TUBERKULOOS Tegi:Ata Oguz Akgun 9a Juhendaja: Anu Teppo Sümptomid Väikesed palavikud K aalulangus Öine higistamine Nõrkus Mõningatel juhtudel on ka Köha Rögaeritus Hingeldus Valu rindkeres Ennetamine Tuberkuloosivastane vaksineerimine-seda alustatakse juba vastsündinueas ja korrataksa 7 ja 14 aasta vanuses. Vältida tuberkuloosi haigetega kontakti. Pesta käsi korralikult Ravi Tuberkuloosi ravitakse 3-5 ravimit kombineerides ja see kestab 6-12 kuud.
2) HIV-2 Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini HIV-nakkuse äge faas Osadel kulgeb see ilma sümptomiteta, osadel tekivad tavalise viirusnakkuse sümptomid. (kestab ~2 nädalat) LAS-faas asümptomaatiline, varjatud kulgemise faas. Ainsateks nähtudeks võivad olla peavalud ning püsiv valutu lümfisõlmede suurenemine. (kestab 2-10 aastat) varane HIV-tõbi Tekib ravimata juhtudel 4-8 aastat pärast nakatumist. Peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus ning parodontoos. AIDS HIV-haigus ehk AIDS Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt 2 aastat hiljem oma lõppfaasi. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe. KUIDAS NAKATUTAKSE?? HI-viirus nakatab inimesi valdavalt sugulisel teel
Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. *Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus. *Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres. *Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust. *Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus.
Torkavad ja lõikavad jäätmed võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistustatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nakkusohtlikud jäätmed Jäätmed on nakkusohtlikud, kui on teada või kahtlustatakse, et need on infitseeritud järgmiste haiguste tekitajatega: katk, siberi katk, hemorraagilised palavikud (Ebola, Lassa, Marburger jt.) 5 Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haigla
suurenemine). Selles faasis võivad ilmneda ka sümptomid nahal nagu ekseem ja psoriaas. Üldiselt aga püsib inimese tervis jätkuvalt hea ja ta võib jätkata tavalisel moel oma igapäevast elu. Peale LAS-faasi, kui haigus süveneb ning vastupanuvõime väheneb, hakkab ilmnema rohkem sümptomeid. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus ja mitmesugused seeninfektsioonid (peamiselt kandidoos ehk pärmseennakkus), haavandid ja põletikud suus ning parodontoos ehk hambakõrvalkoe haigus. Sageli tekivad esimesed sümptomid nahale ja limaskestale erinevate bakterite ja viiruste poolt põhjustatud põletike näol. Seda nimetatakse ka ARC (AIDS Related Complex) faasiks. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi, mida nimetatakse HIV-haiguseks ehk AIDSiks
Ta on imetlusväärselt sidunud gootika sürrealistlike ning kubistlike elementitega. Oma töödes on ta suurepäraselt kasutanud raudbetooni, raidkivi, värvilis keraamikat, sepise-, vitraazi- ja tisleritööd. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal Reusi linnas Kataloonias vasksepa pojana. Juba 11-aastaselt tutvus ta Eduard Toda Güelliga, kellest sai tema eluaegne sõber. Gaudit vaevasid juba väikesena reumaatilised palavikud, mistõttu ta oli sunnitud kaaslaste mängudest kõrvale jääma. Selle aja ta aga veetis loodust uurides, mis kajastub tema hilisemas loometöös. 17-aastaselt astus Gaudi koos Eduardiga Barcelona kolledzisse arhitektuuri õppima. Aastail 1874-1879 läbis ta ka sõjaväeteenistuse, samal ajal ülikoolis õppides, kus ta oli teistest hoopis erinev õpilane. Gaudi oli iseseisva iseloomuga - parema meelega õppis ta üksi raamatukogus kui kuulas koos kaasõpilastega loenguid.
Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje korraldamine on tähtis ülesanne. Kollapalaviku (febris flava) kui eriti ohtliku nakkushaiguse tõrje on korraldatud rahvusvahelise leppega. Transmissiivsed nakkushaigused levivad enamasti soojas kliimavöötmes. Paraskliimavöötmes paiknevas Eestis seostub sääskedega malaaria ja tulareemia levik. SÄÄSED - MALAARIA · Malaaria levik on parasiithaigus, mille tekitajateks on neli alglooma. Kõige kaugemale
end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamised tunnused on süvenenud väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuna lõppfaasis on patsiendi immuunsüsteem tõsiselt kahjustatud, võib iga väiksemgi haigus tema jaoks lõppeda surmaga. 1.3. Nakatumine HIV levib vere kaudu
thelepanu pduda. 2. etapp - kui on mdunud 1-2 kuud ilmuvad inimese verre antikehad, mis hakkavad esialgu vitlema viiruse vastu, kuid antikehade arv veres vheneb ja hakkabki haigus svenema. Kik oleneb inimese immuunssteemi tugevusest, kas see etapp kestab mnest kuust kuni 10-15 aastani. 3. etapp - nimetatakse AIDS'i eelneperiood. Kas smptomid tekkivad jrsku haigusnhtudena vi pikkamda oleneb organismist. Enam esinevad kaebused: 1) Vga sagedased palavikud ja sellega kaasneb vsimus, kaalukaotus, seedehired, apaatsus, 2) 4. etapp - AIDS'i lppfaas, AIDS' ei ole haigus, inimesed ei sure AIDS'i, inimesed surevad teatud haigustesse ja ei suuda haigustega videlda. Nahavhk, sest siirded lhevad siseorganitesse, lbi naha. Pneumoonia - kopsupletik. Lastel on ainevahetus kiirem ##PLATSEEBO JA NOTSEEBO## Miste notseebo ladina keeles nocere, mis thendab tee kahju vttis kasutusele 1961 Ameerika teadlane Walter P. Vljend sai tuntuks voodoo surmana. Notseebo
eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas. 7 Tuberkuloosi avaldumine Tuberkuloosi avaldumine sõltub haiguse raskusastmest, sellest, kas on tegemist esmase nakatumise või tuberkuloositekitajate taasaktiveerumisega, organismi vastupanuvõimest ja paljudest muudest teguritest. Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus. Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres. Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust. Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus.
