Järgmises boksis tutvustati meile robot kätt mis oli ise võimeline defektiga tooteid välja praakima. Minnes natuke edasi leidsime ühe soome keevitusaparaatide boksi kus oli võimalik proovida MIG- MAG keevitus ka omal käel. Messikeskuse nurga peale oli paigutatud suured lintlõikurid millega oli võimalik tüheldada suure gabariidiga detaile. Taha otsa oli välja pandud ka vesilauaga plasmalõikur mis oli võimeline lõikama kuni 30mm paksuseid detaile. Plasma põleti süütearvude hulk oli keskmiselt 600 kordust. Seadmel kasutati vesilauda et hoida kokku energiat ventilaatorite pealt. Liikudes tagasi messiruumi algusesse jäi meil teele veel paar metalli lõikamis pinki kus koostatav detail projekteeriti arvutis valmis ning seade lõikas vastava detaili välja erinevate lõiketöötlusmeetoditega vahetades ise ka automaatselt lõiketerasid. Detailid töödeldi vastavasse kujusse freesimise ja puurimise meetodil.
mille omadused võivad olla väga erinevad. Paas ja dolomiit on populaarsed ehitusmaterjalid ka tänapäeva eramuehituses. Paekivist on projekteeritud palju erinevas stiilis maju elumaju ning nende juurde müüre ja rinnatisi. Põhjarannikul kasutatakse teekatteks sageli ära elamu vundamendiaugust väljamurtud paekiviplaate. Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema. Välitingimustesse sillutise rajamiseks ei sobi ka dolomiit, mis on väga poorne ja samuti ei talu temperatuurimuutusi. Sügavamates kihtides leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini. Kusjuures hall
· Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaasidega ja tulega ei soovitata kasutada. Sillutus- ja äärekivid Sillutiskivid sobivad kõnniteede sillutamiseks, aga ka sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes kasutamiseks. Sillutuskive on Columbia-Kivi tootevalikus kahe erineva kuju ja paksusega (60 ja 80mm). 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Kivide külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2mm paksused vuugieendid. Äärekive on kahe laiusega (70 ja 150mm). Kitsamate kividega saab eraldada kõnnitee haljasalast, sõidutee ja kõnnitee vahel tuleks kasutada laiemaid äärekive. Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse
survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Sillutuskive on Columbia-Kivi tootevalikus kolme erineva kujuga tri-radial (paksus 60 mm) unikivi (paksus 60 ja 80 mm) parkettkivi (paksus 60 ja 80 mm). 60 mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80 mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Uni- ja parkettkivi külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2 mm paksused vuugieendid. Toote kvaliteet: laius ja pikkus ± 2 mm kõrgus ± 3 mm Toodete pinnad peavad olema tasased (välja arvatud murtud pinnad), ilma pragudeta ja suuremate defektideta. Lubatakse tootmistehnoloogiast põhjustatud krasse ja kuni 15 mm pikkuseid pragusid. Tooted pakitakse 1 x 1,2 m suurustele puitalustele, kinnitatakse polüpropüleenlindiga ja kiletatakse
vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas astmetera. Selleks kinnitasime tera suporti ning muutsime supordi nurka tooriku suhtes nii ,et ristiettenihe telje suunas liiguks 30º ,sedasi eemaldasime taas ~2mm paksuseid laaste kuni 4
Need on juba seeneniidistikuga läbi kasvatatud ja on vaja vaid pakendist välja võtta ning maasse kaevata. Pakke võib ka ise mütseeliga nakatada. Kännumampli kasvatamiseks sobivad hästi lehtpuupakud, mille läbimõõt on vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 6 cm paksuseid kettaid (diske). Puidu niiskussisaldus peaks olema vähemalt 60%, vastasel juhul tuleb neid enne seenega nakatamist 1-2 päeva vees niisutada. Järgmiseks aetakse ketaste vahele mütseel, kettad ühendada tugeva ilmastikukindla plastnööri abil 5 6 üksustest koosnevaks pakuks ja pakkida need omakorda mitme kaupa kilest kottidesse või kilega ümbritsetud konteineritesse, kus neid tuleb hoida temperatuuril 16 18 °C.
ja tarad, jne. 3. Sisevooder Puit on looduslik materjal, mille omadused liigiti ja liigi sees suuresti erinevad, seetõttu on voodrilauast siseviimistlus alati omanäoline. SISEVOODRILAUA MATERJALID Levinuimad voodrilaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 921 mm paksuseid ja 80120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.
Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid, mille järgi osati ennustada. Arhitektuur Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid. Ehitati templeid (tsikuraat massiivne, astanguline ülespoole ahenev torn, N: Paabeli torn), losse (hiigelsuured, 8-korruselise maja kõrgused ehitised, N: Sargon II loss), kaitseehitisi (babüloni ümber ehitati 3 ringi 20 m. paksuseid müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Istari peavärav). Arhitektuuri maailmaime olid Babüloonia rippaiad. 14 Skulptuur Kujundati reljeefe. Kaanonid perspektiivide puudumine, figuuri suurus olenes positsioonist ühiskonnas, õlg külgvaates, juuksed ja habe stiliseeritud.
Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. 2. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid. Twin-vineeris aga on kasest vaid pindmised kihid ning kogu sisemus koosneb okaspuuspooni kihtidest. Okaspuuvineeris aga on nii pindmised kui sisekihid üksnes okaspuuspoonist. Vineeri kvaliteediklassi määratakse
teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud, siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas “Pilkington Brothers Ltd“ Suurbritannias. [1] 3 1
tegevustes: 1) Kõigepealt tuleb eemaldada uurimiseks väljavalitud ala objektist. Näiteks terastoru lekkepõhjuste uurimiseks tuleks võtta vähemalt kolm erinevat proovi: · toru tükk lekkekohast, · toru tükk lekkekoha lähedalt, · terve toru tükk lekkekohast kaugel. 2) Seejärel tuleb proov ettevaatlikult välja lõigata, et mitte kahjustada uurimisalust piirkonda. Selleks kasutatakse enamasti abrasiiviga (näit. ränikarbiidiga) kaetud 1,5 mm paksuseid lõikekettaid. 3) Abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetus läheduses tunduv soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Selle vältimiseks kasutatakse lõikamisel alati vedelikuga jahutamist. Tulemuseks on suhteliselt sile pind, mille rikutud kihi sügavus on umbes 1 mm. Rikutud kihi sügavusele mõjuvad nii lõikeketta tüüp, lõikamise kiirus kui ka proovi kõvadus. Mida kõvem on materjal, seda väiksem on rikutud kihi sügavus.
Tegemist on dünaamilise koormusseadmega, mis loeb tulemusi andurite abil kokku seitsmest kohast 300 mmse plaadi keskpunktist, 300, 600, 750, 900, 1200 ja 1500 mm kauguselt. Seade on euroopas laialdaselt levinud ning võimaldab teha katseid ilma teekonstruktiooni lõhkumata imiteerides liikuva veoki ratta poolt tekitatavat koormust. Täiesti täpsete andmete saamine eeldab täpseid lähteandmeid, nende saamiseks on vajalik puurkeha või maaradari pilt, saamaks teada kihtide paksuseid. FWD-seadet on võimalik kasutada: läbivajumise väärtuste ja läbivajumiskausside kuju võrdlemiseks; kandevõime (katendi üldise elastsusmooduli) määramiseks; katendi erinevate kihtide elastsusmoodulite määramiseks. 3.4. Maaradariuuringud Maaradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab pideva profiilina saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna kohta 3.4.1. Teede rekonstrueerimiseelsed uuringud
teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud, siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias. [1] 1.1 Klaasi valmistus Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne
Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid. Twin-vineeris aga on kasest vaid pindmised kihid ning kogu sisemus koosneb okaspuuspooni kihtidest. Okaspuuvineeris aga on nii pindmised kui sisekihid üksnes okaspuuspoonist. Vineeri kvaliteediklassi määratakse pindmiste kihtide järgi ning see oleneb okste arvust ja
Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid. Twin-vineeris aga on kasest vaid pindmised kihid ning kogu sisemus koosneb okaspuuspooni kihtidest. Okaspuuvineeris aga on nii pindmised kui sisekihid üksnes okaspuuspoonist. Vineeri kvaliteediklassi määratakse pindmiste kihtide järgi ning see oleneb okste arvust ja
õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Eestis kipsplaate ei toodeta 37. Betoonkivid- sillutiskivid, betoontellised, marmoroc-plaadid Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist. 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbia-kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. 38
· rabe (puruneb käsitlemisel kergemini kui tavaline betoon nt puurimisel ja kruvimisel) Autoklaavitud poorbetoonist saab laduda nii välis- kui sisetingimustes kandvaid ja mittekandvaid seinu, ka tulemüüre. Neil on piisav survetugevus, et nendest ehitada kandvaid seinu kuni 3- korruselistes hoonetes. Need plokid ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutesse pinnasega 46. Kipsplaadid ja eterniit. KIPSPLAADID Kipsplaadid kujutavad endas 6-22mm paksuseid plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on reeglina 1,2m ja pikkus 2,4-3m. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina papilindile, see kaeakse teise papi kihiga ja suunatakse valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vastavalt soovitud pikkusele ja suunatakse kuivatisse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte, lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Tugevamaid
