VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21
paremad. Arvutis olemise vähendamine pole kuigi raske ülesanne ning kuivõrd trenn on mul ainult kahel päeval nädalas, et sega see ka kuidagi õppetööd. Samuti aitaks mu õppeedukuse paranemisele kaasa see, kui ma küsiksin kelleltki abi, näiteks klassikaaslastelt Innolt ja Irjalt, kuigi neil on väga vähe vaba aega, mis võib saada takistuseks. Vanem vend käib tööl ning tal on oma pere ning ka temaga kokkuleppele saada on raske. Võiksin kaaluda emalt abi palumist tal paistab õhtuti igav olevat. Võiksin ise näha ka koolitundides rohkem vaeva ja olla tähelepanelikum. Piisaks veidikene rohkem õpetaja jutu kuulamisest ja tunnitöö kaasa tegemisest, kuid tänu kärarikkale klassiseltskonnale võib see äärmiselt keerukaks osutuda. Olen üsna kindel, et probleemi annaks lahendada ja eesmärgini aitaks jõuda see, kui ennast veidikenegi käsile võtaksin.
seni kuni kaob ebakindlus ja kõhklemine. Samuti võib alguses sõnu ütlemata tasa ümiseda ainult lauluviit. Alles siis, kui laps on kohanenud rütmilises tegevuses, sulavad ühte liigutused ja laul, ning mäng läheb kindlalt ja sulavalt. Mängu õiendamisele asutagu hoogsalt ja aega viitmata. Õpetaja ei tohiks aeglaselt, kõheldes ja juhtumisi määrata laste toiminguid, sallides seejuures viipamist kätega ja valjuhäälelist palumist, vaid ta tehku seda kiiresti ja otsustavalt, pidades sealjuures silmas, et igaüks kordamööda astuks tegevusse. Kõik mängus esinevad liigutused alustatakse ning lõpetatakse täpselt. Õpetaja ei tohiks hakata ilma pikema jututa laulma, lubades lastel millal tahes ühineda laulu ja tegevusega, vaid andku enne hääletooni ja siis lühidalt ning selgelt märk mängu alustamiseks, näiteks sõnaga ,,nüüd,,. Ka mängu kestel peab õpetaja vaatama, et kõik aeglaselt ja ühtlaselt
Raskolnikovile oli rahalise abi palumine alandav. Vaesus mõjutas teda palju, oli sunnitud ülikooli pooleli jätma, ei saanud üüri maksta ja see põhjustas talle lisaprobleeme, näiteks naine kelle üürnik ta oli, andis teistsugusest kokkuleppest olenemata Raskolnikovi politesisse, et saada üüriraha. Ta ei saanud toetada enda peret ning ta õde pidi minema raha vajadusest mehele, millest sai Raskolnikov häirivalt hilja teada, alles peale käe palumist, lisaks ei meeldinud talle õe kihlatu Lušin ja lubas selle abielu nurjata. Kui Raskolnikovile anti haletsusest raha, siis viskas ta selle ära. Teoses tekitab vaesus Raskolnikovile lisaprobleeme, mis teda küll mõjutavad, kuid on mõrva tagajärjel tekkinud hingepiinade kõrval teisejärguline Raskolnikov tundub olevat nihilist. Teose algusest juurduvad peategelase peas põhimõtted, mille ta püstitab enda jaoks justkui jumalikuks ja on täielikult veendunud
Neiu palunud tema päästmiseks mehel kõigepealt käe tõmmukarva vedelikku kasta, mis annab Kalevipojale rammu. Kui vaja rammu kahandada, kasta käsi piimakarva vedelikku. Kalevipoeg kastis käe tõmmukarva vedelikku, tundes kuidas ramm kätte tuli, ning tõmbas ukse eest. Kalevipoeg astus tuppa, kus neiu hirmunult meest vaatas. Vastasseinas silmas mees mõõka, pajuvitsakest ning suvikübarat rippumas. Ei pannud ta tähele ei neiu härdat palumist, vitsakest ega kübarat. Kalevipoja mõtted ringlesid mõõga ümber. Neiu palunud mõõka mitte võtta, vaid soovitanud pajuvitsakese ja kübara kasuks. Üks pidanud aitama põrgust ja teine kiusatusest. Kalevipoeg aga öelnud, et saab ka ilma nendetagi hakkama. Neiu pannud kübara enda pähe ja soovinud saada Kalevi kõrguseks, koheselt hakkas neiu sirguma. Sellepeale võtnud Kalev neiult kübara ja pannud enda pähe ning kahanenud poiskese suuruseks.
pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks.
Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. ,,Räägi vaiksemalt" jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. 4 Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust.
Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. „Räägi vaiksemalt“ jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust. Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma.
Peeruprintsess. Lisaks sellele loobib ta ka roppsõnu. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Pärast Tartus käiku ning Jani salasuhte välja tulemist, otsustab Marilyn, et see on kõik, ning tema endaga nii enam käituda ei lase. Ta pakib oma asjad ning on valmis lahkuma, kuid armastus Jani vastu on ikkagi nii suur, et ta suudab pärast pikka andestuse palumist Janile siiski andestada. Üheks eriti oluliseks stseeniks võib pidada Marilyni kohtumist oma sugulastega, kes elavad Pärnumaal. Külaskäigust midagi eriti toredat välja ei kukkunud. Marilyn oli hea tahte märgiks ostnud kõigile isegi kingitusi, aga mida kauem nad Janiga aega külas veetsid, seda halvem tunne Marilynil hakkas, sest ta pidi olema kogu aeg nende halvustavate ning kadedate pilkude keskel. Seega valetasidki nad sugulastele, et peavad veel Jani onu juubelile kiirustama
Hunt oma poole, koer oma poole 13. Hunt on loodud murdjase 14. Hunt seeni karja käüp, kui oma naha müüp 15. Hunt suur hoolõmiis, vanamiis -- peremiis 16. Hunt sööb eluaja oma naha peale 17. Hunt sööb ja salgab 18. Hunt sööb, karu kaitseb 19. Hunt süöb selle ämma ära, keda minia kiidab 20. Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist 21. Hunt, tursk ja Tagamõisa mees -- nee on põrgus kõige ees 7 22. Hunt viib ikki vaga tallekse 23. Hunt viib karjast ikka kõige parema lamba 24. Hunt võtab ikka loetud lamba 25. Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema 26. Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune 27
R rääkis M-le, et mida nad pärast õhkimist teevad ja kuhu lähevad. R lubas M-ga abielluda. M rääkis talle, kuidas tema vanemad olid fasistide poolt tapetud ja kuidas teda pärast vanemate hukkamist koheldi. Öösel ajas PI R-I üles ja ütles, et P on põgenenud ja R-i kottidest midagi kaasa võtnud. Kadunud olid detonaatorid ja osa lõhkeainest. R oli väga vihane, sest PI pidi kotte valvama. AN jõudis valitsusvägede eelposti ja pärast pikka palumist ja veenmist lubati tal nende poolele minna. Ta ütles kes ta on ja näitas S.I.M. pitseriga R-I raportit ja seletas, mis ta sellega tegema peab. Teda ei tahetud uskuda ja arvati, et pitser on võltsing, kuid lõpuks viidi ta komandöri juurde. R mõtles, kuidas saaks silda ilma detonaatoriteta õhku lasta. Ta kahtles oma ettevõtmise õnnestumises. Lõpuks mõtles ta välja viisi, kuidas saaks dünamiidi granaatide abil lõhkema panna.
Robert Jordan lubas M-ga abielluda. M rääkis talle, kuidas tema vanemad olid fasistide poolt tapetud ja kuidas teda pärast vanemate hukkamist koheldi. Öösel ajas Pablo naine R-I üles ja ütles, et Pablo on põgenenud ja R-i kottidest midagi kaasa võtnud. Kadunud olid detonaatorid ja osa lõhkeainest. Robert Jordan oli väga vihane, sest Pablo naine pidi kotte valvama. Andrés jõudis valitsusvägede eelposti ja pärast pikka palumist ja veenmist lubati tal nende poolele minna. Ta ütles kes ta on ja näitas S.I.M. pitseriga R-I raportit ja seletas, mis ta sellega tegema peab. Teda ei tahetud uskuda ja arvati, et pitser on võltsing, kuid lõpuks viidi ta komandöri juurde. Robert Jordan mõtles, kuidas saaks silda ilma detonaatoriteta õhku lasta. Ta kahtles oma ettevõtmise õnnestumises. Lõpuks mõtles ta välja viisi, kuidas saaks dünamiidi granaatide abil lõhkema panna.