(Santorio abiga). Santorio sulges end kambrisse, uuris enda ainevahetust. Füsioloogia rajaja. Ravimite tase tõusis. Esmakordselt haiguslood, haiguse kulg. Nakkushaigustest 1546 ,,Nakkusest, nakkushaigusest ja nende ravist" Fracastoro. Autor teatas, et kolm nakkuse viisi: vahetu kontakt, esemed, vahemaa kaudu. Nakatumine ,,Nähtamatute seemnete" kaudu e. bakterite. Temperatuuri mõju nakkusele. Tema raamatus rõuged, leetrid, tuberkuloos, pidalitõbi, süüfilis, palavikud. Kirurgid mitu liiki, erinevad rõivad. Kõrgema liigi pikahõlstilised, eemaldasid kive, operatsioon kiire ja meisterlik. Madalama liigi lühihõlstilised, piiratud operatsiooni võimalused, palju habemeajajaid. Kõige madalamad avalikes saunades konnasilmade eemaldajad. Neid jälgiti ülikoolide poolt, ei tohtinud retsepte kirjutada. Kasvasid välja kirurgid teadlased. Ambroise Pare noorelt habemeajaja, hiljem kirurg, teadlane. Õpetas veresooni kokku suruma ja siduma
ning õppeedukus kõrgem. Koolistress väljendub lastel üsna mitmel moel. Osa lapsi muutub järjest kinnisemaks, teistel võib tekkida käitumisprobleeme. Kõigil aga on raskusi keskendumisel ja õpitu meeldejätmisel. Kannatada saab loovus ja langeb soov tegutseda. Täiskasvanu arvab ehk sel puhul, et laps on laisk. Tegelikult võib tegu olla aga hoopis koolistressiga ning igasugune pahandamine ja karistuste määramine vaid suurendavad seda. Sagedased on pea-, kõhuvalud ja salapärased palavikud, mille füüsilisi põhjuseid ei leita. Pikaaegse koolistressi tagajärjed on veelgi hullemad tekkida võivad mitmed psüühikahäired, kuid ka kehalised haigused on kiired tulema. Teismeliste ja noorte seas on levinud nii alkoholi kui narkootikumide kasutamine, suitsetamisest rääkimata. Noored ise toovad põhjenduseks koolistressi, mida meelemürgid vähendada aitavad. Paraku on efekt vastupidine, kuid alkoholi suhtes nii tolerantses ühiskonnas on keeruline seda neile selgeks teha.