70 nPuuduseks on suur puidukulu, suhteliselt suured praod laudade vahel hilisemas ekspluatatsioonis ja laudade mõningane kõmmeldumie, mis muudab põranda pinna ebatasaseks ja ebatihedaks. Laudpõrandad ehitatakse täissulund-ehk täispunnlaudadest:laudade laius = 95...195mmlaudade paksus = 18, 21, 28või 33mmLaudis lüüakse laagidele, milleks kasutatakse 40...70 mm paksuseid latte või laudu. 21 mm paksustel laudadel laagide on samm 400 mm, 28 mm vastavalt 600 mm. Laagide alumine pool peab olema antiseptitud. 71 Põrandalaudis jäetakse seinast ca 10 mm kaugusele võimaldamaks temperatuurist ja niiskusest põhjustatavaid mahumuutusi. Vuuk kaetakse põrandaliistuga. Lauad kinnitatakse laagidele naeltega punni kannast ( vt joonist) või pealt
omavahel ankurdatud roostevabast terasest ankrutega Ø 5 mm 5 tk/m2 seina kohta, mitmekorruselistel hoonetel on kandev tellisekiht 25 ... 38 cm Koostas: Meeli Kams 19 Hoone osad EPMÜ - betoonplokkidest müür rask- või kergbetoonist, õõnetega või ilma, minimaalse paksusega 16 ... 20 cm, üle 30 cm paksuseid plokke tavaliselt ei kasutata - raudbetoonsein minimaalse paksusega 12 cm - rõhtpalksein, püstpalksein - puit- või metallkarkass Puitsõrestik postidest ja rõhtpuudest tehakse tavaliselt prussidest 5 x 15 postide vahelaugusega 60 või 90 cm. Teraskarkass kujuneb puitsõrestikust märksa kallimaks, kuid sellele võib toetada raudbetoonist vahelae, mida puitkarkassi puhul teha ei saa. Gaasbetoonist väikeplokkidest (nn. Narva plokkidest) kandesein ühekorruselisel hoonel puidust
Golgi kompleksis toimub endoplasmaatilises retiikulumis valkude ja lipiidide modifitseerimine Toimib raku sorteerimiskeskusena, kust valgud ja lipiidid saadetakse rakus nende lõplikesse sihtkohtadesse Eristatakse cis-, kesk- ja transosa – cis: valkude fosforüülimine, kesk: valkude glükosüülimine, trans: valkude glükosüülimine, sorteerimine ja transportpõiekestesse pakkimine MITOKONDRID Eristatakse umbes 7nm paksuseid sise- ja välismembraane, sisemembraan on tänu harjade e kristade sissesopistustele maatriksisse oluliselt ulatuslikum kui välismembraan – välismembraanist moodustavad 50% lipiidid ja 50% valgud, sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks
võimalik leida. Keelpillide kujunemisel oli vibu tähtis lähtepunkt. Vibu leiutati 32k aastat eKr ehk siis paleoliitikumi lõpu poole võisid keelpillid areneda. Põhjapoolses Euroopas on olnud päris palju jääaegu. Viimasel jääajal ulatus jää poole Saksamaani välja. Soomest on leitud märke, et viimasel jäävaheajal umbes 125k aastat tagasi oli ka Soomes asustatud paiku. Soomes olevast Susiluola koopast, mille avaus on 1,3m ning mis on seest palju suurem, leiti umbes 2m paksuseid settekihte. Koopa põhjast avastati ka kiviesemeid ja söejäätmeid. Antarktikas on puuritud 3km sügavusele jäässe ja sealt proove võetud. Selle abil saab uurida 740k aasta lumesadusid saab teada kuidas kliima on muutunud. Jääaja taandumisel on tulnud ka äkitseid jää pealetunge. Kliima soojenemine võib Põhja-Euroopa kliima hoopis külmemaks muuta, sest Golfi hoovus, mis toob siia sooja vett tänu millele on siinsed talved palju pehmemad kui nad võiks olla, on
Poleerimiseks kasutatakse teemant või boornitriid pastasid. Alustatakse pastadega, mille terasuurus on 160 µm ja lõpetatakse pastaga, mille osakeste suurus on vahemikus 0...1µm 2.9.3.Pindamine Treiterade tööea tõstmiseks kasutatakse WC baasil kõvasulamitel CVD või PVD pindeid. Selleks kaetav pind eelnevalt lihvitakse, puhastatakse hoolikalt ja kaetakse ühe- või mitmekihilise pindega. Kõige enam kasutatakse õhukesi, kuni 5 µm paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka kombineeritud pindeid vahetult kõvasulami pinnal sadestatakse TiC pinne paksusega kuni 1 µm, seejärel Ti(C,N) kile ja kõige peale TiN või Al2O3 kile (joon. 19). Sellised pinnatud treitera plaatide tööiga on kuni kolm korda suurem kui katmata plaatidel. Ka
Laineplaate toodetakse erinevates mõõtudes: 875x920; 1150x1130 1750x1130; 1250x1120; 1875x1120; 2500x1120 46. Betoonkivid- sillutiskivid, betoontellised, väikeplokid Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Kivid on paksustega 60±3mm ja 80±3mm. 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Kivide külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2mm paksused vuugieendid. Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide paksus on 57 või 90mm, teised mõõdud mitmesugused. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele.
annaabi.ee 
