awake awoke awoken Ärkama; äratama be was, were been olema bear bore born taluma beat beat beat peksma become became become Saama, muutuma begin began begun Alustama bend bent bent painduma beset beset beset Ründama, piirama Kihla vedama, bet bet bet pakkuma bid bid/bade bid/bidden Pakkuma, käskima bind bound bound siduma bite bit bitten hammustama bleed bled bled veritsema blow blew blown puhuma
· Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha
sünkroonne, itaallane, portugallane, grandioossed, kurioossed, religioossed; kaslased mäslevad ja taplevad, (tal)linlased, bonlased, krimlased; kausjas, tünjas, kamjas, usjas, kepjas, kotjas; karsumdi, klirdi, põmdi, vurdi; ihkas revan`si, joodipun`si, söödi bor`si, mängiti harfi; kristalsed, metalsed, pastelsed; lipkond, fänkond - õhkkond, keskkond; komplekssed; modernne; ekstrasenss purssis, balansseerima, forsseerima - kurseerima, pulseerima; teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar - arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir, pensionär - kollektsionäär, kontrolör - re`zissöör; `sokolaad, marmelaad, limonaad, garderoob, reportaa`z; du`si all - laskis du`s`si, `sefi ootel - ootas `seffi, selle pilafi - seda pilaffi; afi`sid, efekt(iivne), garfiti, ofort, professor, ufo, mafiooso - maffia; t`sukt`si d`zemper, d`zentelmeni
Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid. 3)Optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks. Difraktsiooni rakendused: 1)Mikroskoop: objekti valgustamiseks kasutatav valgus hakkab painduma objekti taha, objekt muutub uduseks. 2) Teleskoop- valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil.
saksa kodanikud mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu
saksa kodanikud mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu
1. Millised järgmistest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; d) pendelteatejooks; g) käsisaega saagimine? 2. Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge seotud kivi? Kivi, niit, hoidev ese 3. Too näiteid vabalt võnkuvatest kehadest. Vedrupendel, niitpendel, pillikeel 4. Too näiteid sundvõnkumistest. Millised välised jõud neid esile kutsuvad? Pendli ja vedrupendli võnkumine, õmblusmasina nõela ja autokolvi võnkumine. Pendli paneb liikuma inimene, autokolvi paneb liikuma plahvatus mootoris. 5. Vedru otsa riputatud raskus teeb kolme minutiga 360 võnget. Arvuta võnkumiste periood ja sagedus. 6. Niidi otsa riputatud kivi kallutati tasakaaluasendist 10 cm kõrvale ja pärast lahtilaskmist tegi see esimese minuti jooksul 80 võnget. Leia kõik seda võnkumist iseloomustavad suurused. 7. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s...
awake awoke awoken Ärkama; äratama be was, were been olema bear bore born taluma beat beat beat peksma become became become Saama, muutuma begin began begun Alustama bend bent bent painduma beset beset beset Ründama, piirama Kihla vedama, bet bet bet pakkuma bid bid/bade bid/bidden Pakkuma, käskima bind bound bound siduma bite bit bitten hammustama bleed bled bled veritsema blow blew blown puhuma
nähtavad. Kas mikroskoobis võib näha aatomeid? Mikroskoobiga vaadeldakse väikesi objekte, selliseid, mida palja silma ja luubiga ei näe, näiteks baktereid, seene eoseid jne. Mikroskoobis pole aga näha molekule ega aatomeid. Miks see nii on? See ei tulene kehvadest mikroskoopidest, vaid valguse lainelistest omadustest. Mida väiksemaid objekte mikroskoobis vaadelda, seda rohkem hakkab meid segama valguse difraktsioon. Nimelt hakkab valgus painduma objekti taha, varju piirkonda. Selle tulemusena muutuvad objekti kontuurid ähmaseks ja kujutis uduseks. Mikroskoopide lahutusvõime piir on umbes valguse lainepikkusega samas suurusjärgus ehk umbes 300 nm (200 nm). Milliseid mikroskoope on olemas? Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks.
