Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga. Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine Kollektiviseerumine-1932 ühismajandite loomine Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus. Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik. Sakslaste eluruumi teooria- aaria rassil peab olema eluruumi, kui seda ei ole tuleb seda võtta teiste rahvaste arvelt.
Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja.
proletariaadi diktatuuri lahti järgmiselt: see on enamuse vägivald vähemuse üle. Ja see võim koondab enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kontrollfunktsiooni. St ise annab välja seadusi ja ise viib ka ellu. Puudus võimude lahusus. See viib lõpuks välja võimu koondumisele ühe isiku kätte. Oli loomulik, et see võim läks peagi töölisklassi enda vastu. Ainuke lubatud partei oli bolsevike partei. Proletariaadi diktatuur asendus kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus.
Vesinikupomm 1953 (varem kui USA), kuid see ei anna erilist eelist. Nimemuutus toimus ka julgeolekuteenistuses: NKVD muutus 1946 MGB-ks ja 1954 juba kõigile tuttavaks KGB-ks. Julgeolekuteenistus juhtis kuni 1953. aastani Lavrenti Beria. 5. mail 1953 sureb Stalin. Võimule kolm meest: Beria, Malenkov ja Hruštšov. Beriale allus siseministeerium, Malenkovi (peeti Stalini järglaseks) käsutada oli Ministrite Nõukogu, Hruštšov omas võimu parteiaparaadi üle. 17.06.1953 puhkes Saksa DV-s ülestõus kommunistliku režiimi vastu, mis küll kiirelt ja veriselt maha suruti. Osalt selle ülestõusu tõttu arreteeriti 26.06.1953 Beria ja mõisteti süüdi riigivastases kihutustöös (tegelikult polnud see muu kui poliitiline arveteklaarimine. Beria hukati 23.12.1953. 1953-1964 NLKP I sekretär ehk NSVL-i juht Nikita Hruštšov Araabia-Iisraeli sõda ja konflikt. Araabia riikide (Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi
Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon. 2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang. 1928. aastal, enne kriisi puhkemist võttis Stalin vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisi kohta. Plaan viidi ellu parteiaparaadi ja ametnikkonna abil, toetudes relvajõule. See tähendas tagasipöördumist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse. Kolhoosi omandiks muutus nii talupoegade, nende tööloomad, tööriistad. Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke toiduaineid kätte saada, iga üksiktalupojaga tegelemine oleks aeganõudev, töömahukam. Kollektiviseerimine oli talupoegade jaoks väga ränk, sest eelkõige pidi täitma riigi poolt antud
arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSV Liidu sissetulekud suurenesid, mis võimaldas Moskval Läänest importida seda, mis hädavajalik, muu hulgas muide ka teravilja. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline ja majanduslik võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid ja sunniaparaat. Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil, andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks ja varimajanduseks. Poliitika: Tegelikult püüdis Brežnev, nagu ka tema eelkäijad, allutada oma mõju alla võimalikult palju riike ja piirkondi. Seoses seniste lepingute tähtaja möödumisega koostati Brežnevi osavõtul uued kahepoolsed sõpruse, vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale
Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin. Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse, õiguskorraldus. Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst
teel. Hrushov tagantati ja parteijuhiks saab Breznev Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse.. Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Brznev muutis selle 1966 ära. st kaotas need. Sellega lõppes parteiaparaadi kohustuslik uuendamine. Kui see uuendamine kaotati siis hakkab kujunema välja NSVL parteiline nomenkaltuur. St, et partei ametikohad muutuvad eluaegseks. Kui Hurshovi ajal oli NEKPsse astumine vabatahtlik, siis nüüd tehakse selleks takistusi. NEKP peab jääma töörhahva parteiks, kus töölistele peab jääma ülekaal ja parteisse astumine muutub raskeks intelligentsil. Juhtivatel ametikohtadel olek igasugustes asutustes käib koos parteiga. Kui tahad teha karjääri
Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline (parteiaparaat) ja majanduslik (ametkonnad, sealhulgas sõjatööstuskompleks) võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid (prokuratuur, kohus) ja sunniaparaat (miilits, armee, julgeolekukomitee). Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil (rajoon oblast liiduvabariik keskus), andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks. Kõrgemas juhtkonnas oli 1970. aastate keskpaigaks kogu võimutäiuse enda kätte koondanud Breznev, kes valitsemisel tugines vanadest sõpradest ja tuttavatest koosnevale ,,meeskonnale". Edutamise tingimus ei olnud kompetentsus ega võimekus vaid isiklik lojaalsus ja ustavus. 1970
parteitasandil olemas. Reaalselt normaalsel moel see süsteem toimima ei hakanud ning Hrustsov kaotas seetõttu ka paljud pooldajad. Lisaks sellele tuli Hrustsov veel ühe ideega, mis nägi ette, et partei juhtide seas peab toimuma pidev vahetus. Nägi ette ka konkreetsed tähtajad, viie aasta jooksul rajoonikomitee tasandil peab välja vahetatama 50% inimesi ja liiduvabariigi tasandil 5 aasta jooksul vähemalt 1/3 parteijuhtidest. See iseenesest üsna arukas mõte, aga parteiaparaadi poolt vaadatuna oli see rajooni ja liiduvabariikide tegelastele täiesti vastuvõetamatu lähenemine. Hrustsov tegi kindlasti sellise selge vea, selle põhimõtte väljatoomine ja püüd seda ellu rakendama hakata viis selleni, et ta kaotas selgelt regioonides toetuse. 60ndate aastate algul hakkas ta ise teadlikult toetajaskonda vähendama. Tulemus on see, et paljud erinevate tasemete parteijuhid ei hakka Hrustsovi enam toetama, see teeb võimalikuks ka 1964. aasta paleepöörde.
