INGLISE PARK Andri Veskimets Raudo Lepik Ajalugu Inglise pargi eelkäijateks olid suured pargid mis olid loodud Sir John Vanbrugh'i ja Nicholas Hawksmoor'i poolt Neid parke illustreerisid niidetud muru, mets, kompositsiooni keskpunktis olev maja, mille taga oli sümmetriline ja rangejooneline prantsuse stiilis park Ajalugu Inglise park sai alguse 18. sajandi alguses ja levis üle kogu Euroopa, asendades sümmeetrilise ja rangejoonelise prantsuse stiilis pargi. Pargi loojateks olid 2 maastikukujundajat William Kent ja Charles Bridgeman Inglise pargi idee on tegelikult pärit Hiinast. Olemus Looduslähedane pargistiil Juhuslikkuse võlu Korralikult pügatud muru Üksikud puud või puuderühmad Looklevad teerajad Üllatuslikud vaated Paisutatud ojad Looduslikud kärestikud ja ojad Chiswick House W...
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism
nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja inimtegevust (nt: niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine),
Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK: Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest
Pargid moodustavad väga olulise osa meie kultuurmaastikust, olles väärtuslikud nii oma kultuuriliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste poolest, kuid olles ka sobivaks elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele (nahkhiired, kakud jt). Märkimisväärsemad Eesti pargid on võetud riikliku kaitse alla - loodusväärtuste poolest rikkamad looduskaitse alla (ca 400) ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla (293), seejuures ca 2/3 parkidest on topeltkaitse all. Kaitsmise peamiseks eesmärgiks on ajaloolise miljöö ja liigirikkuse säilitamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaksali_park http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/urve.ht ml http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/lkparkid ekaitsesteestis.pdf http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostami se_juhend.pdf
Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused
Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.
moodustab ta viljakeha isegi puidu sisse, viimaste aastarõngaste vahele, neid üksteisest eemale kangutades.10 5. Mida teha; ravi. Jalakapässik on "kallis" seen, sest ta kahjustab just ilusamaid, vanemaid puid. Kulukas ja keeruline on ka murdumisohtlikke oksaharusid võrast välja saagida: selleks on vaja õppinud oksalõikajaid ja kalleid tõstukeid. Samas ei tähenda jalakapässiku olemasolu seda, et nüüd peaksime parkidest kõik jalakad maha raiuma ja loobuma ka uute istutamisest. Teatavasti on nii toimitud mitmel pool Ameerikas ja Euroopas, kus jalakasurma laialdase leviku tõttu on mõned piirkonnad jalakatest "puhtaks tehtud". Õnneks on jalakapässik üsna aeglane mädandaja, nii et kui haiged oksad kohe ära lõigata, siis kulub palju aastaid, enne kui järgmised ohtlikuks muutuvad. Mädanikutekitajaid ei saa mitte kuidagi tõrjuda,
Mesilased kasutavad õietolmu haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks. Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend, mida nimetatakse suirakorvikeseks. Suirakorvikesse paigutavad mesilased kokku pressitud õietolmuterad, mis tarusse kantakse. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed
ØAastane pull võib olla Soti mägismaal ilma sarvedeta ØEdela-Inglismaal võivad olla aastasel pullil 12 haruga sarved ØÜle 10- aastase pulli sarveharud hakkavad iga aastaga vähenema ØUlukina on punahirv majanduslikult tähtis ØArvukus kasvab kogu Euroopas ØEestis peeti punahirve 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses iluloomana ØMandri-Eesti asurkonnad moodustuvad peamiselt parkidest pääsenud loomad, kuid ka Lätist pärit isendid ØPunahirv inglise keeles: Red Deer saksa keeles: Rothirsch vene keeles: Hirvlastest on veel teada: Vesihirv Mustsaba pampahirv Valgesaba pampahirv Miilu Punahirv Leisi Keskkool Punahirv Teostaja: Eveli Rohi Klass: VI Juhendaja: õp. A
selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele. Eeterlikud õlid võivad ärritada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone. Samas peetakse paljusid mürktaimesid õige kasutamise korral ka väga headeks ravimtaimedeks. Eestis leidub umbes 100 erinevat liiki mürktaime. Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed :
kirjandust iseloomustab - raskepärane sõnastus, hea ja halva kujutamine kaldub sageli äärmustesse. kunsti iseloomustab - väline hiilgus, suured mõõtmed, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamine. barokkarhidektuur sündis itaalias. ehitisi iseloomustavad keerulised põhiplaanid, keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused. ehitati palju kirikuid ja losse. kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid raskepärane. nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park Mood Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued,vestid, põlvpüksid kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas. Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit,
Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu. Valguse ja varju mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.
