Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PAL-TÄNAVA POISID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
boka, nemecsek, feri, ausa, ferenc, noorteromaan, tasane, kohusetundlik, hoolinud, pealik, punasärgid, janos, csele, richter, muljedkuulikesi ära millega nad mängisid. Punasärgid õppisid Jozsefvarosi reaalkoolis, aga Pal- tänava poisid gümnaasiumis. Kampadel olid omad krundid, punasärkide krunt asus botaanika aia juures, Pal- tänava poiste krunt asus saeveski juuresl. Pal- tänava poiste krunti oli kaks sisse pääsu, üks Maria tänavalt, teine Pal tänavalt. Punasärkide krunt asus saare peal, kuhu sai kas üle silla minnes või paadiga sõudes. Pal- tänava poistekampa kuulusid: Boka, Kolnay, Gereb, Nemecsek, Weiz, Csele, Barabas, Richter, Leszik, Csonakos. Punasärkide hulka kuulusid: Ferenc Ats, Wendauer, Pasztorid , Szebenics. Punasärgid tahtsid saada endale Pal- tänava poiste krunti, et seal saaks palli mängida. Pal- tänava poisid ei andnud mingi hinna eest oma krunti ära ja olid nõus selle eest sõdima, kuigi vastased olid vanemad ja tugevamad. Boka, Nemecsek ja Csonakos käisid vastaste krundil luurel. Seal selgus, et Gereb on äraandja
Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti. Ta oli juba selgeks saanud, et üks pool jääb ikkagi kaotajaks ja kogu kaotaja viha sihitakse kohtuniku poole. Kui oli aga suurem tüli, proovis Boka rahu sobitada. Boka oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecseki iseloomustus
lasi selle platsi puriitu täis laduda. See oli nagu tõeline labürent.Kitsaste riitede keskel oli väike salapärane hirmutav majake aurusaeveski. Mõlemad poiste kambad tahtsid seda krunti endale sest seal oli palliväljak. Krunti valvas koer ja valvur slovakk- must koer nimega Hektor, et keegi krundisolevaid puid, põõsaid ei varastaks ega põlema paneks. Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud. Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt. Kapten Janos Boka unustas krundi värava riivi panna, mille tõttu varastati punasärkide kapteni Feri Atsi poolt lipp ära. Punasärkide nimetus- Kapten Feri Ats kandis punast särki ja kõik tema grupis olevad
vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Ungari ei saa veel vabaks. Ungari saab vabariigiks 1918. aastal. Pal-tänava poisid: Punasärklased: Janos Boka Ernö Nemecsek Ferenc(Feri) Ats Barabas Vennad Pasztorid Csele Szebenics Csónakos Dezsö Gereb Wendauer Kolnay Leszik Richter Weisz 14 aastane tark poiss, kelle näos oli vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Harva rääkis ta rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Oskas tülidesse sekkuda, kui vaja ning oli ausa mehe eest alati väljas.
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ä
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
· Tegi esmaspäevia hõmmikuti · Natuke uhkustav isiksus (uhkustas oma kõnelusi ja laulis koos õpilastega märkidega poiste ees) · Ei pidanud esmapäeva hommikuti kõnelusi 9 POISID Jaak Sirkel Peategelane, kuid ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees, Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Südames armastab ta aga Virve Pukspuud ning on väga armukade, kui Riks samale tüdrukule silma heidab. Ta ise ei saa ka lõpuks aru, et kas ta on Richardi parib sõber või
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust k
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
Sedac peab ausalt tunnistama: sa vöid töötada, kui sa ainult tahad, Tom.» Kuid siis kahandas ta kütust, lisades: «Aga ma pean ütlema, seda juhtub küll väga harva, et sa tahad. Hüva, mine siis ja mängi, kuid vaata, et sa õigel ajal tagasi tuled, muidu saad naha peale.» Tädi Polly ofi nii vaimustatud Tomi hiilgavast saavutusest, et ta poisi sahvrisse viis, eriti ilusa õuna valis ja selle talle andis moraalijutluse saatel sellest, millise täiendava väärtuse ja maitse omandab ausa pingutusega teenitud tasu. Ja sellal, kui ta lõpetas sobiva pühakirjasõnaga, «õngitses» Tom endale ühe koogi. Siis lippas ta välja ja silmas Sidi, kes hakkas parajasti üles minema välistrepist, mis viis tagumistesse ruumidesse teisel korral. Mullakamated olid käepärast, ja silmapilkselt oli õhk neid täis. Neid vuhises nagu rahet Sidi ümber, ja enne kui tädi Polly jõudis üllatusest toibuda ning appi tõtata, oli kuus või
vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud.
selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga
on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta
Muidugi oli ta tüdruk, kes Ekkele meeldis ning samuti meeldis Eneken ka Ekkele. Tüdruku akna all käis poiss ikka ja jälle öhtuti. Vaikselt ja salaja, et keegi ei näeks. Selleks suureks põhjuseks oli Toomas Üüve, Enekeni isa. Talle absoluutselt ei meeldinud see, et tema tütar suhtleb ja on hea sõber Ekke suguse logardist poisihakatisega. Üüve perekond oli jõukas ja hea mainega ning Toomasele ei meeldinud, kui ta tütar suhtleb vaese perekonnaga. Kuid Eneken ei hoolinud sellest, mis ja millisest perekonnast Ekke pärit on. Tema jaoks oli tähtis Ekke ise. Kord ühel suurel Ingelandi laadal olles otsis poiss Enekeni terve päeva, et teda näha, seal ostis Ekke tüdrukule paberist ingli millel polnud rahas suur väärtus, kuid Enekenis tekitas see hea tunde. ,,Eh nalja ja rumalust," pahandab Ekke Moor, ,,see tühi maksab vaid paar senti, paar närust senti, kas sellist tühja ongi mõtet osta!" ,,Just seda tahangi," ütleb Eneken
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Ülejäänud olid Andrese jaoks könnid. Kolmandat aastat leeri jäänud Eedile see ütlemine ei meeldinud ning nende vahel toimus seetõttu kaklus. Peale seda said poisid hästi läbi. Ükskord oli Oru talu peremees hädas hobuse rautamisega. Nagu keegi jalast kinni võttis niikohe ka hobuse juurest minema lendas. Peale seda, kui Andres hobuse ära rautas ei esinenud seda probleemi enam kunagi. Andres sai seetõttu külas niiöelda kangelaseks. Andres oli tüdrukute seas populaarne, kuid ta ei hoolinud neis eriti. Ainult Kassiaru Maali meeldis talle. Tüdruk oli aga pirtsakas ja põlgas poissi riietuse pärast. Kui Andres talle üks kord ütles, et ta kunagi neiu mehe ära tapab ja on valmis ka selle eest Siberisse minema, sai tüdruk aru, et ta Andresele meeldib. Ka Ants oli külas au sees, kuid teistel põhjustel. Nimelt oli ta nupukas ja leidis alati kõigele huvitava lahenduse. Ükskord jäi ta karjas pilvi vahtides magama ning sai selle eest isalt kere peale. Mitu päeva ei
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
Põgenedes ei võtnud ta kaasa tükikestki toitu, ta oli põhimõtteline ja aus. Kuigi ta oli suve läbi tööd teinud ja kuigi ta ikka ei saanud lahti mõttest, et onu osa tema pärandusest oli ära kavaldanud, jäi ta enesele truuks. Tal oli veel natuke raha järel- selle eest võis ju midagi osta. Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid. Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli
ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis. Tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all. See oli tema ainus rõõm sel ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid teiste samataoliste hulka.
