kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga z 5 % lennufaasist LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi z Dorsaalfleksorite aktiveerumine z Jalalaba tõstetakse õhku z 20 % lennufaasist LENNUFAAS LENNUFAAS z 25 – 30 kraadi puusa
Lähendab ja teostab siserotatsiooni õlaliigeses 10. Tõstavad roideid 11. Osalevad kõhupressis 12. Teostab dorsaalflektsiooni 13. Langetab õlevöödet 14. Teostab õlaliigeses retroflektsiooni 15. Langetab tõstetud õlavart 16. Teostab randmeliigeses painutust 17. Teostab retroflektsiooni puusaliigeses 18. Eemaldab õlavart 19. Teostab küünarliigeses painutust 20. Teostavad painutust põlveliigeses 21. Sirutab küünarliigeses M.Triceps brachii - Õlavarre kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale
.telje ümber (nim telg) Küünarliigest moodustavad luude osad on: Articulatio atlantooccipitalises toimuvad liigutused on: Nad toimuvad Telgede ümber Tagumine pikiside asub (nim ruum) Põlveliigeses takistab siserotatsiooni (nim side) Puusaliigeses takistab välisrotatsiooni (nim side) Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased: Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis Teostab retrofleksiooni puusaliigeses Teostavad painutust põlveliigeses Nimeta ja näita lihased mis ümbritsevad õndlaauku Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad. Kirjelda ja tee joonis libisevate filamentide teooria kohta! (10p) Neuromuskulaarne sünaps ja tee joonis (10p) Energia saamise viisid (10p)
23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius Algus – pindmine kahe peaga lihas, mis asub inimeste sääreosa tagumises osas. Mediaalne ja lateraalne, algavad reieluu vastavatelt põndapealistelt, ühineb kannakõõluseks ehk achilleuse kõõluseks. Kinnituskoht – kannakõõlus kinnitub kandluu köpruse kluge. Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni. 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus Algab – kaksiksääremarjalihasest ja lestlihasest. Kinnituskoht – kinnitub kandluu köprose külge. Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni. 25 6
045% S, <0.045% P, 0.40% Ni, <0.40% Cr, <0.10% Mo, Cr+Mo+Ni<=063 Valmistatud on detail stantsimise teel lehtmaterjalist ning puuritud vajalikud augud. Hiljem töödeldud materjali pinda (kuulpritsiga), seejärel liimitud neodüümmagnet omale kohale. C45 teras - Omadused Tõmbetugevus 600-800 MPa Voolavuspiir 340-400 MPa Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar auku ja ei ole keeruline kuju. Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2).
Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise tähtsamaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on
Tööriistad mis vajavad terve käega kinnivõtmist on alati paremad kui need mida kasutad vaid mõne sõrmega Väldi tööriistu mis tekitavad pinget käelabale. Kasuta õiges suuruses kindaid. Suuremaid kindaid kasutades vähendad kinnivõtmisjõudu, vastupidiselt kitsad kindad tekitavad kätele pinget. Tee kindlaks et rasketööriistad on võimalikult väikse vibratsiooniga. Vali tööriistad mis vähendavad suurt randme painutust ja randme küljepeale venitust. Täpsust nõudvatel töödel toeta käsi. Väldi korduvat sõrmedele mõjuvat tugevat surumist. Väldi suurt küünvarre sissepoole ja väljapoole pööramist, eriti siis kui ranne on painutatud, et vältida küünarnuki vigastust. Arvuti kastaja juhtnöörid Kui töötad kirjutuslaua- või arvuti taga tuleb hoida sirge asend nii, et kael oleks tavalises asendis ja selg toestatud.
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP.
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP.
vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas.
täidetakse kuiva liivaga ja painutatakse siis tornil 90° võrra. Toru välisläbimõõt ei või paindel väheneda rohkem kui 15 % algläbimõõdust. Proovi võib teha ka täitmata toruga. Traadi painutusproov tehakse selleks, et kindlaks määrata, kuidas materjal talub korduvalt edasi- tagasi painutanust. Proovitakse ümartraati ja latte, mille läbimõõt d=0,6-7 mm. Proovikehade pikkus 1=100-150 mm. Proovikeha painutatakse kruustangide vahel edasi-tagasi sagedusega kuni 50 painutust minutis. Painutatakse seni, kuni proovikeha puruneb. Painete arvu järgi hinnatakse materjali sitkust. Traadi kerimisproovil keritakse traati silindrile, mille diameeter on 1..3 korda suurem keritava traadi diameetrist. Traat ei tohi praguneda. Väändeteimis loetakse vända pöörete arvu kuni traadi purunemiseni. Sügavtõmbamisproovil hinnatakse stantsitavust tavaliselt maksimaalse tõmbeteguriga Kmax, mis on tooriku ja tõmmatava õõneskeha maksimaalse läbimõõdu suhe, mille
laiusel ribal 8tk./m2; ülejäänud katuseosas (keskosas) 6tk./m2. Katuseviilul tuleb kasutada spetsiaalseid tuulutus aukude abiprofiile. Nimetatud tuulutusprofiilid kinnitatakse kruvidega. Katusehari kaetakse spetsiaalse harjaprofiiliga. Servade lõpetamisel tuleb kasutada "Rannila" serva lõpetusprofiile. Silevaltsplekitahvlite vahele jäävad kinnitusribad painutatakse koos pleki valtsõmblusega. Kahekordse püstvaltsõmbluse kinnitusribad lõigatakse parajaks enne viimast painutust, siis ei jää nad nähtavale. Lame-valtsõmblused. Lame-valtsõmblust kasutatakse plekktahvlite räästaga paralleelseks ühendamiseks. Kõrvutiolevate katuseplekkide lameõmblusi ei tehta kohakuti, vaid need nihutatakse. Vältimaks lameõmbluse põhjustatud pleki paksenemist püst-ja lameõmbluse ristumiskohal, lõigatakse pleki nurgad enne valtsimist ära vastavalt joonisele seletuskirja lõpus. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse.
