Tasakaalulise populatsiooni tunnused: kõik ristumised vabad e. juhuslikud, mutatsioone ei ole, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik Mikroevolutsioon-geenide evolutsioon Geneetiline triiv- juhuslikult geneetiline struktuuri muutus popultasioonis. Neid toimub koguaeg. Rajaja effekt e. asuja effekt- mingid isendeid vallutavad juba asustatud trerritooriumi. Rajaja on kiirelt evolutsiooniliste isendite objekt. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Stabileeruv ehk säilitav valik -Kui evolutsioonis jäävad alles keskmised valikud (toimub latimeerial, hõlmikpuul) Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel. Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma
*Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. Geenisiire- geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel 10. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäävus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Adaptiivse evolutsiooni põhitegur. 11.Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi; kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingumustega
Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundamisest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalsest tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus koekkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade
molekulideks nng lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlustest) muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kahasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Mandunud elund- (vestihiaalne elund e. Vesitiigium)- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb
20.Rudimendid Inimese jaoks ebavajalikud kehaliikmed (kolmas silmalaug,Drawini köbruke,tarkuse hammas,segmenteerunud lihased,pimesool,õndraluu,keha osaline karvkate,silmhammas) 21.Cubier evolutsiooniteooria Tema seisukoht oli ,et liigid on algselt loodud ning muutumatud 22.Lamarck ev.teooria Tema seisukoht oli et elu tekkis Maal isetärkamise teel ,veel arvas ta ,et organismidel on iseloomulik astmeline täiustumine 23.Mis on looduslik valik? Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest ,muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 24.Lõhestav valik On loodusliku valiku tüüp : liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega ,selline valik toimib juhul ,kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud 25.Stabiliseeriv valik
Mingi organismi rühmade evolutsiooniline päritolu. Biogeneetiline reegel- isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Kivistis e fossiil- geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused (karp, skelett, koda) ja elutegevuse jäljed (ussikäigud). Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja olelusvõitlusest. Sünteetiline ev.teooria- tänapäeva ev.teooria, mis sai alguse darvinismi ja mendelismi ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem ja hiljem. Absoluutne vanus- näitab kivististe tegelikku vanus, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine
Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi(toimub kohastumusi kahjustavate
MÕISTED: Protobiondid erinevad elusolendid Populatsiooni geenifond pop. Isendite, geenide ja nende alleelide summa Populatsiooni geeniline struktuur - geenide ja alleelide omavaheline suhe Divergents protsess kus esialgu vaevu nähtavad muutused suurenevad järglaste ja vanemate vahel, kui ka järglaste endi vahel Olelusvõitlus organismide võitlus Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis tuleneb org. Genotüübist ja elutingimuste piisavast toimest. Tagajärjeks -->kohastumine. Kohastumine väiksem evolutsiooniline muutus, org-i rühma kasulikud tunnused, soodustavad keskkonnas toimet., kujunevad loodusliku valiku toimel, on populatsiooni või liigi püsimajäämise eeldus. Mikroevolutsioon muutused liigi sees tekivad uued allelid, liilide ja alamliikide teke Makroevolutsioon liigist kõrgemate ühikute e
jooksul (10-15 mln aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilsitest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Olelusvõitlus-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja
t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil. Nendeks vormideks ehk tüüpideks on: stabiliseeruv, suunav ja lõhestav valik. · Stabileeruv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi.
t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil. Nendeks vormideks ehk tüüpideks on: stabiliseeruv, suunav ja lõhestav valik. · Stabileeruv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi.
illustreerib joonis 5.4. Joonisel on parempoolsel graafikul võetusd eelduseks, et üksteisele ruumiliselt lähemal olevad taimed on geneetiliselt sarnasemad. See on mõistlik eeldus juhul kui seemnete ja/või tolmuterade levik ruumis on kuidagi piiratud. Joonis 5.4. Autbriidingu (geneetiliselt väga erinevate isendite ristumine) ja inbriidingu (geneetiliselt väga sarnaste isendite ristumine) mõju paljunemisedukusele teoorias ja praktikas. Vasakpoolne joonis (a) illustreerib seda, kuidas paljunemisedukus (Y-teljel) võiks sõltuda partnerite geneetilisest distantsist (X-teljel) näha on optimaalne geneetiline distants. Paremal (b) on näha kuidas ühe kukekannuse (Delphinium) liigi puhul seemnete arv õie kohta (Y-teljel) sõltus sellest, kui kaugelt tolmuteri emakasuudmele toodi (X-teljel, meetrites, pandagu tähele, et skaala on logaritmiline). Näeme jooniselt, et liiga sarnastega ristumine pole hea, ja järelikult ka liiga lähedalt pärit isenditega mitte
ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerumakate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suurnas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Mandunud elund (vestigiaalne elund e vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktionaalsuselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest;
molekulaargeneetika põhiprotsessid on kogu eluslooduses samad. Kunstliku valiku ehk selektsiooni puhul lähtutakse järelduste tegemisel sarnasusest loodusliku valikuga, muutumiste analoogiast looduslike protsessidega. Biogeograafia tegeleb liikide levikuandmetega Maal ning toob evolutsiooni toimumisele kaudseid tõendeid. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja paljunemisedukus, lühidalt: edukamate püsimajäämine. See sõltub isendite geneetlistest erinevustest ja keskkonnateguritest. Looduslik valik muudab järglaspopulatsioonide genetilist struktuuri soodsas suunas, liik kohastub keskkonnas. Valik toimub isendite avaldunud tunnuste vahendusel: kui need on ellujäämiseks ja sigimiseks soodsad, kantakse tunnuseid määravad geenid paljunemisel järgmisesse põlvkonda. Looduslik valik võib avalduda neljal viisil:
Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. · Geneetiline triiv puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilsitest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 7. Kirjelda stabiliseeriva, suunava ja lõhestavat valiku toimet populatsioonile Stabiliseeriv valik- Sellele on iseloomulik liigile iseloomulike tunnuste suhteline püsivus. Kinnistuvad
seal puudunud alleelid. • Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. • Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused
seal puudunud alleelid. · Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. · Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused
perioodi jooksul (10-15 mln.aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. KUNSTLIK VALIK- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). MANDUNUD ELUND- ehk vestigiaalne elund ehk vestiigium on evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus ükoloogilistest teguritest (nt: sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimine, toidu hankimine, toimetulek tempertuuri- ja kiskjatega).
koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis alleel - geeni erinevad variandid (vormid). Näiteks sinist silmavärvust põhjustav alleel, pruuni silmavärvust põhjustav alleel jne ökoloogiline taastamine lähiristumine ehk inbriiding - omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumine
seotud probleemid ● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu ● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu Allee efekt – kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne) – sigivate isendite arv populatsioonis MVP (minimum vibale population) – on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb (MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite
vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 12.3 geenifond - on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum 12.4. homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed) 12.5. analoogne elund- elundite erinev päritolu ja ehitus kuid sarnane funktsioon nt. Linnu ja liblika tiib. 12.6. looduslik valik- - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis tuleneb individuaalse muutlikkuse ja olelusvõitluse koosmõjust. 13 .Vali õige vastus! 13.1 . Imetajad põlvnevad a) kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) lindudest 13.2. Darwin jõudis järeldusele, et looduses olevad liigid: a) põlvnevad varem elanud liikidest b) on loodud c) on Maale saabunud teistelt planeetidelt d) on igavesti eksisteerinud 13.3 . Geneetiline rekombineerumine toimub: a)vegetatiivsel paljunemisel b) sugulisel
seotud probleemid - Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu - Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu Allee efekt kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne) sigivate isendite arv populatsioonis MVP (minimum vibale population) on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb (MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim
aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. KUNTSLIK VALIK-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest(olelusvõitlusest), muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. MANDUNUD ELUND-(vestigiaalne elund e. Vestiigium) evolutsioonis taandarenenud funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna
Summaarne isendite arv hakkab põlvkonniti kasvama. b. Biootiline: i. Liigisisene Olelusvõitlus kõige teravam vorm. ii. Liikidevaheline 1. otsene (nt. saakloom kiskja, parasiit peremees) 2. vahendatud Olelusvõitluse evolutsiooniline roll 1) Valikuta totaalne hukkumine 2) Isendite valikuline hukkumine Looduslik valik isendite ebavõrdne paljunemisedukus, mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine elukeskkonnaga. Loodusliku valiku eeldused: 1) Isendite erinevus 2) Erinevuste realiseerumise võimalus Valija ehk valiku teostaja: Kogu ümbritsev keskkond kõikide suhetega kõikidel ajahetkedel Protsess: Valiku käigus valitakse genotüüpe fenotüüpide aluses. Paljunemisel antakse edasi geene, kas muutumatult või kombineeritult. Keskkond ei saa hinnata otse geenide sobivust. Hind: Osa isendeid hukkub valiku käigus
aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilistest struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur Mandunud elund (vestigiaalne elund ehk vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest
võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade arvukus vähenes. Kiskja eelistab dominante. Kiskja hoiab liigirikkust kõrgel. Needi hüpotees (Erlich ja Erlich) mõned on asendatavad: nagu needid lennukikeres. Võtad 1 ära pole midagi, võtad 2 ikka midagi. Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. Katastroofist taastuda on juba raskem. 43. Looduslik valik, kohasus; Looduslik valik Hutchinson kohasemad jäävad ellu (need, kelle paljunemisedukus on suur, aga et edukalt paljuneda, tuleb KK-s ka hakkama saada). Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab
rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta; lõigustumisel tekib moorula. Lõigustusrakk (blastomeer) - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). Looduskaitse - loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest. Looduslik valik - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimustest piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. On adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element. Lootekest - loote ümbris
omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad. · Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. · Eeliseks on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise
annaabi.ee 
