VIROLOOGIA Genoomi komponent A kodeerib polüproteiini, mis lõigatakse kiiresti VP2a- (VP2 eelvalk, 50 kDa), VP4- ja VP3-valkudeks. Viiruse proteaasiks on VP4, kuid on tõenäoline, et VP2a lõplikuks protsessinguks (VP2 moodustumine, toimub vahetult enne virionide moodustumist või juba moodustunud virionides) on vajalik ka raku proteaaside osalus. Replikatsioon toimub arvatavasti moodustunud subviraalsetes partiklites. On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal. Osalt seisneb selle põhjus selles, et krüptoviirused on väga vähese patogeensusega viirused - taimedes on krüptoviiruse kontsentratsioon väga madal ja nakkusega ei kaasne märgatavaid sümptoome.
lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga
oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele, kanaliha, muna, looma maks, süda jne. jne) töötav antioksüdant. Oluline immuunsüsteemi häiretele, Inimene võiks Q10 vitamiine. kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, kasvajate tekkeks, kiirenenud eriti LDL partiklites ja mitokondrite vananemine. sisemembraanis. Oluline ka raku (risk: vanuritel, B-grupi energiamajanduses. vitamiinide defitsiidiga Elekronide transpordiahela inimesed, statiinide komponent. Rakuhingamist tagav
Neid kahte osa eraldab sageli varieeruva pikkusega poy(A) järjestus. L-A viiruse ja tema satelliidi replikatsioonitsükkel Nii viirus kui tema satelliit replitseeruvad sarnaselt: Virionides toimub uute positiivsete mRNA-de süntees. Sünteesitud mRNA-d väljuvad virionist Sünteesitud RNA-d transleeritakse, sünteesitakse gag- ja gag-pol valgud Gag, gag-pol ja positiivne RNA moodustavad uue partikli Uutes partiklites leiab aset negatiivse ahela süntees. Satelliitide replikatsioon erineb L-A viiruse replikatsioonst ainult selle poolest, et moodustuvasse uude kapsiidi pakitakse ainult üks positiivne M RNA , mis replitseerub kapsiidis mitu korda (seni kuni kapsiid on täis). Seetõttu nimetatakse seda skeemi “head- full replication”. L- A viiruse geenide ekspressioon Translatsiooni iseloomustavad mitmed ebatraditsioonilised võtted:
toimub fosfodiestersideme ülekanne ekson-intron ühendusalalt G-OH-le (RNA ahela katkeb eksoni ja introni ühendusalas), seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´- otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). (3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks (small nuclear ribonucleoproteins). Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP
lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR-- tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. 17
soolekahjustused) · Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q10 vormi (maks põhidepoo, sisaldus tegelikult kõrgeim südamelihases ületab maksa ja neere kahekordselt Seega: toit on oluline ubikinoonide allikas, aga oluline kogus vajalikku Q10 (täpsemalt tema külgahel) sünteesitakse atsetüül-CoA-st Biofunktsioonid: 1. Lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant kaitse lipiidide peroksüdatsiooni eest (eriti LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis) 2. Hingamisahela keskne komponent - mitokondrite sisemembraanis koensüüm Q- sõltuvate dehüdrogenaasidega Defitsiit: · Vananemine (väheneb maksa võime viia ubikinoone Q10 vormi), teatud haiguslikud seisundid südamehaigused, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi Tunnused: · Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus
(1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene
ahela katkeb eksoni ja introni ühendusalas), seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 3. Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites – splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP
kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste (prof 19441990) uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti
· Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000).Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Etümoloogia sõnaraamat on väljaantud, kui siiski poolik, ühtegi Mägiste etümoloogia sõnaraamatuga võrreldavat etümoloogia raamatut eestis ei ole. · Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939).
Alternatiivne splaissing lõigatakse välja ka osa eksoneid, tekivad erinevate osadega valgud · tRNA prekursorite puhul teeb katked RNA ahelasse splaissingu endonukleaas ja eksoneid sisaldavad RNA segmendid ühendatakse splaissingu ligaasi abil · osade rRNA prekursorite puhul kõrvaldatakse intronid autokatalüütiliselt · rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kaheetapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissoomides. Toimub estersidemete tekitamise põhjal ning introni eemaldamise kaudu. 62. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine RNA editing. · Lämmastikaluste asendamine, peamiselt taimede mitokondrites · U-nukleotiidide lisamine või delegeerimine. Bioloogiline tähtsus on väljaselgitamisel aga mõjutab oluliselt geenide avaldumistaset trüpanosoomide ning taimede mitokondrites. 63
ning monovalentset ja divalentset katiooni. Splaissing toimub etapiviisiliselt: kõigepealt toimub fosfodiestersideme ülekanne ekson-intron ühendusalalt G-OH-le, seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1- U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP
divalentset katiooni. Splaissing toimub etapiviisiliselt: kõigepealt toimub fosfodiestersideme ülekanne ekson-intron ühendusalalt G-OH-le, seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP.
