vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades. *Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik
Selliselt koos elavaid organisme nim. Sümbiontideks. Põdral on sümbioos tselluloosi bakteriga nagu kõigil rohusööjatel loomadel. Taimedes on tselluloosi, loomad aga ei lagunda seda ise ära seda teevad nende eest tselluloosi bakterid kellel omakorda on mugav elada taimtoiduliste loomade soolestikus. Parasitism Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kooselust kasu saavad organismid nim. parasiitideks. Põdra verd imev sääsk on parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi. Rukkirästas sööb vihmausse ja putukaid. Metssead söövad linnumune ja poegi. Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast,
Viirused ja algloomad 1. Nimeta tunnused, mille järgi võiks viirusi pidada elusorganismideks. Pärilikkusaine ja valkude olemasolu, võime muutuda, võime pika ajajooksul areneda. 2. Nimeta tunnused, mille järgi ei saa viirusi pidada elusorganismideks. Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel
Tiiu Uibo KÕRBETAIMED KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks. KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Võhma Gümnaasium 2001
Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda sümbiontideks, kes ei kahjusta toiduallikat, ning parasiitideks, kes kahjustavad toiduallikat) ning saprotroofideks (saavad toitained surnud orgaanilisest ainest). Seened põhjustavad inimestel 3 tüüpi haigusi: Seenhaigusi e mükoosi (seened, kes elavad nahal ja küüntel) Mükotoksikoos (seente toksiinide poolt põhjustatud) Mürgitus (mürgiste seente söömine)
olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Rakusisene parasitism tekib siis, kui rakku integeeritud mikroorganism muutub sõltuvaks peremeesraku ainevahetusest. Sellise taandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmandahüpoteesi kohaselt viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest
Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened
Selle seeneperekonna liigid on väga mitmesuguste omadustega, alates saprofüütsetest kuni parasiitseteni. Kuid nende hulgas on ka liike, mis võivad taimede juurestikul esineda sümbiontidena. Erinevates tingimustes võib sama liik ilmutada kas sümbiotroofseid või parasiitseid omadusi. See näitab selle seeneperekonna esindajate suurt labiilsust, mis võib avalduda ka nende morfoloogias ja põhjustada liikide määramisel teatud raskusi. Fusariume peetakse üldiselt fakultatiivseteks parasiitideks st nende tekitatud haigused (fusarioosid) ilmnevad teiste tegurite (liigkuivus või -niiskus, temperatuu- rikahjutused jne.) poolt nõrgestatud taimedel. Fusariumide toksiinid on väga tugevad mürgid. MIKROSEENTE MÕJU SISEKESKKONNALE JA ESEMETELE Mikroseente põhiliseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide lagundamine, seetõttu üritavad nad lagundada ka inimeste loodud esemeid ja ehitistes kasutatavaid materjale
talvitub vastsena, muna ja nuku staadiumis talvitujaid on väga vähe. Vaenlased Ehmestiivaliste valmikute peamisteks vaenlesteks on linnud ja nahkhiired, sageli ka kiilid ja ämblikud. Vastsete vaenlasteks vivad olla kalad ja vee-eluviisiga röövputukad, kuid koda tagab ilmselt siiski küllalt efektiivse kaitse. Ehmestiivaliste vastsetel on leitud ka mitmeid parasiite, näiteks mnesid kiletiivalisi (Agriotypus armatus), kahetiivalisi (Hydrotachina), jhvusse ja imiusse. Tinglikult viks parasiitideks pidada ka sooles elavaid karieoselisi. Sarnased liigid Vesileediku vastne Koiliblikas Ööliblikas 8 Huvitav fakt Ehmestiivaliste vastsetega võib teha huvitava katse. Kui nad ettevaatlikult oma kodadest välja ajada (koja tagumisest avast peene kõrrega lükates) ning paigutada veega kaussi, kus pole uue
lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr. bios -- elu + sphaira -- kera) -- Maa elukond, Kõikide Maa ökosüsteemide summa. definitiivsed peremehed (ld. definitivus -- lõplik) -- terminaalperemehed, lõpp-peremehed. Neis peremeestes saavutab heterokseenne parasiit suguküpsuse ja sigib suguliselt. Definitiivsel peremehel parasiteerivad alguses preimaginaalsed parasiidid, kes hiljem arenevad samas imaginaalseteks parasiitideks. dehelmintiseerimine (ld. de -- eemaldamine, kr. helmins -- nugiuss). Loomade vabastamine nugiussidest ehk helmintidest vastavate ravimite ehk anthelmintikumide abil. Eristatakse imaginaalset, preimaginaalset, postimaginaalset, profülaktilist, terapeutilist ja diagnostilist dehelmintiseerimist. dehelmintiseerimise ekstensefektiivsus (EE) (dehelmintiseerimine; ld. extensio -- ulatus + effectivus -- tõhus). Dehelmintiseerimise tagajärjel helmintidest täielikult vabanenud
