PAL-TÄNAVA POISID
PAL-TÄNAVA POISID
Suure ungari kirjaniku Ferenc Molnàri
noorteromaan.
Ilmus 1907. aastal.
Teosest on tehtud mitmeid teatri ja
filmiversioone.
Iseloomustused
Boka
Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli
veel vähe mehelikkust.
Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning
mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl.
Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati
väljas.
Nemecsek
Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine
poiss.
Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jahimees0
Õppematerjali autor
Autorist Ferenc Molnar sündis Ungaris 1878 aastal ja suri 1952 aastal. Sisukokkuvõte Oli kord Pal- tänava poiste kamp ja punasärkide kamp. Punasärkide kambas olid palju vanemad ja tugevamad posid, nad võtsid pidevalt Pal- tänava poistelt kuulikesi ära millega nad mängisid. Punasärgid õppisid Jozsefvarosi reaalkoolis, aga Pal- tänava poisid gümnaasiumis. Kampadel olid omad krundid, punasärkide krunt asus botaanika aia juures, Pal- tänava poiste krunt asus saeveski juuresl. Pal- tänava poiste krunti oli kaks sisse pääsu, üks Maria tänavalt, teine Pal tänavalt. Punasärkide krunt asus saare peal, kuhu sai kas üle silla minnes või paadiga sõudes. Pal- tänava poistekampa kuulusid: Boka, Kolnay, Gereb, Nemecsek, Weiz, Csele, Barabas, Richter, Leszik, Csonakos.
Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta
Pal-tänava poisid Raamat räägib kolmest poiste salgast: Pal- tänava poistest, punasärkidest ( pasztorid), kitiühingust. Salgad teavad üksteist ja raamat räägib kooliposite läbisaamisest. Nende vahel ( punasärkide ja pal-tänava poiste vahel) toimub mänguline sõda Maria ja Pal- tänava vahel oleva krundipärast. Pal-tänava vaesed koolipoisid õpivad Pesti koolis. Kitiühing- kuulusid enamus Pal-tänava poistest, neil polnud kindlat kogunemiskohta. Kitiühingule kuulusid pitsad, ühingu raha, kitikamakas, mida võeti kooliakende , koduakende vahelt ja mida ühingu liider pidi närima, et see ära ei kuivaks. Krunt oli tühi, täisehitamata plats. Krundil oli kaks värvat. Üks paiknes Pal-tänava juures, teine aga Maria tänava juures. Paremal ja pahemal pool seisid kaks suurt maja. Tagakülg tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all
hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski.
nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki. Ka Krõhva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning Jaan jäi peale. Aga nii nende tülid ei lõppenud, veel mitmeid kordi nad naaklesid üksteise kallal (või õigemini Krõhva Jaani kallal) ning oli
nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki. Ka Krõhva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning Jaan jäi peale. Aga nii nende tülid ei lõppenud, veel mitmeid kordi nad naaklesid üksteise kallal (või õigemini Krõhva Jaani kallal) ning oli
...................................13 ARMUKOLMNURK........................................................................................................ 13 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL........................................................ 15 2 ÕPETAJAD Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid