Mõisted (1)

Aegkond -geokronoloogilise skaala suurjaoutustest keskmine, eiooni ja ajastu vahel eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks.
Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoprodutseeruvatest süsteemidest.
Eoon-(kr. Igavik ) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim ) jaotus ; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum.
Evolutsioon -Süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustamine. Bioloogiline evolutsioonseisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgul keerukamate eluvormide tekkesm aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega, Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga .
Evolutsiooniteooria - teooria, mis annab teadusliku põhjendumise bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme.
Feneetiline-fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase)
Fossiil( kivistis )- organismi või tema osa kivistunud jäänud või jäljend.
Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikaline koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide ja mitmekesisuse teke, galaktikate, tähteda ja planeedisüsteemide areng.
Geokronoloogia -geoloogiline ajaarvamine ; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivistite vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud.
Kambriumi plahvatus- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises skaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. Aastat)toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomhõimkondade algsed esindajad.
Keemiline evolutsioon-universumi ja lagse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks nng lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke.
Kunstlik valik- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine.
Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlustest) muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kahasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur.
Mandunud elund - (vestihiaalne elund e. Vesitiigium)- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis.
Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva ellupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekuks konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-,niiskus-. Soolsus -.valgus. jms tingimuste talumises.
Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastataud kivististe ehk fossiilide kaudu.
Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eikarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid psedogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad.
Ribosüüm-katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivusega RNA- molekul .
RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjadeks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid.