fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Deklaratsiooni sätteid. See ei suutnud vastupanuliikumist siiski maha suruda, mis muutus 1970.aastate lõpust alates järjest organiseeritumaks. Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Rakendati ka teksti pildistamist, st fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud, need kuulusid tavaliselt asutustele ja nende kasutamine toimus KGB järelevalve all. Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud.
Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne
Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750)
Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli. - Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem paljundati käsitsi kloostrites) odavnema ja need muutusid üha suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule. 2 · Keskaegne arhitektuur: NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste
liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust. Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836
lähevad aatomid madalamatele energiatasemele, kusjuures kiirgub täpselt samasugune energiakvant nagu algselt keskkonda lasti. Kasutatakse nn. Kolme energiataseme süsteemi. Laserikiirgus on esilekutsustud, stimuleeritud Esimesed laserid olid rubiinlaserid, milles töötavaks keskkonnaks oli ülipuhas rubiinkristall. Rubiinkristallis paljundati footonlaviini otspindade peegeldavaks tegemise abil. Hiljem hakati valmistama ka kaaslaserid ja pooljuhtlaserid.
julgeolekuorganeid Noorsoorahutused – Venestussurve teravdas ohutunnet, et kultuur võib hääbuda. Ühiskonnas süvenes see rahulolematust, mis leidis esialgse väljundi 1980. Aasta sügisel toimunud noorsoorahutustes. 40 kiri - 1980. aastal kirjanduses ilmunud, milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Ajalehed pöördumist muidugi ei avaldanud, kuid rahva hulgas leidid nn 40 kiri laialdast poolehoidu, seda paljundati ja levitati salaja käest kätte. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka välisriikide tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra vähenes.
Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti (lahtiste tähetüüpide abil trükkimise) ja see muutis sõnumite edastamise kiiremaks ja paljudele kättesaadavaks. Käsitsi paljundatud lehtede ilmumine ei lõppenud kuni 16. sajandi lõpuni. Teadete sagedamaks vahetamiseks tekkis vajadus kaubanduse arenedes keskaja lõpul. Kaubanduslike teadete vahetamiseks tekkisid asjaomased asutused, kus käsitsi paljundati uudiseid. 16. sajandil Veneetsias müüs selline büroo paljundatud lehekesi väikese mündi gazatta eest. Oma teatelehed olid ka kloostritel, kirikutel ja üksikutel linnadel. 1 Eestis loodi riiklik postikorraldus 1603.aastal. 1583. aastal hakkas Saksamaal Kölnis ilmuma ,,Relatio Historica", mida anti välja suurlaatade puhul kaks korda aastas. See sai perioodiliste väljaannete eelkäijaks.
Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati linna koolides. Mitme eepose kangelane oli muistne sumerite valitseja Gilgames. Temast rääkivatest lauludest loodi umbes 1000 aastat ekr akadikeelne eepos "Gilgames".