Briti mereväe võitu Napoleoni sõjas 1805. · Väljakut kasutatakse ka erinevate ürituste jaoks nt uue aasta vastuvõtt, jõulud. · Avati avalikule 1. Mail 1844 · Väljakut piiravad muuhulgas Rahvusgalerii ja riigi esindushooned. · Kui Hitler oli edukalt tunginud Inglismaale, ta kavatses ümber tõsta Nelsoni samba Berliini nagu sõja saaki Hyde Park · Hyde Park on üks suurimaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. · Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers' Corner ('kõnelejate nurk'), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda. · Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis Suur näitus (vt maailmanäitus; 1851. aasta maailmanäitus), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud Kristallpalee. · Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. · 20
põõsast. 3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel. 4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast. 5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha. 6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast. 7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu 6 üsna ürgmetsa seisundis. Pori nõiakolla ainus kasvukoht Eestis. 1780-ndatel aastatel ehitatud esinduslikust mõisaansamblist säilinud ait on barokkperioodist, üks ilusamaid Eestis. 8. Pikkjärve park. Pindala 6,5 ha, vale ehituspoiitika tuemusena hävitatud, imeteda jääb vaid üksikuid põlispuid. 9. Kalevipoja lingukivi on Jõgevamaa üks suuremaid rändrahne (9,0 x 5,0 x 2,2 m).
õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed.
Briti mereväe võitu Napoleoni sõjas 1805. Praeguse nime "Trafalgari väljak" pani George Ledwell Taylor. · Väljakut kasutatakse ka erinevate ürituste jaoks nt uue aasta vastuvõtt, jõulud. · Avati avalikule 1. Mail 1844 · Väljakut piiravad muuhulgas Rahvusgalerii ja riigi esindushooned. Hyde Park · Hyde Park on üks suurimaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. · Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers' Corner ('kõnelejate nurk'), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda. · Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis Suur näitus (vt maailmanäitus; 1851. aasta maailmanäitus), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud Kristallpalee. · Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht.
vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja
Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad sellel ajal kaks kuni neli korda. Kirjutab Läänemere provintside halduse ja seaduste kohta. Pühendas muidugi tähelepanu kirikutemaatikale. Võttis sõna vennastekoguduse liikumisest. Suhtus nendesse heatahtlikult. Pidas neid kuulekateks, virkadeks. Kirjutab parkidest, aedadest. Nendib, et Liivi- ja Eestimaal on vähe erakordselt kauneid aedu ja innustab mõisnikke võluvaid kohti ära kasutama parkide rajamiseks. Seksuaalteema käsitlemine Kirjutas artikkli, mis vaatleb eestlaste ja lätlaste seksuaalkombeid ja väärtusorientatsiooni. Väitis, et eesti ja läti talupoegadel puudub üldse ettekujutlus neitslikkusest. Kõik neitslikkust tähistavad sõnad on laensõnad saksa keelest. Artiklist ilmneb, et talupojad ei pidanud
vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine, maastiku kohaliku eripära väljatoomine ning rohked antiik- ja neogooti paviljonid, kunstlikud varemed jm stafaazehitised. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Inglismaa tuntuimad maastikuparkide kujundajad on William Kent (16851748), Lancelot (Capability) Brown (1715 1783) ja Humphry Repton (17521818). Valdav osa tollastest parkidest kujundati regulaarparkidest vabakujuliseks järk-järgult. Charles Bridgeman (16901738) ja William Kent ühendasid esmalt korrapäraseid ja vabakujulisi stiilielemente ning avasid vaateid ümbruskonnale. Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett. Humphry Repton lisas suurtele rahulikele pindadele uuesti lillepeenrad. Sellele järgnes pitoreskne kujundusstiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku
Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d. Umbes pool Türgi tarbitavast energiast tarbib tööstussektor, veerand elanikkond ning ülejäänud energiast transport ning kaubandus. Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist. Rahvuspargid Türgi esimene rahvuspark loodi 1958. aastal. Sellest ajast on nende arv tõusnud 35-ni.Mõned neist parkidest, mis olid algselt loodud arheoloogilistel ning ajaloolistel eesmärkidel. Olympos- Bey mäestiku rahvuspark Antalya provintsis sisaldab rikkalikku taimestikku ning loomastikku, mis on omased vaid antud piirkonnale. Köprülü kanjoni rahvuspark samas provintsis on koduks vahemere küpressi metsadele. Mitte kuskil mujal maailmas pole need metsad enam säilinud. Lisaks arheoloogilistele ning ajaloolistele aaretele, asuvad seal pargis suur osa piirkondlikke haruldasi looma- ja taimeliike.
vihmas ja tormis, peatudes või liikudes mõnel kõrgemal põõsaoksal. Harva laulab ta ka lennul ühelt põõsalt teisele. Hommikul hakkab tema laulu kuulduma juba varakult enne päikesetõusu ja õhtul lakkab see alles peale päikese loojumist. Salu-lehelinnu laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed mardikad ja nende vastsed
http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist?
annaabi.ee 
