Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pagaritoodete kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taigen, margariin, pärm, rullid, ristkülikuks, valmista, määrida, rullitakse, keskele, taignal, taignale, pirukas, pärmitaigen, muretaigen, kook, kohupiim, lehttaigen, rasvaine, jahuta, viiner, servad, kreem, ääred, ribad, paraja, puiste, laiused, vahusta, juustuküpsis, ruudud, noaga, pulber, täidisega, tükeldada, sink, ketšup, porgandKaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu Odrajahu sisaldab küll kleepvalku, kuid seda on vähe ja valgu leivaküpsetamisnäitajad on halvad. Võrreldes nisujahuga on odravalgu aminohappeline koostis parem. Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt. Odratärklis kliisterdub kõrgemal temperatuuril, mistõttu leiva küpsetamise aeg peaks olema pikem
Kaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu Odrajahu sisaldab küll kleepvalku, kuid seda on vähe ja valgu leivaküpsetamisnäitajad on halvad. Võrreldes nisujahuga on odravalgu aminohappeline koostis parem. Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt. Odratärklis kliisterdub kõrgemal temperatuuril, mistõttu leiva küpsetamise aeg peaks olema pikem
* ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti. Taigen kaalutakse ja pakitakse. Enne töötlemist on soovitav lasta seista taignal külmutuses mõni tund. Taigent võib kaubastada kaalukaubana, valmistada temast küpsiseid, rulle, vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PÄRMITAIGNATOOTED Referaat Juhendaja Riina Liiva Tartu 2012 1. KOHUPIIMAKORP Kirjeldus: Retsept on arvestatud 100 tk-le. Kohupiimakorp on väikesai, mis on ümmargune ja keskel asetseva kohupiimatäidisega. Ühe tüki mass 60g (+/- 5g). 1.1. Taigen: 1.1.1. Koostis: Nisujahu 2,6kg Presspärm 0,18kg Suhkur 0,48kg Margariin 0,24kg Sool 0,024kg Vesi ~1,2kg 1.1.2. Valmistamine: Kõik toorained segatakse ühtlaseks taignaks. Taigen jäetakse käärima. Käärimise aeg 20-30 min. Kerkekappi temperatuur +30 kuni 40 C. 1.2. Vormimine: 1.2.1. Täidise koostis: Margariin 0,24kg Kohupiim 2,64kg Suhkur 0,36kg
külgedelt võikreemiga. 1/3 küljest ja otsad purutakse biskviitpuruga ning pealt kaunistatakse põhivõikreemist ja sokolaadi - võikreemist triipudega, kreemist lillede ja lehtedega ning värvilise puruga. 2. Üleplaadi küpsetatud biskviitpõhi niisutatakse, kaetakse sokolaadi - võikreemiga ja keeratakse rulli. Rull niisutatakse ja kaunistatakse pealt valgest kreemist triipudega, mis peab imiteerima kasehalu mustrit. Rulli otsad pritsitakse ümmarguse tülliga ringikujuliselt ning rõnga keskele pritsitakse sokolaadi - võikreemiga südamik. Rulli peale pritsitakse pruunistatud suhkruga värvitud kreemist triibud. Lisaks võib torti kaunistada veel värviliste kreemidega (lilled, lehed) ja värvilise puruga. · Biskviittordid munavalgekreemiga - Biskviit - munavalgekreemi tort Biskviitpõhi lõigatakse pooleks või kolmeks kihiks, niisutatakse kergelt, liidetakse, määritakse pealt ja külgedelt puuviljakeedisega ning seejärel üleni munavalgekreemiga.
Lehttaigen Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Enamasti lehttaigen rullitakse 4-5mm paksuseks ja tükeldatakse teravanoaga soovitud suuruse tükkideks. Tõstetakse küpsetusplaadile, tehakse sisse lõiked, et küpsetamisel tekkiv aur vabalt välja pääseks ning küpsetatakse 2200 2300 C juures 12-15 minutit. Retsepte pärmitaignast Kaneelisaiad TAINAS: · 0.25 l Piim · 25 g Pärm · 50 kuni 75 g Suhkur
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad
Kordamisküsimused 1. Kirjeldage erinevate pärmide kasutamise põhimõtteid pärmitainaste valmistamisel. Värske presspärm-lisatakse alati tainavedelikku, mitte ei hõõruta nt suhkru või soolaga lahti. Pärm lahustub paremini ja ühtlasemalt, kui teda algul segada väikese koguse vedelikuga. Kasutatava vedeliku temperatuur ei tohiks olla üle 40 kraadi. Kõrgematel temperatuuridel hakkab pärm surema. Parim temperatuur on 35 kraadi. Kuivpärm- on jahvatatud kuivatatud pärm, ning see vajab toimima hakkamiseks pisut soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse
millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja maitsestada pipraga. Praadida mõlemalt poolt. Hautatud veiseliha Veiseliha, õli, sibul, porgand, kontsentreeritud tomatipasta, lihapuljong, sool, must pipar Valmistamine: 1. Puhastada veiseliha vajadusel, lõigata u 3 cm kuubikud. Koorida sibulad ja porgandid, lõikada 2-3 cm tükkideks. Maitsestada liha soola-pipraga, pruunistada pannil. Tõsta pruunistatud lihatükid haudepotti. 2. Pruunistada porgand ja sibul. Lisada tomatipasta,
basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud liharoogade kõrvale. · Munapuder Munaputru võib valmistada nii vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või vormis, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet ning valatakse peale munamass (3 osa muna, 1 osa piima või koort) Alguses lükatakse munamass äärtelt keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks (pruunistumisel vedelik eraldub ja mass muutub teraliseks). Munapuder maitsestatakse soola ja jahvatatud valge pipraga, võib lisada seeni ja köögivilju. Serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual.
