Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle.
◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla.
Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja hoidis häid suhteid USAga. 1982. aastal viis ta Suurbritannia sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast, mis lõppes üsna ruttu. Ta pidas vajalikuks toetada ka pommitamisi Liibüas, mille korraldas USA. Tema karmi majanduspoliitika ja vankumatu välispoliitika tõttu on ta pälvinud hüüdnime ,,raudne leedi". Pärast peaministri kohast loobumist sai Margaret Thatcher eluaegse parunessi tiitli ning kuulub siiani parlamendi ülemkotta. Ta leidis palju järgijaid üle kogu maailma, kuid eriti palju Ida-Euroopa riikides, kus pärast Nõukogude Liidu lagunemist asuti toetama uusliberaalset majandusmudelit. Võib julgelt väita, et just tänu Margaret Thatcherile on Suurbritanniast saanud nii võimas riik nagu ta praegu on.
· Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. · Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest
Silva alguses keeldub, kuid Edwin palub teda endale naiseks. Sellele ei suuda Silva ei öelda ja nad abielluvad seal samas kõrtsis. Kuid Siva saab teada, et tema mees on kihlatud Edwini kauge sugulase Anastassiaga, keda kutsutakse Stasiks. Nii siis läheb Silva koos Boniga abielupaari mängides Edwini ja Stasi kihluspeole. Seal esitab Silva ennast parunessina, kuid Edwin armub temasse uuesti. Edwin katkestab tema pärast kihluse ja ütleb oma vanematele, et armastab parunessi. Silva on pettunud, et ta mees häbeneb teda kui kõrtsilaulikut ja paljastab enda tõelise isiksuse. Boni armub Stasisse ja palub tema kätt ning Stasi nõustub. Lõpus tuleb välja, et krahvinna ehk siis Edwini ema oli ka kunagi kõrtsilaulik ja krahv ja krahvinna armuvad taas üksteisesse nagu noored. Silva, aga otsustab jääda muusikaärisse ning rebib oma vana abielulepingu Edwiniga tükkideks. Etendus oli kindlasti väga orginaalne ning humoorikas. Oli hetki, kus
10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11. Vikontess Beauséant kutsub Rastignaci teatrisse, kus too üritab nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud võluda rikast parunessi Delphine'i, isa Goriot tütart. tütred isa armastada. Ka teose lõpus ütleb üks lastest, et sooviks minna 12. Rasignaci ja parunessi suhe areneb, isa Goriot on õnnelik ja tagasi aega, kus elati lihtsamalt, õnneks ei piisanud rohkemast kui armastab Eugéne'i nagu poega. heinakuhjast. 13
Selline võte oli eesti kirjanduses midagi uut ja huvitavat. Raamatus jookseb kaks paralleelset joont, loo jutustamine ja "tundmatu noormehe" arutlused ja eneseanalüüs. Arutlused avavad eestlust ja eestlase sarnasusi ja erinevusi sakslastega. Kohati on need küllaltki enese- ja ühiskonnakriitilised. Kas ori jääbki orjaks? Tammsaare teose suur teema on armastus. Maalt tulnud eesti soost poiss armub vaesunud baltisaksa parunessi, kes koduõpetajana töötab. Tütarlapse vanaisa on noorte suhtele vastu, sest seisus ja eneseväärikus ei luba. Oskar arvab, et tema tunded jäid vastamata, kuid tõde selgub alles siis, kui paruness Erika peale surma sõna saab. Pealtnäha tundub "Ma armastasin sakslast" klassikalise traagilise armastusloona, kuid teos peidab endas palju laiema haardega probleemistikku. Põhiliseks probleemiks on klassivahe. Olgugi, et sakslased olid Eestis oma positsiooni kaotanud, pidasid nad end
Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse
Asub Tartu-Tallinn maantee vahetusläheduses. Teenused: 1) SARGVERE MÕISA JA MÕISAPARGI TUTVUSTUSRETK GIIDI SAATEL, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel, kestvus 1-1,5 tundi, hind: - täiskasvanud 25 krooni - pensonärid, õpilased 15 krooni - eelkooliealised tasuta - lisaks giiditeenus 100 krooni ühele grupile - täiendavalt võimalik tellida kerge eine ("Punahärra pärastlõunane kõhutäide", "Parunessi parim osa päevast") 40 krooni 2) LEGENDIDE RETK SARGVERE MÕISAPARGIS, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel maist kuni septembrini, ketvus- 1 tunnine legendide lavastus vabas õhus, hind: - 40 krooni ühele inimesele Teid võtab vastu Sargvere mõisa härrasrahvas koos teenijaskonnaga, kes tutvustavad mõisa ja mõisaparki läbi kohalike legendide. 3) LASTELE SEIKLUSRADA "LEIA PUNAHÄRRA AARDELAEGAS", gruppidele
Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894
Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse
Ennustused täitusid- ülestõus suruti maha, paljud tema sõbrad hukati. Kodumaale ei pöördunud Chopin enam kunagi. Ta elas kaua teadmatuses, mis tema vanematest ja õdedest on saanud. Sünnimaa elas Chopin muusikas ja südames.Koduigatsus saatis teda elu lõpuni. Chopini teiseks kodumaaks sai Prantsusmaa, Pariis. Ta annab kontserte, elatub klaveritundidest. 1830.-te aastate lõpul kohtas ta Liszti juures prantsuse kirjanikku Dudevanti parunessi Armandine Aurore Lucille Dupini. Maailm tunneb seda naist kirjanikunime George Sand järgi. Tegemist on feministiga, kes kandis meeste- rõivaid ja popsutas demonstratiivselt piipu. Muide- utvudes Chopiniga hakkab ta jälle naisteriietes käima. Esineda armastas Chopin ikkagi salongiõhtutel, kus kuulajaskonnaks daamide seltskond. Tema riietus oli laitmatu, ta kandis parima rätsepa ülikonda ja lakk-kingadel ei tohtinud olla porikübetki!
- Aida-Oskar mees, kes on n-ö ,,pumba juures" ja kes mõisa aidast mehiselt virutab. Oskari naine Mall kandis põlle all juba kuuendat last. Oskar tahtis üha rohkem mõisaaidast ja mujaltki virutada. Selle tarbeks meisterdas ta majakõrguse krati. Jba esimest korda väravast väljudes jäi ta aiapostide vahele kinni, rabeles koledasti ja läks lõpuks põlema. - Sakste toatüdruk Luise temast räägitakse ka põhiliselt seoses parunessi tagant asjade virutamisega seoses - Vanapaar Ärni ja Imbi, kes alati saama peal väljas olid, aga otsustavas olukorras Räägu Reinu tütre Liina uppumissurmast päästsid. Imbi ja Ärni merilehmadega rannas (,, kui inimesel õnnestubmerilehma über üks ring kõndida, siis lehm enam merre ei saa") Aida-Oskar võttis poodud mehe kuju, et lehma endale saada, mis al ka õnnestus.
Meie eliit topib tasku ja jääb vahele, manitseme pisut ja anname tingimisi. Poevarga paneme aastateks trellide taha. Imbi ja Ärni võtavad sealt, kust võtta ei ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult. 2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad, mõõdutundeta ahnitsejad: Aida-Oskar, Imbi ja Ärni, toatüdruk Luise. Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab vana parunessi asju enda omadeks, jagades piskut tagasi, kui teisel enam särkigi ei ole, isegi surikleidid näpatakse ära. Paralleeliks meie enda valitud ladvik, nende autoliisingud, tohutud kuluhüvitised ja siis jagatakse näpuotsaga sotsiaaltoetusi ja pensioni/palgalisa. Ajakirjandusest jooksis hiljuti läbi artikkel, kus oli mainitud, kui palju lastetoetusi saaks maksta ühest saadiku kuukulust. Väga palju. 2. Pisivargad ehk natukene võtjad: Rehepapp, Räägu Rein ja Liina, kubjas Hans
küsimusi ja Õuna-Endel ei saanud küsimustest aru ega osanud korralikult ilma ropendamiseta vastata. Kõige humoorikam osa raamatus oli minu meelest see, kuidas Rehe-Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Räägu-Rein oli tuulispasana kiltrit räsinud ja Lembitu hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal.
Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks (kunstitoetajaks) oli paruness von Uexküll. Pärast kooli lõpetamist tuli ta Rakverre, kus elas tema ema. Kohusetundest paruness von Uexküll´i vastu, hakkas ta maalima parunessi perekonna portreid. Ta sai tellimusi ka teistelt mõisnikelt. Paul Raud maalis realistlikult (paraadportreeed). Küllaltki väärtuslik on tema maalides talupoja ainestik: ,,Muhu Rauk", ,,Ema portree", ,,Onu Paul piibuga". Tema töödes oli nukker, lihtne ilu. Sajandi lõpus jõudis ta käia veel Düsseldorfis, Drestenis ja Roomas.