kolme erineva mehhanismi alusel: 1) tRNA prekursorite puhul teeb katkeid RNA ahelasse spetsiifiline splaissingu endonukleaas ning eksoneid sisaldavad RNA segmendid ühendatakse splaissingu ligaasi abil. 2) Osade rRNA prekursorite ouhul kõrvaldatakse intronid autokatalüütiliselt RNA molekuli enda poolt. Reaktsioon ei vaja välist energiaallikat ega valkude aktiivsust. 3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kaheetapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites – splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule ja üle 40 erineva valgu. snRNAd ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. 62. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine – RNA editing. Geneetilist infot RNA molekulis võidakse muuta kahel viisil – lämmastikaluste asendamise teel ja lisades või deleteerides U nukleotiide. Lämmastikaluste
enda poolt. Kofaktorina vajatakse kas GTP, GDP, GMP või guanosiooni vaba -OH rühma ja mono- või divalentset katiooni. Fosfodiesterside kandub üle ekson-intron üleminekualalt G-OH'le, seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3'- otsa vahelt ning moodustub eksonite vahele. Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kaheetapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides (sisaldavad snRNA ja palju valke). Toimub estersidemete katkemise ja tekke põhjal ning intronite eemaldamise kaudu. 62. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine RNA editing. · Toimub kahel viisil: Lämmastikaluste asendamise teel (eriti taimede mitokondrites valdavalt C asendamine U-ga) U nukleotiidide lisamise või deletsiooni teel keerukam protsess 63
järku struktuuri, mitte aga spetsiifilist nukleotiidset järjestust. (2) Osade rRNA prekursorite puhul (paljudes madalamates eukaüootides, näit. Tetrahymena thermophila, samuti karakuorganellides) kõrvaldatakse intronid autokatalüütiliselt, RNA molekuli enda poolt. Splaissingureaktsioon ei vaja välist energiaallikat ega valkude aktiivsust. (3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. 62. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine RNA editing. Geneetilist informatsiooni RNA molekulis võidakse muuta kahel viisil, lämmastikaluste asendamise teel ja lisades või deleteerides U nukleotiide.
membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? 1)Vajalike molekulide süntees. 2)Rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3)Hüdrofiilse pea liitmine Siledapinnalises ERis 66. Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas). Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL 50%, LDL 10%, HDL 8% Kontsentratsioon muutub, kuna veresoonte seinad sisaldavad lipaasi, mis hüdrolüüsib triatsüülglütserooli glütserooliks ja rasvhapeteks, rasvhapped seonduvad kolesterooliga. 67. Milline haigus on hüperkolesteroleemia ja millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine noores eas. Pärilik haigus, mis tekib häirete tõttu kolesterooli transpordil rakkudesse. Sümptomiteks kõrge kolesterooli tase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid noores eas. 68
tsütosoolis vastava dehüdrogenaasi toimel. Rasvhappejääkide sidumine glütserool 3-fosfaadile toimub atsüülitransferaaside vahendusel, mis paiknevad ER tsütoplasma poolsel küljel. Rasvahappejäägid seostuvad rasvatsüül CoA koostises. Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas).Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL, LDL, HDL. VLDL modifitseeritakse IDL-iks (ingl intermediate-density lipoproteins) ja siis LDL-iks. Modifitseerumise käigus väheneb TAG sisaldus, sest veresoonte seinad sisaldavad lipaasi, mis hüdrolüüsib triatsüülglütseroolid glütserooliks ja rasvhapeteks ja seega partiklite tihedus kasvab. HDL partiklid adsorbeerivad kolesterooli perifeersetest kudedest ja muudavad selle estriteks. Milline haigus on hüperkolesteroleemia ja millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine
tsütoplasma poolsel küljel. Rasvahappejäägid seostuvad rasvatsüül CoA koostises. 8 19. Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas). Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL, LDL, HDL. VLDL modifitseeritakse IDL-iks (ingl intermediate-density lipoproteins) ja siis LDL-iks. Modifitseerumise käigus väheneb TAG sisaldus, sest veresoonte seinad sisaldavad lipaasi, mis hüdrolüüsib triatsüülglütseroolid glütserooliks ja rasvhapeteks ja seega partiklite tihedus kasvab. HDL partiklid adsorbeerivad kolesterooli perifeersetest kudedest ja muudavad selle estriteks. 20
Membraanide lipiidide süntees Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees 2) rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3) hüdrofiilse `pea' liitmine 19.)Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas).Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL- IDL(kus sa oled?)- LDL- HDL. Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein) lipoproteiinseid komplekse, mis struktuurilt on sarnased taimede oleosoomidega (ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist). Algselt sisaldavad apolipoproteiini B, hiljem veres saavad juurde apovalgud C ja E (HDL partiklitest). Kompleksid moodustuvad ER-s ja vabastatakse eksotsütoosi käigus veresoontesse. Apovalk C aktiveerib veresoonte seinas oleva lipaasi.
a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika. Kosmeetilistel põhjustel eemaldatakse, kasutades krüoteraapiat või keemilisi vahendeid, kuigi taasteke on sage. Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad. Kasutatakse loomuliku immuunsuse ja põletikuvastuste stimulaatoreid. Cidofovir võib toopilisel manustamisel tappa selektiivselt HPV-infitseeritud rakke. On valmimas uus vaktsiin, mis sisaldab kapsiidivalku viiruslaadsetes partiklites. Praegu profülaktikas parim otsese kontakti vältimine infitseeritud koega. Viirused mõmm :) 05/06 Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia.
ühendusalalt G-OH-le (RNA ahela katkeb eksoni ja introni ühendusalas), seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 71 (3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin- partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA- valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks (small nuclear ribonucleoproteins). Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1
ühendusalalt G-OH-le (RNA ahela katkeb eksoni ja introni ühendusalas), seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). (3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin- partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA- valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks (small nuclear ribonucleoproteins). Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1
annaabi.ee 