leevendada valu, vaatamata sellele, et püsib risk kõõluse nõrgenemiseks ning seda kaudu keharaskuse koormust taluvate kõõluste rebendite tekkeks. On arste, kes väidavad, et süstide mõju valu leevendamisel on ajutine. 3. Külm ja süva friktsioon ultraheliga. 4. Liigese mobiliseerimised- patsienti peab juhendama sooritama küünarliigese sirutusi maksimaalse lõpp-liikuvuseni. Küünarliigese sirutust ja painutust võib teostada ka CPM aparaadiga. 5. Nõustamine ja teadmised peaksid katma alljärgneva: Patsiendi probleemi põhjused, käe kasutamine, mis sisaldab ka tennise löögitehnika ülevaatamist, vältida kindlate käepiirkondade ülekoormamist, käe venitused ja kaela liigutused, üldine naaberpiirkonna struktuuride tugevdamine, nõustamine, kui patsient tunneb huvi oma töö ümberkorraldamiseks. PATSIENDI JUHTUM
Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade
Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu! Ülajäseme langetamine õlaliigesest: Kontsentriline: seljalailihas ja rinnalihas koos Ekstsentriline: deltalihas Õlavöötme langetamine: Kontsentriline: trapetslihase alumine osa Ekstsentriline: trapetslihas, harjaüline lihas 4.MAANDUMINE: Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena. Tähtis roll ekstsentrilisel tööl tasakaalu säilitamiseks: - reie nelipealihas (piirab põlve painutust) - suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust) - sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist) - Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette) 28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs 1. VABALIBISEMINE – keha raskus eesoleval jalal (tugijalal), teine jalg taga, keppidele ei toetuta. Faas lõpeb tugijala vastaskäe kepi löögiga lumme.
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate
äärmuslikke asendeid. Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus õlad on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle 30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- või väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis ülemäära sirutatud või painutatud, käsi on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista. Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete esemete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
äärmuslikke asendeid. Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus õlad on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle 30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- või väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis – ülemäära sirutatud või painutatud, käsi on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista. Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete ese- mete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Innerveerima Närvidega varustama Sidekirme Lihastega kohevalt ühendatud ja võimaldab neil isoleerituld kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10
Paksust väljendatakse enamasti millimeetrites, aga ka tollides või USA-s gauge · Mahukaal kasutatakse paber ja papi korral, on seotud poorsuse ja mehhaanilise vastupidavusega · Tihedus ruumalaühiku mass, g/cm3, kasutatakse plastikute iseloomustamiseks · Pinna struktuur oluline trükkimisel, kasutatakse paberi pinna iseloomustamiseks, pind peab olema sile ja tasane ilma lahtiste kiududeta ja aukudeta. · Paindetugevus iseloomustab, kuidas materjal talub murdmist, mitu 180o painutust vastu peab, erineb tihti risti ja pikikiudu painutamisel, oluline kottide ja karpide vormimisel · Rebimistugevus oluline pakkeautomaatides ja kottide ning karpide valmistamisel, näitab kui suurt jõudu on vaja materjali venitamiseks 1 m võrra, ühikuks N/m, suur rebimistugevus on polüetüleenil (80 kN/m), väike tsellofaanil ja PEt-l (14 kN/M) · Venivus näitab, kui palju materjal venib enne katkemist, % algpikkuse kohta, venivus 150% tähendab, et materjal venis poole pikemaks enne
Numbriga 1 tähistatud luu on... → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 65.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi?
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur-
k- tegur, mis arvestab materjali omadusi, määratakse tabelist . S- materjali paksus. Painutamisel metalli omadusi arvestava teguri k väärtused. Tabel 2.11. Suhe R 0,5 0,8 1 2 3 4 5 6 7 8 10 S K 0,25 0,30 0,35 0,37 0,40 0,41 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 Joonisel 96 on kujutatud varbmaterjali painutust. Sanga painutamine kruustangide vahel joon. 96 Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi
on tavaliselt võimalik nelja nädala pärast, pallimängud 68 nädala möödudes. 62 SPORDI ÜLDAINED I TASE PÕLVELIIGESE KÜLGSIDEME VIGASTUS NB! Põlveliigese stabiilsus on põhiliselt tagatud nelja sidemega eesmise ja tagumise ristatisideme ja kahe külgsidemega. Ristatisidemed takistavad liigese ülemäärast sirutust ja painutust, külgsidemed aga nihkumist külgedele. Harva tekib trauma- järgselt üksiku sideme rebend, sagedamini on vigastatud mitu sidet ning menisk. Vigastused põlveliigese sisemisel poolel on seotud sisemise külgsideme ehk kolla- teraalsideme vigastusega. Vigastusi esineb sageli just kontaktspordialadel jalg- pall, korvpall, judo, maadlus, jäähoki jm. Sisemise külgsideme vigastusi esineb enam kui välimise sideme vigastusi. Vastavalt raskusastmele eristatakse venitust,
annaabi.ee 
