 2.
Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma. Passiivmaja energiakulu arvutamiseks on Euroopas välja töötatud PHPP arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm. Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt, et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC.
pilvisteks päevadeks. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kui ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 2060%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 22,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte-süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus
orienteeritud päikesepaneel ei näe seda – päike paistab piltlikult öeldes selja tagant. Seetõttu tuleks päikesepatareidega kaetud pindala suurendada ligikaudu kaks korda. Me pole nii rikkad, et suudaksime laialdaselt oma katuseid päikesepatareidega katta. Praeguste hindade puhul oleks katus niisama kallis kui maja. (Krustok jt, 2012) Kasutatud kirjandus: Firma Solex, 2008. Tere tulemast säästva kütteenergia kodulehele. - http://www.solex.ee/ Palumaa, P. 1/2012. Horisont - http://www.horisont.ee/node/1784 Tallinn, 2008. Teistmoodi energia. -http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi %20energia.pdf Lasteaed Kaseke koduleht. Valga, 2013. - http://kaseke.valga.ee/et/majast Tomson, T. 2000. Helioenergeetika. Pinn, M.; Pinn, R.; Pinn, M. Elekter päikesest ja tuulest. Krustok, J.; Mellikov, E
Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon
On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on nende hoonete küttekulu ülemäära suur, arvestades praeguse kütteenergia hinda. Uute, mitmekihiliste välisseintega hoone välisseina võib jaotada kaheks: kandvaks ja mittekandvaks osaks. Kandev osa on kas tellistest, plokkidest või betoonplaadist tugevamast ja raskemast materjalist võrreldes ülejäänud seina osaga. Ruumides, kus on vaja kiiresti Tarindusest tingituna, et kanda vahelage, jääb see massiivsem
Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kuid ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojusenergia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarküttesüsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarküttesüsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 2) Päikesekollektorite hinnad on erinevad
siseruumide kõrgus: 2,6…2,7 m; magamistubade arv: 1; elanike arv: 3; hoone kompaktsus (välispiirete pindala ja siseruumala suhe: Apiirded / Vsise = 1,3; suletud netopinna suhe välispiirete pinda on: Apiirded / Aneto = 260 m2 / 77,5 m2=3,5; hoonepiirete õhupidavus: q50 = 16,5 m3/(h·m2); n50 = 20,1 h-1. 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 2009 detsembriks paigaldati elamusse elektriradiaatorid kütteenergia tarbimise väljaselgitamiseks. Radiaatorid paigaldati kööki, elutuppa, magamistuppa ja tuppa. Igale radiaatorile paigaldati elektrienergia mõõdik. Nii saadi teada ruumide kütteks vaja läinud elektrienergia tarbimine. Üldelektri tarbimine saadi koguelektri ja radiaatorite elektritarbimise erinevusest. Mõõtmisperioodil ahje ei (oluliselt) köetud. Mõõdetud elektrienergia tarbimise andmeid kasutati hoone energiaarvutusmudeli kalibreerimiseks.
ainult välispiirete lisasoojustus või ainult ventilatsiooni soojustagastus). Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Esimese etapi tulemustes on välja toodud üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele. Töö teises etapis koostati näidispaketid erinevate renoveerimislahenduste ja energia- märgise klasside saavutamiseks. 11.2.1.2 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda summaarsest energiakasutusest, arvestades ka energiaallika keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi
annaabi.ee 