1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse Võib kasutada ka sidekriipsu. Rooma numbritega kirjutatud järgarvsõna käändelõpu või mitmuse tunnuse võib lisada alates ainsuse osastavast: IIIt, III-t, III-sse, III-le Louis XIV valitsemisaeg, Ivan IVst sai alguse, andis Felipe II-le Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul Sõnaühendis selgub arvsõna kääne nimisõnast, arvsõna käänet ei ole vaja näidata. Töö paljundati 42 kuulajale. Kutsutud 210 inimesest tulid pooled. Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt. 7. Aprillil 20. Kohale Võru maantee 20. Kilomeetril enne 1. Maid V peatükist 8.b ehk VIIIb klassis VÄÄR ÕIGE 27-st osalisest 27 osalisest 1-he pileti ühe pileti
väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud feodaalid- ehk tekkis feodaalne killustatus. 2. Varakeskajal olid kloostrid tähtsad majanduselu edendajad ning haridus- ja kultuurikolded. Tollal oli kirik ühiskonnas arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Juba vana kirik, eriti aga varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. 3. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada sest Jeruusalemm ja Püha Maa jäid moslemite valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. 4. Tagajärjed eurooplastele olid et nende maailmapilt avardus, kujunesid uued kaubateed varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi. Kerkisid
Keemia õpetaja 900 523 527 508 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 505 61 931 178 548 869 59 670 819 716 23 631 747 496
Versailles`lossi kabeli. Eraisikutele ehitatud majade sisekaunistustega valmistab ta teed rokokoole. Eriti kuulus on Pariisi Hotel de la Vrilliére` Kuldne galerii (Galerie Dorée), mis on regendistiili tüüpilisem näide. Esinevad tugevad pilastrid, ornamentika osalt veel raskevõitu ja kuhjatud. Kuldne galerii Kuldne galerii ● Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) etendas suurt osa uue stiili väljakujunemisel nii oma ehitiste kui ka kavanditega, mida paljundati vaselõikes. ● Rokokoo (louis XV) stiili viivad võidule Boffrand ja Meisonnier. Germain Boffrand`i (1667-1754) loodud on Hotel Soubise`i (praegu riigiarhiivi hoone) sisekujundus, mida õigusega loetakse Louis XV stiili klassikaliseks meistriteoseks. Tema ehitistes moodustab välisarhitektuur, mis on äärmiselt tagasihoidlik ja lihtne, täieliku kontrasti sisekujundusega. Germain Boffrand. Hôtel de Soubise, Pariis Germain Boffrand
Praktikas võib lugeda, et kõik need kolm moonutust lähtuvad aerofoto peapunktist ja et neid moonutusi saab vähendada või kõrvaldada transformeerimisega. 16. Aerofoto transformeerimise põhimõte 17. Fotoplaan Fotoplaan on etteantud kaardimtkavas ja kaardilehe formaadis maapinna terviklik fotokujutis, mis on saadud transformeeritud aerofotode tpindade kokkumonteerimisega; monteerimisoriginaali nimetatakse mosaiikfotoplaaniks ja seda paljundati fotokopeerimise teel. 18. Aerofotode orienteerimise elemendid Mitmesuguste arvutuste tegemisel aerogeodeesias on vaja uuesti konstrueerida pildistamise momendil tekkinud projekteerivate kiirte kimpe. Selleks peavad olema teada aerofoto sisemise ja välimise orienteerimise elemendid. Sisemised orienteermiselemendid on: fk aerofotoaparaadi fookuskaugus; x ja y on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus.
Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm, rahvuskeeled. Trükikunst- 1440 leiutas Johannes Gutenberg trükikunsti. Enne seda paljundati raamatuid käsitsi kirjutades. Sellega algas ka koolide areng. Raamatud muutusid kättesaadavaks keskklassi hulgas. Maadeavastamise algus- (eurooplase jaoks) Inimese maailm lakkas suurenema, huvi vaadata maailma avarustesse. ameerika avastamine 1492a. Saab alguse koloniaalpoliitika. Ameerika ja India avastamisega avardus inimese maailmapilt. sellega kaasnes rikastumine, mille tingis turu laienemine. Populaarseks said kakao ja tubakas kõrgkihtide hulgas.
anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid. Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku kaardistamine
Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 -529 716 23 631 747 -4468 350 476 746 413 2062 408 483 33 659 2319 900 236 966 77 1861 566 838 666 76 3020
Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 716 23 631 747 350 476 746 413 408 483 33 659 900 236 966 77 566 838 666 76
Buckfasti mesilane on ristandmesilane ja tal ei ole kindlaid välimiku- takümnetel Buckfasti omadusi. Kuna aretamise käigus on buckfasti mesilast ristatud 14 erine- kloostris aretustööga va mesilasrassiga (inglise mesilane, Apis ligustica, A. carnica, A. cecropia, ei tegeldud ja mesi- A. caucasica, A. intermissa, A. mellifica mellifica, A. mellifica lehzeni, lasemasid paljundati A. fasciata, A. cypria, A. central anatolica, A. sahariensis, A. macedonia vaid oma mesila tar- athos, A. monticola), siis on ta neilt kõigilt midagi pärinud. beks, kuid lähitulevi- kus (eeldatavalt juba Buckfasti mesilase saamislugu sel aastal) kavatsetak-
tooma, et meie kohalikke sigu parandada.1923. a. asutati Eesti Seakasvatajate Selts, kes organiseeris seakasvatust kogu vabariigis. 1931. a. asutati Kuremaa Seakasvatuse Katse-jaam, kus hakati Taani eeskujul läbi viima ka sigade kontrollnuuma.Kuni 1940. aastani toodi Eestisse 88 suurt valget tõugu sugusiga (47 kulti ja 41 emist). Puhtatõulised imporditud sead paigutati eeskätt sugulavadesse, kus neid paljundati puhasaretuse teel peamiselt kuldi-jaamade varustamiseks puhtatõuliste kultidega.Kuldijaamades käsutati kulte intensiivselt ja nad muutsid aastate jooksul põhjalikult kohalike sigade omadusi.II maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel eelistati põhiliselt rasvasigu, mistõttu sel ajal oli peamiseks tootmissuunaks poolpeki- ja pekisigade kasvatamine. 1955. aastal võeti suund peekonisigade tootmisele. Sõja ajal aretustöö seiskus, kuid
oli selge, et sellistes tingimustes sõnumid vananevad, tuli riskeerida ja enamasti see kandis vilja. Eesti ajakirjandus paguluses Saksamaa (2) BRITI TSOONI VÄLJAANDED Sõjajärgsel Saksamaal loetakse esimeseks eestlaste ajakirjanduslikuks ürituseks Schleswig-Holsteinis ilmunud "Aja Kaja". Uklei laagrisse koondati eesti endisi sõjavange, kelle arv tõusis varsti üle 3000. Sellistes oludes osutus bülletään hädavajalikuks. Aja Kaja paljundati kirjutusmasinal, mõne numbri järel hakkas ilmuma 6 korda nädalas "Päevauudised". Saksamaa pinnal ilmus Päevauudiseid kokku 55 numbrit. "Päevauudiste" ilmumine jätkus ka siis, kui laager viidi üle Belgiasse. Teised briti tsoonis ilmunud laagrilehed olid väiksemamahulised ja ilmusid lühemat aega. Omapäraseks infoandmise mooduseks kujunes Briti tsoonis Schwarzbeki laagri "Elav Sõna". Selle algatajaks ja hingeks oli ajakirjanik Erich Pillikse-Laidsaar. Igal kolmapäeval alates 4
sündmus. Kiiresti võeti inimesed kinni, aga teave levis üle kogu NL väga kiiresti. Just need sündmused kasvatasid oluliselt dissidentide toetajaskonda, tõid juurde aktiivseid liikmeid. Alates 1969 a-st hakati välja andma masinakirjalist infobülletääni „Jooksvate sündmuste kroonika“, dokumenteeriti inimõiguste rikkumisi ja anti ülevaade erinevatest ette võetud aktsioonidest. Oli 60ndate lõpust üks kõige olulisemaid väljaandeid, mis käest-kätte NL-s levis, mida paljundati ja mida julgeolekuorganid üsna aktiivselt jahtisid. Eriti neid inimesi, kes otseselt väljaande kokku panemisega seotud olid. Need inimesed küllalt sageli vahetusid ja vaatamata julgeoleku pingutustele ei suudetud kiirkorras bülletääni väljaandmist seisma panna. Materjal, mis selles avaldati, on tänase päevani üsna oluline allikas sündmuste uurimisel. Teatud sündmuste puhul on võimalik kasutada ka julgeolekumaterjale ning osalejate endi nägemust- väga oluline. Jupiti ilmus
DNA-d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad. DNA-d märgistatakse fosfori radioaktiivse isotoobiga 32P ning valke väävli radioaktiivse isotoobiga 35S. Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid. Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud
DNA-d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad. DNA-d märgistatakse fosfori radioaktiivse isotoobiga 32P ning valke väävli radioaktiivse isotoobiga 35S. Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid. Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud
Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku “Course of Modern Orchestration” 247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad. Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega on bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”) 249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru erakogus, mida on liiga vähe, et nende analüüsi kaudu objektiivset arvamust kujundada. Tuleb uskuda V. Ojakääru hinnangut, kes P
annaabi.ee 