mõisakubjas. Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest
Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees
Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip. Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi. Oskar aga ronib puu otsast alla, vôtab lehma ja viib koju naisele. Imbi ja Ärni on sel ôhtul väga ônnetud. Liina läheb libahundiks ja näeb môisa aknal noort parunessi. Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus)
pastla. Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip. Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi. Oskar aga ronib puu otsast alla, vôtab lehma ja viib koju naisele. Imbi ja Ärni on sel ôhtul väga ônnetud. Liina läheb libahundiks ja näeb môisa aknal noort parunessi. Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus)
“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised külaelanikud oli ka Luise ahne „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse
küsis lihtsalt naljaviluks, et kas ta on ka siis ilus. Raimund ütles,et tal on nii ilusad mustad silmad ja sinised juuksed. Ta ütles seda vaimustusega. Kuno ja Ada naerised, et Raimund ütles, et sinised juuksed. Raimund ütles, et kui vvadata neid küünlavalgel, et siis need ongi sinised. Siis ütles uus parun, et pakikandja on arvatavasti pakid juba üles viinud ja et tal on neile kõigile kingitusi. Lapsed tulgu üles oma kinkide järgi ja ema isa omad toovad nad alla. Vana Parun suudles parunessi põsele, käele ja laubale. Juliette Marchand Uus parun nägi guvernant Marchandi ja Gottlieb Lustigit õhtulauas. Parun Herbert surus guvernandil kätt nagu oma vanal tuttaval. Herbert üritas leida sobivat momenti guvernandiga rääkimiseks. Ta nägi et preili Marchand oligi Raimundi kirjeldusele täpselt vastav. Lõpuks jõudis see hetk kätte. Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis
küsis lihtsalt naljaviluks, et kas ta on ka siis ilus. Raimund ütles,et tal on nii ilusad mustad silmad ja sinised juuksed. Ta ütles seda vaimustusega. Kuno ja Ada naerised, et Raimund ütles, et sinised juuksed. Raimund ütles, et kui vvadata neid küünlavalgel, et siis need ongi sinised. Siis ütles uus parun, et pakikandja on arvatavasti pakid juba üles viinud ja et tal on neile kõigile kingitusi. Lapsed tulgu üles oma kinkide järgi ja ema isa omad toovad nad alla. Vana Parun suudles parunessi põsele, käele ja laubale. Juliette Marchand Uus parun nägi guvernant Marchandi ja Gottlieb Lustigit õhtulauas. Parun Herbert surus guvernandil kätt nagu oma vanal tuttaval. Herbert üritas leida sobivat momenti guvernandiga rääkimiseks. Ta nägi et preili Marchand oligi Raimundi kirjeldusele täpselt vastav. Lõpuks jõudis see hetk kätte. Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis
Tegelikult kuulub see käevôru Arbenini naisele Niinale, kes selle kogemata kaotas. Z. näitab käevôru Arbeninile, kiideldes oma armulooga. Arbenin on jätnud seljataha suurilma kahepalgelise elu ja ihkab noore Niina kôrval tôeliselt ônnelikuna elada, nüüd on Arbenini pettumus suur, ta ei usalda enam Niinat. Samal ajal tahavad Z. ja paruness Strahl oma armuseiklusi varjata, ning Z., saades tôe teada käevôru kohta, tahab, et tekkinud kuulujutt kestaks, sest nii on tema ja parunessi armuseiklus seltskonnale teadmata. Niina ei suuda end kaitsta. Arbenin ei usu oma naist ja ühel seltskondlikul viibimisel ulatab ta Niinale mürgitatud jäätise. Hiljem tuleb küll tôde päevavalgele, kuid Arbenin ei saa enam midagi muuta, ta kaotab môistuse. Arbenin, kes ise kunagi oli silmakirjaliku seltskonna musterkuju, on langenud nüüd ise selle seltskonnelu ohvriks. VÔTMATA TEEMAD SIDUDA TEKSTIÔPETUSEGA Romantikute Byroni, Shelley, Petöfi, Heine luule
Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on paruness, siis ei ole mees enam võimeline teda aramstama nagu mees naist, vaid näeb temas parunessi, välja lööb orjameelsus. Erika tahab põgeneda, aga Oskar ei tule temaga kaasa. "Kuningal on külm" on allegooriline ja satiiriline komöödia, mis pilab tema kaasaega. Vana kuningas, kellel on kogu aeg külm. Suvel laseb ajusid kütta ja käib kogu aeg kastukaga. Tuleb kokku nõunike kogu, et arutada, mis temaga teha. Leiavad, et on vaja tüdrukut, kes meestest miskit ei tea, et see kuninga kaissu võtaks. Leitakse mägedest Angela, aga tal on oma talupoeg Carlo
annaabi.ee 