Loomadel esineb seeni harva, peamiselt toituvad nad taimedest. Elavail taimedel parasiteerivad seened põhjustavad neil haigusi, neid nimetatakse parasiitseenteks. Surnud taimedest toitujad lagundavad ja mädandavad neid, neid nimetatakse saprofüütideks. Saprofüüdid toovad kahju metsamaterjali mädandamisega, kuid muu mahavarisenud materjali kõdundamisega soodustavad toitainete ringkäiku ja taastavad mullaviljakust tootes huumust. Mõned seeneliigid võivad olla nii parasiitideks kui ka saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse. Seeneniitide ja juurte vahel toimub mõlemale poolele kasulik ainevahetusprotsess. Mükoriisat moodustav seeneniidistik võimaldab juurtel hankida täiendavalt vett ja mineraalaineid, teeb taimele kättesaadavaks keerulise ehitusega mullas leiduvad ühendid ja annab taimedele ka kasvuhormoone
ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Omaette suureks tegevusalaks on geenitehnoloogia rakendamine keskkonna puhastamiseks. Kokkuvõte Viirused on väikesed rakusisesed parasiidid, mis paljunevad vaid elusrakkudes. Nad pole võimelised ainevahetuseks ega valkude sünteesiks. Nad on rakkudes parasiitideks. Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse rakkudes suures koguses viiruse genoomi ja viirusvalke, mis seejärel moodustavad viirusosakesed
ebaloomulikult suured Infektsioonilised taimehaigused: Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed, bakterid, viirused, mükoplasmad ja viroidid. Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen-, bakter-, viirus- jne. haigusteks. Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet. 2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Mädanikud kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel
aga on levinud eriti ohtralt (hanemaltsad). Uusi meie põldude umbrohtusid on kujunenud ka tulnuktaimede hulgast (võõrkakar, rebasheinad, kukehirss). kahjurid, parasiidid Kultuurtaimi söövad nagu looduslikke liikegi mitmesugused bakterid, seened, nematoodid, putukad, lestad ja ka imetajad, nende elu häirib viiruste tegevus. Loomariiki kuuluvaid laia toiduvalikuga suuremaid kultuurtaimede sööjaid nimetab inimene kahjuriteks, kitsalt spetsialiseerunud väiksemaid liike parasiitideks, seeni mikroorganisme ja viiruseid ka taimehaigusteks. Kui suuremad loomad (imetajad, osad putukad) on küllalt vähevalivad toidu suhtes, siis väiksemad organismid on sageli vägagi spetsialiseerunud. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja
koes edasiliikumise võime mikroobi poolt toodetavad kudesid lagundavad ensüümid · Fagotsütoos: o Toimub, kui bakteriga on seostunud antikeha või komplemendi valk (seda saab takistada kapsel), siis saab moodustunud kompleks seostuda fagotsütoosi pinnaretseptoriga. o Osa baktereid suudab ellu jääda, levida ja isegi paljuneda fagotsüütides nim obligatoorseteks rakusisesteks parasiitideks; mõned suudavad fagotsüüte tappa o Etapid: 1. Fagotsüüdi seostumine mikroobirakuga 2. Mikroobi sisestamine fagotsüüti 3. Fagosoomi moodustumine 4. Fagosoomi ja lüsosoomi ühinemine 5. Bakteri tapmine ja lüüsimine o Fagotsüüdi ellu jäämine: Saab pääseda fagotsüüdist välja enne kui toimub fagotsüüdi liitumine lüsosoomiga
59. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu,
Siia toitumisgruppi kuuluvad foto- ja kemolitotroofide esindajad. 2. Kemotroofsed mikroorganismid (toituvad teiste arvel). Nad saavad süsinikku küllalt keerulistest orgaanilistest ühenditest. Kui autotroofid varustavad ise end süsinikuga, siis kemotroofid peavad toituma teiste organismide süsinikku sisalduvate elutegevusproduktidega. Heterotroofid jaotatakse veel: 1. Saprofüütideks (elavad orgaaniliste ainete baasil), 2. Parasiitideks (kasvavad ja arenevad elusorganismide kudedes, enamus neist võivad tarvitada ka surnud organismide orgaanilisi ühendeid). Heterotroofne süsinikuga toitumisviis on iseloomulik kemoorganotroofidele. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, s.o nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat.
58. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 59. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 60. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 61. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 62. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12)
· Omar valitses 10 a. Ta lõi ja arendas administratsiooni, justiitsi jm. Riigi elemente. · Vallutas Pärsia. · 651 tapeti Iraani valitseja Jazdagard III. · Amr ibn al-Asad iga eesotsas vallutati Egiptus ja Aleksandria. · Mediina vaatas põlgusega värskelt islami tunntustanud Mekat. Ainult Mediinalased tohtisid nüüd prohvetile järglast valida. · Omar oskas vagalt ja mööda prohveti ideed islami riiki arendada. Paljud tema ümber aga muutusid parasiitideks riigikassale, nad ei tajunud suurt vastutust, mis oli neile peale Muhamedi surma langenud. · 644 mõrvati Omar ühe käsitöölise poolt. · Uueks kaliifiks valiti Othman,kes oli kergesti mõjutatav ja sobimatu riigi asju ajama. Kuid tema teeneks on siiski Koraani lõplik koostamine. · Othman ei saanud oma silmakirjalikele sugulastele Omaijidele selga keerata ning määras paljud neist provintside kubernerideks. Prohveti kõige hullema vaenlase,
59. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12)
bioloogilised objektid. - koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest - väiksemad, kui ükski senituntud organism - võimelised muutuma ja arenema - puudub iseseiv ainevahetus - puudub rakuline ehitus - pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks) Peamised nakatumise põhjused on: - piisknakkus (gripp, nohu, punetised, mumps) - viirushaigega otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid, punetised) - saastunud toidu ja joogivesi (kõhulahtisus) - vere või teiste kehavedelike kaudu (HIV, hepatiit) - emalt lootele (HIV, punetised) - siirutajate vahendusel (marutõbi, puukentsefaliit) 29
suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit. Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama
Sellal nõukogude võim lubas veel kapitalismi arengut sotsialismi arengu kõrval. Sellal Nõukogude süsteem mõtles 2 süsteemi kapitalistliku ja sotsialistliku - võistluse käigus organiseerida ja kindlustada sotsialismi võit majanduses. Nüüd, kus sotsialistlik süsteem on rahvamajanduse kõigil aladel võtnud ja kus kapitalistlikud elemendid on täielikult likvideeritud, rakendatakse seda sätet kitsendatult. Kapitaliste peeti parasiitideks ja ekspluateerijateks ning neist tuli lahti saada. Nõukogude seadus, avades kodanikele kõige laiemad võimalused ühiskondlikuks- kasulikuks tegevuseks, ei luba samal ajal sotsialistlikus ühiskonnas parasiitide ja ekspluateerijate teket Kuigi seaduse järgi olid endiselt tsiviilõigused tagatud, nähti Kriminaalkoodeksi paragr 31-ga ette ka nende kaotamine. Tsiviilõigusi võis kaotada näiteks siis, kui
suurusega 0,8 kbp kuni 2 Mbp), mis 2009. aastal oli andmebaasidesse üles laaditud ning täielikud sekveneeritud. Kõigist prokarüootide plasmiididest 15% on konjugatiivsed, 24% mobiliseeritavad ning 61% mittekonjugatiivsed plasmiidid. Proteobakterite hulgas on konjugatiivseid plasmiide pisut rohkem, vastavalt konjugatiivseid 28%, mobiliseeritavaid 23% ning mittekonjugatiivseid 49%. Rohkem kui poolte plasmiidide mittemobiliseerumine näitab, et plasmiide ei saa pidada parasiitideks, mis püüavad ennast ohjeldamatult paljundada. Mobiliseeritavad plasmiidid on üldjuhul väiksemad kui konjugatiivsed plasmiidid, sest konjugatiivsed plasmiidid peavad lisaks MOB-geenidele sisaldama ka MPF-geene. Mobiliseeritavad plasmiidid on üldjuhul väiksemad kui 35 kbp, keskmiselt 5 kbp pikkused, ning konjugatiivsed plasmiidid umbes 100 kbp pikkused. Mittekonjugeeruvad plasmiidid võivad olla igas suuruses, kuid tavaliselt
annaabi.ee 