Nii nagu normaalsed lümfirakud, võivad ka vähirakud kasvada organismi eri piirkondades, nt. lümfisõlmedes, põrnas, luuüdis või veres. 8.1 Sümptomid Allpool nimetatud sümptomid ei ole tingimata lümfoomi põhjustatud. Sarnaseid sümptoome võivad põhjustada ka erinevad nakkushaigused. Kui sümptomid kestavad pikemat aega, peaks kindlasti käima arstlikus kontrollis. Lümfoomi haigustunnused ehk sümptomid: lümfisõlmede suurenemine, külmatunne, palavikud, öine higistamine, seletamatu kaalulangus, nõrkus, nahasügelus. Tavaliselt lümfoomi varases staadiumis valu ei esine. Enamasti avaldub lümfoom kaela või kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemisena, mis hilisemas staadiumis avastades on valulikud. Mõnikord suurenevad lümfisõlmed ka mujal kehapiirkondades: kubeme lümfisõlmede suurenemine võib põhjustada jalgade turset, kõhu lümfisõlmede suurenemine võib anda kõhuvalu või täiskõhutunde, suurenenud
On haigusi, milliste jõudmine Eestisse on suhteliselt hiline süüfilis 16., läkaköha 18., koolera 19., HIV 20. sajandil. Katk jm tõved kaasnesid üsna reeglipäraselt sõdadele ja näljaaegadele ja nii teame Eestis haiguspuhangutest alates muistsest vabadusvõitlusest (katk 1208. a). Levinumatest nakkushaigustest olid düsenteeria ja teataval määral ka rõuged endeemilist laadi, seda võib öelda ka mõnede lastehaiguste (nt leetrid ja sarlakid) kohta, tüfoidsed palavikud olid pigem epideemilised. Sageli levisid ka endeemilised tõved epideemiliste puhangutena, mis haarasid suuremaid või väiksemaid piirkondi. Epideemiad olid sageli sesoonsed, seedenakkuste puhul puhkesid nad eeeskätt suvel- sügisel kordudes perioodiliselt, tavaliselt mitte sagedamini kui 5-6 aasta tagant. Rõugetesse surdi valdavalt kevadtalvel. Põdemine oli seotud eaga, mitmed haigused laastasid eeskätt laste ridu, nt sarlakite puhul domineerisid surnute seas kahe-aastased,
Patogenees. Võimelised nakatama makrofaage, võimalik, et põhjustama raku- ja vaskulaarse kahjustuse mediaatoreid. T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad, mõnikord vistseraalne verejooks, maksa ja põrna nekroos, vaskuliiti ei teki. Šokk võib tekkida, südame ja maksa kahjustused ka. Koldeid KNSis pole. Farüngiit, diarröa, oksendamine võivad esineda. Diagnostika. Seroloogia ja RT-PCR. Rutiinse isolatsiooni jaoks viirused liiga ohtlikud. Võtta tasub kurgu- ja uriiniproove, aga laboritöötajatel on oluline risk nakatuda (3. astme labor LCM-i ja 4
tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu). Must pesu asetada kohe õigesse kotti, et vältida hilisemat musta pesu sorteerimist. Nakkusohtliku pesu käsitsemine Pesu on nakkusohtlik järgmiste nakkushaiguste korral: · vere kaudu levivad nakkused; · ägedad soolenakkused · lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei puruneks liigse raskuse all. Pesukotte ei tohi asetada põrandale. Pesu ja pesukotte ei tohi võtta sülle
Vastsündinud on tavaliselt sündides haigussümptomiteta, kuid hiljem tekivad korioretiniit/nägemise kaotus, mikro-/hüdrotsefaalia, strabism (kõõritus), epilepsia, psühhomotoorse arengu peetus. Uuritav materjal Võetakse lümfisõlmede punktaati, tampooniga materjali tonsillidelt, platsentast biopsiatükke, ajuvedelikku, verd. Vereseerum antikehade määramiseks võetakse raseduse ajal kontrolliks, primaarse infektsiooni kahtlusel (lümfadeniit, ebaselge etioloogiaga palavikud, silmapõletikud, iseeneslikud abordid), kongenitaalse infektsiooni kahtlusel. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Äigepreparaadid punktaatidest ja verest, puutepreparaadid biopsiatükkidest; ajuvedelikku tsentrifuugitakse. Värvitakse Giemsa või 56 Wright’i järgi. Kasutusel on ka histoloogiliste lõikude mikroskoopiline uurimine, kuid meetodil on madal sensitiivsus. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod
Paraku ei toimunud paranemist, mõnikord pigem olukord halvenes. 1891. aastal tunnistas Koch, et tema ,,vaktsiini" puhul on tegemist tuberkuloositekitajate kultuuri seguga zelatiinis. Päris asjata need tööd ei olnud, tuberkuliinist sai hiljem varase diagnoosimise vahend (von Pirquet 1907. aastal kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime). Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru, nt kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid). Streptokokke (ja stafülokokke) leiti juba 19. sajandil patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest. Alles 1934. aastal saadi aru, et vastaval korral esineva palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. Lisaks pandi tähele, et patogeenid võisid inimorganismis elada, inimene võis teisi nakatada, samas ise terve püsides New Yorgis nt keegi iirlanna, Tüüfuse Mary. (Meenutagem siinkohal ka antisemitismi ilminguid
paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis.
665 Kiirabi tööjuhised bioloogilise saaste keskkonnas Võimalikud viisid bioloogilise ohuga kokkupuuteks: 1) väljakutsel selgub, et patsiendil /surnul võib esineda ohtlik nakkushaigus, 2) teadaolevalt nakkushaige transport haiglasse, 3) bioterrorismi intsident (nt tundmatu pulber kirjaümbrikus, haiguspuhang). Bioloogilise relvana kasutatavad võimalikud inimeste haigused / haigustekitajad: antraks (ei ole nakkav), botulism (ei ole nakkav), hemorraagilised palavikud, katk, rõuged (haigusena likvideeritud), tulareemia (ei ole nakkav), koolera, Q-palavik (ei ole nakkav). Mitte kõik bioloogilise relvana kasutuses olevad haigused pole inimeselt inimesele ülekanduvad (nakkavad) haigused! Viited eriti ohtlike nakkushaiguste võimalikule esinemisele Patsient on olnud hiljuti riskipiirkonnas ja patsiendil esineb külmavärinaid, palavikku, kõhulahtisust, löövet;
annaabi.ee 