Ent kõige selle juures jäi üha enam Maria Stuarti avaliku põlguse kätte sattunud Darnley, kelle nimi taandus nullile, omamata mingeid õigusi. Teda lasti kõnelda, ent teda ei kuulatud, teda lasti lahkuda, kuid teda ei saadetud; ka ei kutsutud teda enam riiginõukokku ega lõbustustele. Sellises olukorras ta muidugi solvus ning soovis maalt lahkuda. Kuninganna märkas kohe ohtu ja kutsus ta tagasi, ent kuningal, kes siis nii uhkelt Edinburghi lossi ees kuninganna palumist tagasitulemiseks ootas, polnud midagi enda kaitseks öelda. Taas oli ta naerualune. Maria kutsus tagasi oma abikaasa kunagised vandenõulased ja Darnley tundis sellest ära ohu. Varsti põgenes ta isa kodusse Glasgow'sse ja isegi esinduslikele poja ristsetele 16. septembril Stirlingi lossis ei ilmunud ta kohale. Kuid sellest polnud lugu: teda asendas Bothwell. Ka ristiema Elisabeth ei tulnud ristsetele. Varsti hakkas Maria Stuartit piinama must masendus
Kivid. Virumaal on arvatud, et igas hiies peab olema hiie- või ohvrikivi. Tegelikult polnud lugu nii enam möödunud sajandilgi. Paljud kivid leidsid oma lõpu mõisahoonete ja kirikute seintes. Kuid kive on ka peidetud.Sageli asuvad hiites suured rändrahnud. Mõnelpool kutsuti neid hiie jumala(te)ks või lihtsalt hii(t)eks. Ohvrikivile viidi mitmesuguseid ohvreid, kui taheti, et loomad ästi korda lähevad. Mitmesuguseid toiduaineid viidi sinna. Ja kõik inimesed viisivad, kel oli midagi palumist. Kes selle ohvri ära sõi või pruukis, seda ma ei tia. Aga iiekivile viidi pärgasid, paelu ja ka pearätikuid ja ohvrikivile viidi seda, mis süüa kõlbas. Ohvrikivisid oli iga küla läheduses ehk koplis, aga iiekivisid põld mujal kui iies. Allikad. Tihti asub hiies või selle läheduses allikas või allikad. Vahel oja. Rakvere Nurme ja Mahu Koila küla hiiest polegi jäänud muud kui Hiieallikas. Kui allikat pole, on mõnes hiies selle asemel kaev. Kujud
võivad lihtsalt väikese teene osutamisega enne oma palve esitamist oluliselt suurendada tõenäosust, et me teeme, mida nad tahavad. Näiteks võiks tuua Hare Krishna religioosse organisatsiooni, kes kasutades vastastikkuse reeglid, suurendas enda sissetulekuid märkimisväärselt. Nad võtsid kasutusele sellise annetuste palumise strateegia, mis tähendas endiselt jalakäijaterohketes avalikes kohtades toetuste nurumist, kuid enne annetuse palumist, anti inimesele, kelle poole pöörduti, kingitus. Selleks võis olla ühingu ajakiri, lill või raamat. Kingitust tagasi anda ei lubatud ja olles tekitanud vastastikkuse reegli toimimise, paluti annetusi. Loomulikult võib vastastikkuse mõjuvõimu kasutamist näha ka kaubanduses. Kuigi sellel alal võib leida palju näiteid, vaatleme kõige tuttavamat. Tasuta tootenäidist on turunduspraktikas kasutatud juba pikka aega ja väga tõhusalt. Enamikel juhtudest
III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö
III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö
Artur Robert Hone (-1972)eestis elanud inglane, kes peegeldas hästi sisu, oli poheemlane;tundis huvi ida filosoofia vastu. Väga haritud.Oli ülikoolis ka õppejõud). Pikem jutustus. Olustik hakkab kaasa rääkima. Kaasaegne olustik tungib esile. Mustlaste hulgas on erakordselt kaunis neiu ja üks aadlik armub temasse. Neiu on aga väga tark ja nõudlik, ning seab tingimuse, et kui noormees tahab temaga abielluda, peab mees elama 5aastat mustlaste laagris enne ta käe palumist, et ta õpiks tundma neiut ka igapäevaelus. Katse. Lõpus selgub, et neiu ei olnud samuti mustlane, vaid oli kõrgest soost pärit, oli lapsena tulnud sinna mustlastele kasvatada. Rüütliromaani meenutavad ka teosed nagu nt "Oliver Twist" ja Charlotte Bronte "Jane Eyre". Sotsiaal-analüütiline jutustus, ühiskonnakriitiline-olustikuline jutustus, millesse kuulub 1 jutustus "Rinconete ja Cortadillo", sarnane kelmiromaanile, kahe poisi hüüdnimed
preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast. Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks
Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel. Ta ei hoolinud naisest ja sellest, kas too üldse tahab Kremeriga tegemist teha. Mari oli küll tugev naine, kuid Prillup käis talle palju pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub piimamehena ja mõistab siiski üsna pea, et tegi vea ja tahab oma nii-öelda mahamüüdud naist tagasi. Perekonnas vahetuvad positsioonid: Mari ei võta kuulda Prillupi palumist, et ta enam mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub, sest tahab sõltumatu olla: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."Mari kolib lastega linna. Raamatu põhiprobleemid on: pereprobleemid, abielu, feminism, väärtushinnangud, eetika,
Laip tuli jätta terveks ööks välja, et kõik teda näha saaksid. Nõnda elas ja suri isand Ciapelletto Pratost ning sai pühakuks. II novell:Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks.