Keskkomitee ja Keskrevisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine Põhikirja ja programmi läbivaatamine ja muutumine Üld- ja paljusõnaliste resolutsioonide vastuvõtmine partei, riigi ja ühiskonna arengu küsimustes Keskkomitee „Parteiparlament“ Liikmed ja liikmekandidaadid Kogunemine kord 4 kuu tagant Valis büroo (liikmed ja liikmekandidaadid) Keskkomitee sekretärid ja parteiaparaadi kõrgemad töötajad Büroo Partei täitevorgan Liiduvabariigi võimukeskus „valitsus“ Kogunes vähemalt üks kord nädalas Olulisemad sotsiaalpoliitilised ja majandusotsused Direktiivid riigiorganitele Direktiivide täitmise kontroll Parteisisesed küsimused Keskkomitee Büroo (Presiidium) Kindlad liikmed: Keskkomitee I sekretär Keskkomitee II sekretär MN esimees ÜNP esimees
võimuladvikus, oli selgelt ka Stalini toetus. Kui Ždanov oleks edasi elanud, siis Berial ja Malenkovil oleks keerulisem olnud Leningradi grupeeringut kõrvale tõrjuda. Ždanovi surma järel hakkavad need kaks tõsisemalt tegelema, nende initsiatiivil klopsitakse kokku Leningradi süüasi, mis viib Leningradi grupi purustamisele. 2. märts 1949-juuni 1951 Nn Leningradi grupi purustamine. Leningradi süüasja telgitaguseid niite tõmbab Georgi Malenkov, kes kogenud parteiaparaadi töötajana vaikselt valmistas ette süüdistusi nn Leningradi grupi liikmete vastu, järk-järgult veenis ka Stalinit, et tõepoolest on tegemist inimestega, kes on NL võimu vastased. Mingeid suuri süüdistusi tegelikult polegi. Kõige olulisem on see, et Leningradi seltskonda hakati süüdistama, et nad nö liigselt pööravad tähelepanu Leningradile ning teiseks neid inimesi, kes sinna kuulusid, hakati süüdistama selles, et tahavad Vene Föderatsiooni staatust NL koosseisus tõsta
Kongress valis keskkomitee, mille pleenumid toimusid vähemalt kord nelja kuu jooksul. Pleenum valis keskkomitee büroo liikmed ja teised tähtsad partei- ametnikud. Büroo, Nõukogude liiduvabariigi tegelik võimukeskus, juhtis partei tegevust pleenumite vahelisel ajal. Bürool oli kümmekond liiget ja kolm kuni neli ilma hääleõiguseta liikmekandidaati. Büroo liikmed olid muuhulgas Ministrite Nõukogu esimees ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Parteiaparaadi tipus seisis keskkomitee esimene sekretär (partei juht), kes oli büroo esimees. Järgmisel astmel oli keskkomitee teine sekretär, kelleks tavaliselt oli Moskvast saadetud venelane, Moskva keskvõimu kontrolliv silm kohapeal. Esimeseks II sekretäriks sai Sergei Aasta liikmete arv etnilised eestlased % 1945 2 409 Pikka 961 aega oli kommunistlik 40,0
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee
kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla
ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu.
ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu.
ühe erakonna – kommunistliku partei – kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna – nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu.
ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu.
seda tõsisemalt ette valmistama ja selle veduriks oli just NSV Liidu siseministeerium. Ukrainas vahetati välja parteijuht, ulatuslikud muudatused ka oblastite juhtides, kõikides nim liiduvabariikidesv.a Moldavias, toimus väga põhjalik siseministeeriumi kaadri uuendamine, sh ka Eestis. Kõikidel juhtivatel positsioonidel, al ministrist kuni allapoole on eesti nimedega tegelased. Ka Leedus oli parteiaparaadi puhastus päris kaugele jõudnud. Pm suhtimine toimus ka metsavendlusesse - uus kurss vastupanuliikumise suhtes tähendas seda, et Beria andis eraldi käskkirja, millega keelas piinamised ülekuulamisel. Taustaks see, et sisuliselt oli piinamine seadustatud 1930. teisel poolel Stalini eraldi ringkirjaga. Nüüd kui järsku tuli Beria käskkiri selle kaotamise kohta, siis on mitmetes dokumentides üsna kõnekalt kirjeldatud seda uurijate peata olekut. See
Zinovjev ja Kamenev kasutasid uut ja harjumatut seisukohta Stalini ründamiseks. Väitsid, et tegemist pol kirjaoskamatu seisukohaga. See oli Zinovjevi ja Kamenevi Stalini-vastase rünnaku lähtealus, lisandus ka mitmeid muid teese, mh süüdistati Stalinit ja tema lähemaid pooldajaid ebaõiges majanduspoliitikas, NEP olevat oma aja ära elanud, asjata toetatakse kulakuid maal ja nepmaneid linnas, vaja oleks kulaklus likvideerida, luua sotsialistlik maj sektor. Rünnati ka parteiaparaadi liigset kasvu, bürokratiseerumist, omavoli ülejäänud liikmete üle. Z ja K tuginesid ennekõike kominternile. Teisalt tuginesid Petr parteiorg-le ja sealsetele tööstustöölistele. Otsustav kokkupõrge kolme vahel leidis aset 1925 detsembris, järjekordsel parteikongressil. Selleks ajaks oli lõviosa parteikongressil osalevatest saadikutest nomenklatuursed tegelased, olid ametisse määratud Stalini poolt, lõviosa neist toetas Stalinit. Sellises olukorras polnud väga
annaabi.ee 