riideid, mis oli parasjagu võtta. Rass oli väga julge selles mõttes, et ühes peatükis räägiti, kuidas ta käis bensiini vargusel Statoili tanklas. Politsei ajas teda küll taga, kuid kätte teda, siis ei saadud. Ta oli ka väga enesekindel ja tegi peaaegu kõike, mida tal kästi teha. Kui ta sõbrad tahtsid teda õhtul kuhugi endaga kaasa võtta, siis tema ei tahtnud, sest ta ütles, et peab kooli minema. Selles suhtes oli ta väga kohusetundlik. Ta oli küll läinud valele teele, et tegeles narkootikumidega, kuid tal oli siiski oma arvamus ja ta oli ka suhteliselt tark. Rass mõtles pidevalt, kuidas saaks midagi ära varastada ja seda rahaks teha. Talle meeldisid ka väga peod, kus nad said juua ja lõbutseda. Raha teenis ta müües narkootikume, enda või teiste riideid ja telefone. Sellest võib järeldada, et tema mõttemaailm keerles ainult raha ümber. Peaaegu kõik ta sõbrad tegelesid sellega
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm paks, muhe poi
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
ära kavaldanud, jäi ta enesele truuks. Teiste autust ei õigusta veel meie üleastumist- ja Juulius Kilimit ei võtnud ainustki kildu leiba kaasa oma teekonnale. Tal oli veel natuke raha järel- sele eest võis ju midagi osta." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 57 ). Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid, ja seda kõike jagas ta rõõmuga. ,,Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. Sest ei
6. „Kui ma inimestele tõeliselt meeldin,“ vaidlesin ma, „võtavad nad mind sellisena, nagu ma olen.“ (lk 18) Vistrikud olid Jacki näo põhjalikult katnud ning Jack otsustas, et tema üleüldisel hügieenil pole enam vahet, kui ta niikuinii ilus pole. Ta ei pesnud enam oma nägu ega juukseid, ei lõiganud küüsi ning ei käinud ka vannis. Loobus Jack ka hammaste pesemisest. Jacki ema tahtis, et ta ikka ilus ja puhas oleks, kuid Jack ei hoolinud sellest. 7. Ta oli – erinevalt Juliest – ainult õde, sootu isik. (lk 30) Jack nägi Juliet atraktiivse tüdrukuna, kuid oma teist õde Sue’d nägi ta ainult õena. Jack ja Julie mängisid, enne vanemate surma, Sue peal mängu, kus Sue oli eksemplar avakosmosest ning Julie ja Jack olid saksapärase aktsendiga teadlased, kes Sue alasti keha uurisid. Selle mängu ajal ei erutanud Sue sugugi mitte Jacki, ainult Julie. 8
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
seestpoolt sööma, ning ta ei pidanud vastu suurele salatsemise koormale. Välismaale reisile minnes leiab irma end taaskord üheöösuhtes võõra mehega ning see oli talle liig. Järgmisel päeval mõtles irma, kui lihtne oleks kõik lõpetada, langeda kuristikku, mahajääjatest hoolimata või neist just hoolides. Irma oli endas sügavalt pettunud. Ta arvas et ei osanud armastada ega suutnud loobuda."Anda joonas vabaks, lükata tooli eest kaitsev raud ja kukkuda sügavikku, et ausa ja puhtana kõrgustesse tõusta, või jääda istuma, libisedes lõdva ja hirmununa oma tee lõpuni,südamel koorem, mis aastatega üha painavamaks muutub, maha rõhub ja mille eest varem või hiljem ootavad kannatused." Üksainus samm ning Irma võttis endalt elu. Kokkuvõte Romaani ülesehitus on huvitav. Kõik toimub loogilises järjestuses, ent vahepeal on sisse toodud meenutusi ja mälestusi lapsepõlvest või mõnest teisest möödunud ajast, mis kohati muutis
Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija. Karina oli noor tüdruk, kelle arvates vanemad temast ei hoolinud, nad hoolisid ainult tema väiksemast vennast Anarist. Anar oli raskelt haige, tal puudus siseorgan ja kuna sama veregrupiga inimest mujalt ei leitud, pidi Karina oma siseorgani talle loovutama Et Karina nõusse jääks ja oma allkirja annaks, osteti tema lemmik kooki ja toodi lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes
annaabi.ee 