Mehhiko lahe merepõhja reljeefi elemendiks on sügav renn, mis on täidetud sademetega, mille võimsus on 50 000. Arvavad, et geosünklinaal hakkas erenema siis, kui hävimise tektoonilise tõstmine toodet hakkasid ranniku ala juurde astuma. Nendest hakkasid formuleerima jõedeltat, taolised tänapäeva Missisipi deltale, millised suurenesid ja liikusid mere sügavusele. Kui sademed kogunevad selfis, siis suurima akumulatsiooni piirkonnas kihid hakkasid painduma. Tekkis võimalus uute sademete kihi kogumisele. Niimodi võiks moodustada geosünklinaal. Teadlased tänapäevani vaidlevad geosünklinaali moodustamisest. Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku.
tervisele kasulik. Veelkord, jälgima peab: istumisasendit, toa õhutatavust ja soojust, arvuti 6 http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/opitegevus_juhend.pdf Terviseamet müra ei tohi häirida kellegi tööd, vajalik on teha aegajalt pause, eelistama peab ergonoomilist varustust tavalistele, oluline on arvutiga töötava inimese mugavus. Kui keskkond on ebamugav, siis peab rakendama ergonoomilisi soovitusi. Peab teadma, et töökeskkond peab painduma töötaja järgi, mitte vastupidi.7 Õige ohutusnõuete täitmine arvutiga töötamisel vähendab tervisele tekkivaid kahjusid. Õnnetuse vältimiseks on arvutiga töötaja kohustatud kinni pidama järgnevatest ohutusnõuetest; 1.1 Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmmata toitejuhe pistikupesast välja. 1.2 Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. 1
Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid, mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele. Talasilluse tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Talasilluse ülesandeks on ava kohal võtta vastu temale mõjuvatest jõududest tekkinud pinged ning need suunata edasi tugedele. Tänu talale mõjuvatele jõududele hakkab tala läbi painduma. Läbi paindudes tekivad tala peale survejõud ja tala alumisse ossa tõmbejõud. Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on tõmbepinged kõige suuremad pannakse ka kõige rohkem armatuuri (pingete suurus ja asukoht arvutatakse välja) . Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus
ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu. 6.3. Ehituskonstruktsioonid Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise. Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge välismõjutuse abil kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks läheduses olevatele inimestele. Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad.
Jaotage oma tööaega paindlikult, sest sellega säilitate oma tervise hea. Jälgige paari tähtsat asja: · Istuge mugavalt ja sirgelt · Jälgige, et tuba oleks õhutatav ja soe · Arvuti müra ei tohi teie ja teiste tööd häirida · Tehke aegajalt pause · Eelistage ergonoomilist varustust tavalistele · Peamine on see, et kasutajal endal oleks mugav. Kui keskkond on ebamugav, siis rakendage ergonoomilisi soovitusi. Pidage meeles, et töökeskkond peab teie järgi painduma, mitte teie keskkonna järele Liivalaia Gümnaasium ARVUTI ERGONOOMIKA Maarja Kukumägi 10 a klass Tallinn 2007 Kasutatud kirjandus http://www.maramaakliinik.ee/public/Microsoft_Word_Arvutit_ergonoomia _20070809110808.pdf http://www.tlu