7. Kuidas valmistatakse kohupiimapudinguid? Valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning muud retseptuuris näitatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, riivitud tsitrusviljade koor. Lõpuks segatakse ettevaatlikult juurde vahustatud munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis vesivannil või küpsetatakse praeahjus. Kui praeahjus küpsetatakse tuleb tuleb eelnevalt peale määrida hapukoor ja võiga piserdada. 23-30 min 175-180kraadi juures. 8. Milliste lisanditega serveeritakse kohupiimapudinguid? Hapukoorega või magusate kastmetega. 9. Kuidas valmistatakse kohupiimavormitoite? Valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka jahu või manna, lahtiklopitud munad, maitseained ja muud retseptuuris näidatud ained. Mass valatakse 3-4 cm paksuse kihina võitatud vormi ja küpsetatakse praeahjus 20-30 min 10. Millistes roogades kasutatakse kohupiimatäidiseid?
Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta. Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga
taastamiseks jne D Merekalad, maks Soodustab kaltsiumi imendumist, mis vajalik luude ja hammaste moodustumiseks jne E Porgand, kapsas Pidurdab rakkude vananemist, kaitseb organismi, varustab seda hapnikuga jne B1 Jahud, leib, pärm Vajalik energia loomisel jne B2 Leib, juust, piim Vajalik toitainete ainevahetuses, organismi kasvamises jne B6 Kala, maks, jahud Vajalik süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustumises ja kasutamises jne C Värske köögivili Tõstab organismi üldist kaitsevõimet, aitab luua
6. Piparkoogid - vürtsika maitsega küpsised, võivad olla pehmed või krõbedad, kaunistatud või kaunistamata. 7. Präänikud - omapärak suur vürtsi-, suhkru-, mee- ja karamellisiirupisisaldus, asvainet tainas võrdlemisi vähe. 8. Keedutainaküpsised - põhikoostisaineteks vesi ja muna, neile lisatakse jahu, rasvaine, sool ja suhkur, jahtunult täidetakse erinevate täidistega. 9. Lehttainaküpsised - koostises jahu, vesi, rasvaine, muna, margariin jm. 10. Vahvlid - kerged poorsed tooted, millel on iseloomulik auklik või laineline pind. Kakao ja sokolaadi tootmine KAKAO SOKOLAAD Seemnete eraldamine - korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse, viljades leiduvad seemned eraldatakse, kuhjatakse hunnikutesse. Kääritamine - oad peavad käärima koos säsiga veidi alla nädala. Fermenteerimine toimub banaanilehtede all.
päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
Antiseptikud peaksid täitma järgmisi nõudeid: peavad olema mürgised seentele ja putukatele; ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; peavad hästi puitu imbuma; antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; ei tohi olla inimesele ohtlik; ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga; puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua; antiseptik ei tohi puitu tugevalt määrida. 36 Antiseptikud võib jagada 4 rühma: Vees lahustuvad antiseptikud. Need on enamasti pulbrid, mis on küllaltki mürgised, imenduvad hästi puitu ja ei määri seda. Puuduseks on pulbritel, et need on niiskuse mõjul kergesti väljauhutavad. Mõned pulbrid võivad ka lubja toimel kaotada oma mürgisuse. Õliantiseptikud. Need on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust
liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks, mis jõuülekan- deseadmete kaudu kantakse mootorratta veorattale. Vänt- laga. Alumine pea on enamasti mittelahtivõetav ja selles võlli osade komplekti kuulub ka hooratas, mis ühtlustab võlli asub ühe- või kaherealine rull-laager. Laagri rullid võivad pöörlemiskiirust,, abistab mootorit ülekoormuse hetkil ja veereda kas alumisse peasse pressitud tsementeeritud sooritab- töötsükli abitaktid. teraspuksil («Turist-M», «Jawa» jt.) või vahetult pea sise- Väntvõll koosneb enamasti pressliitega ühendatud osa pinnal, mis sel juhul on termiliselt töödeldud. Seejuures dest, harvem valatakse-ta tervikuna malmist (MT-9). Vänt- võivad rullid olla paigutatud üksteisest eraldatuna nn
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