Laip tuli jätta terveks ööks välja, et kõik teda näha saaksid. Nõnda elas ja suri isand Ciapelletto Pratost ning sai pühakuks. II novell:Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku
vaheaegadega depressioonis - peamiselt seepärast, et oli magatanud iga meest, kes seda soovis või teda selleks sundis. Francine ei suutnud enam öelda ei. Kui ta viimaks käitumisterapeudilt abi otsis, leppisid nad kokku, et ta peab enesele seadma piirid, mitte lubama ennast ära kasutada ning taastama oma eneseväärikuse. Terapeut õpetas Francine´ile igapäevast enesekehtestamist - defektiga kaupade tagastamist, teenete palumist, enese maksmapanekut - ning aitas tal rakendada neidsamu oskusi ka raskemates olukordades, näiteks suhtlemisel ebaõiglase ülemuse või pealetükkiva mehega. Paari nädala pärast hakkas Francine aru saam, et tal on omad õigused, et ta võib oma elu üle ise otsustada ning et ta pole sugugi nii vääritu, kui arvas! Käitumisterapeudi võttevaramusse kuuluvad veel näiteks sellised taktikad nagu
Aga vaat', ma annan head nõu, kui kuulda tahad.» «Anna.» «Näed sa, mis nõu ma annan. Sina võta minu mära, mina istun sinu täku selga, ja siis sõidame samm-sammult, kui tahad.» Jaanus tõmbas kulmu kortsu. Ta oli salamahti vahest lootnud oma kena täku ja osava sõiduga Emmi silma ees uhkustada ja võitles nüüd iseenesega, mis parem oleks, kas «häbematu poisi» pealeajamist täita või mitte. Abi otsides piilus ta Emmi lahkeisse silmisse ja leidis sealt midagi nagu palumist. Sellest oli küllalt. Aga enne tahtis ta veel teisiti õnne katsuda. «Kuule, Oodo, minu täkk on väga tuline ja ei kannata puutumist. Ma kardan . . . » «Sa kardad, et ta mu maha viskab?» «Istume kahekesi selga . . . » 29 «Nagu hakid kirikukatusel?» «Me sõidame ju muidugi sammu.» «Ja Jaanus ajab oma vanaisast juttu,» aitas Emmi tagant. «Ja sina hoiad lakast ja mina sabast kinni? Keda te narriks tahate pidada? Lase mina istun
" ,,Piiblilugu ja katekismus pole ometi muinaslugu ega mõni eesti vanaviisi jutt, mis on üks ropp asi Issanda ees, vaid püha jumalasõna", õpetas härra Vihalepp. ,,Ja püha jumalasõna on nõnda püha, et meie patused inimesed teda oma roojasesse suhu ei tohiks võttagi, aga kui me seda siiski teeme oma kalli hingeõnnistuse pärast, siis peame seda tegema käed ristis ja võimalikult vaikse, õrna ja maheda häälega, nagu teeb üks inimene, kes tunneb oma süüd ja kel on sellepärast palumist. Sellepärast siis mitte nõnda, vaid nõnda..." Ja härra Vihalepp ise näitas, kuidas peab inimene püha jumalasõna oma roojasesse suhu võtma. Pisut teissuguse käsituse Indrek sai pühast jumalasõnast hommikupalvel, milleks koguneti enne tunde söögituppa, kus lauad ja pingid aeti seks ajaks nurka hunnikusse, et ruumi juurde võita, sest niikuinii oli raske kõiki palvelisi siia mahutada, iseasi, kui neid oleks võinud laduda nagu heeringaid tünni
annaabi.ee 
