planeetidevahelisse ruumi. Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui
See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. (11) Rahvusvahelise astronoomialiidu (IAU) otsuse kohaselt ei saaks Pluutot planeediks nimetada. Seda juhul, kui teadlased jõuavad üksmeelele, et Neptuunist kaugemale jäävad taevakehad on plutoidid. 2006. aastal tegi IAU vastuolulise otsuse, kuulutades Pluuto kääbusplaneediks. Paljud astronoomid polnud sellega nõus ning nüüd paistab veelgi enam olevat neid, kes ei lepi, et uus, plutoidi nimetus antakse Pluutole ja Erisele ning tulevikus tuvastatavatele taevakehadele. IAU nimetas plutoidiks Neptuunist kaugemal olevad taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese ja on piisava massiga gravitatsiooni tekkimiseks ning peaaegu sfäärilise kuju
Päike (sisaldab umbes 99,8% süsteemi kogumassist), 8 planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun); koos oma kaaslastega (Maal – Kuu, Marsil – Phobos ja Deimos, Jupiteril vähemalt 67 kaaslast, Saturnil vähemalt 62 kaaslast, Uraanil on avastatud 27 kaaslast ning Neptuunil on siiani leitud 14 kaaslast, kaaslased on ka paljudel Päikesesüsteemi väikekehadel – näiteks Pluutol on 3 kaaslast jne) ja Päikesesüsteemi väikekehad (Pluuto ja teised plutoidid, asteroidid ehk väikeplaneedid, komeedid, meteoorid ja meteoriidid). Rahvusvahelise Astronoomiaühenduse International (Astronomical Union – IAU) definitsiooni järgi nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist see tähendab keralähedast kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud
annaabi.ee 