murduks. Mõla laba peab olema suure pinnaga, vähemalt 1300-1500 cm2. Mõla laba (kuni 70 cm pikk) peab olema töödeldud hästi õhukeseks nagu puuleht või kalasaba- servadest ja otsast vaid 3-4 mm paksuseks. Tugevama sõudmissurve korral peab mõla alumine ots vees veidi painduma. Mõla vars töödeltakse ümmarguseks ja see peeneneb ühtlaselt kuni poole mõlalabani. Laba on pealt laiem, kuid kõige laiem koht (22-25 cm) on ülevalt 2/5 labapikkuse kohal ja sealt algab ühtlaselt ringjalt kitsenev osa kuni alumise otsani, mille laiuseks on 6-8 cm ja ots tuleb väheke kumer. Mõla ots ja servad on töödeldud teravaks, et mõla saaks vette suruda peaaegu hääletult. Kui sõudja mõla täies ulatuses vette surub ja
3.7Kokkukukkumise põhjus Tornid varisesid, kuna toetustalad ei pidanud vastu ja korrused kukkusid üksteise peale. Teraskonstruktsioon hakkab pehmenema umbes 450° C juures, kaotab oma tugevused 650° C ja hakkab sulama 1539 ° C juures. Kokkupõrke ja lennukikütuse süttimise tagajärjel tekkis tulekahju temperatuuriga üle 800° C ning hävis tugisammaste soojusisolatsioon. Seetõttu muutusid sambad suure kuumuse käes pehmemaks ning hakkasid korruste raskuse all painduma. Purunesid paljud vertikaalsed tugisambad ning hoone ülemine osa vajus allapoole. Isegi kui alumiste korruste tugisambad olid kahjustamata, ei suutnud nad seda lisajõudu taluda ning väändusid samuti, mistõttu korrused üksteise peale kokku suruti. (Musso & W, 2001) Pilt1(USA today, Kaubanduskeskuse korruse konstruktsiooni joonis.) 12 KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Maailma Kaubanduskeskuse
- Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul, mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist. Müosiinipeade suur liikuvus ongi bioloogilise liikumise põhialuseks, kuna nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud
saama 9. beget begot / begat begotten sigitama, tekitama; sünnitama, põhjustama 10. begin began begun algama, alustama 11. behold beheld beheld silmama, nägema, märkama; vaatama 12. bend bent bent painduma, painutama 13. bereave bereft (bereaved) bereft (bereaved) paljaks riisuma, ilma jätma (mlstki of); sugulast, lähedast inimest kaotama 14. beseech besought besought härdalt paluma, anuma (kelleltki midagi smb for smth) (beseeched) (beseeched) 15
seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv
Esialgselt planeeriti ehitada raudtee- ja maanteesild, kuid valmis ehitati ainult maanteesild 6 sõidurajaga (Cooper 1998). Enne silla ehitust viidi läbi aasta vältel erinevaid katseid ja teste erinevate mudelitega, et tagada silla parim kvaliteet ning vastupidavus ilmastikuoludega. 1989. aastal alustati silla kahe torni ehitusega (282,8 m). Nad olid valmides peaaegu sama kõrged nagu Eifeli torn ning vastupidavuseks prognoositi 200 aastat. Samuti olid tornid disainitud painduma vastvalt ilmastikuolude muutustele (Ryan 2009). Silla ehituse kogumaksumuseks oli 500 biljonit jeeni, millest osa eeldatakse tagasi saada sillateemaksu kaudu. Silda ületab päevas umbes 23 000 autot (Wikipedia, Akashi 8 Kaikyo bridge). Silla ehitamisest võttis osa 2 miljonit töölist. Rippsilla rajamiseks kulus kokku 181 000 tonni terast ja 1,4 miljonit kuupmeetrit betooni
– suureneb ülesirutuse võimalus • Tüdrukutel luud kergemad: naiste skelett meeste omast 25% kergem – Tüdrukute skeleti kiire areng enne puberteeti (östrogeeni vähene tootmine) – Tüdrukutel rõhk rindkere arengul, poistel jäsemete arengul • Naise kehaehitus sobib ujumises – Keha raskuskese madalam – Kerepikkus suhteliselt pikem – Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma – Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks – Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust 3) Füsioloogiliste näitajate poolest Põhjused : hormonaalne regulatsioon – testosteroon – östrogeen Koormustestid Koormustestile esitatavad nõuded: Piisavalt informatsiooni andev Täpselt reprodutseeritav Kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline)
Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012) Pilum (lisa 1) oli umbes 2 meetri pikkune viskeoda, mis koosnes kahest osast. Esimene osa oli puust vars, mis oli umbes pooleteise meetri pikkune. Teine osa oli raudpulk, mis lõppes kidalise teravikuga- see pidi vastase kilbi külge kinni jääma, et vastasel oleks raske oma kilpi käsisteda. Raudosa pidi viskamisel ära painduma või murduma, et seda ei saaks tagasi visata ja selle pärast tehti see pehmest terasest või rauast. Pilum visati vaenlase pihta umbes 15 kuni 20 meetri kauguselt ja pärast seda rünnati vastaseid mõõgaga. (Ibid) Gladius (lisa 2) oli 64-81 cm pikkune kaheteraline mõõk. See sobis nii raiumiseks kui ka torkamiseks, aga lahingurivis kasutati seda põhiliselt torkerelvana. Gladiust kasutati nii Rooma vabariigis kui Rooma keisririigis
kobestub, kuid juba teises sihis. Kolmas kiil töönurgaga (yz-tasapinnal) kallutab künniviilu. Kui nurga muutumist kujutleda piirides 90° < max < 180°, siis tagatakse selle künniviilu kummulipööramine. Loomulikult kaasneb sellega ka viilu mõningane kobestamine. Kiilu töö kulgeb ajas ebaühtlaselt, järgnevate tsüklitena. Iga tsükkel koosneb mitmest faasist (joon 3.4). Algul toimub mulla tihendamine (joon. 3.4, a). Teatud tiheduse juures hakkab mullaviil painduma (joon 3.4 b). Edasi toimub mulla pragunemine nihkepindade frondi nurgaga (joon 3.4 c). Kuivad savimullad purunevad tükkidena (joon. 3.4, d), mistõttu vaopõhi jääb konarlik. 1 4. Silehõlmade tehnoloogiline iseloomustus. silinderhõlm väga hästi kobestab, halvasti pöörab. 5. Hõlmadra abitööseadised. Hõlmadra saha abiosad on pöid, tald ja säär (ankur, vannas)
mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Mõisad
karvakesed painduvad nihke suunas. Inimene tunnetab pea asendi muutust raskusjõu suhtes. Teiseks oluliseks vestibulaarsüsteemi õõneskomponendiks on kolm poolringkanalit, mis paiknevad omavahel risti asuvates tasapindades (enam- vähem horisontaal-, sagitaal- ja frontaaltasapindades). Nendes poolringkanalites voolav endolümf reageerib pea pööretele teatud inertsiga ning sunnib poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate karvarakkude karvakesi, mis edastavad ajju teate (nii positiivse kui negatiivse) kiirenduse tekkimise kohta. Poolringkanalid on nurkkiirenduste registreerimisel tundlikumad kui joonkiirendustele reageerides. Vestibulaarsed ja kinesteetilised reaktsioonid ei ole tüüpiliselt selgelt teadvustatavad, ent spetsiaalse
Ma läkitan kõhe, vanaeide teie eest hoolitsema.» «Ma ei taha seda naisterahvast näha!» hüüdis Agnes ahastuse ja jälkusega. «Ma olen täiesti terve, laske mind nüüd linna!» «Ei või -- ma pean teie kalli elu eest vastutama,» ütles Ivo külmalt. «Veel paar päeva rahu, küllap siis näeme.» Nende sõnadega astus Ivo telgist välja. Õues kutsus ta venna ja vanamoori, käskis neid Agnest valvata ja temale seltsiks olla. «Kas veel ei hakka painduma?» sosistas Christoph irvitades. «Kui ei paindu, siis murran!» kiristas Ivo Vastuseks. Vahtidele ütles ta: «Teie vastutate oma peadega selle eest, et preili telgist välja ega keegi võõras telgi ligi ei pääse,» 354 Siis targas ta hobuse selga ja kihutas tuhatnelja linna poole. Paar tundi hiljem ratsutas seltskond suuri saksu linnast Schenkenbergi laagrit vaatlema. Ratsutajate seas olid Tallinna bürgermeistrid Friedrich Sandstede ja Dietrich Korbmacher,
annaabi.ee 
