Peale seda kui Jakov oli Marfale kirstu valmis meisterdanud kutsus Marfa ta enda juurde ja uuris kas Jakov mäletab 50 aasta taguseid mälestusi, mis sel hetkel Jakovile ei meenunud. Peale naise matuseid läks Jakov Rothscildiga riidu. Jakov jalutas jõe äärde ja järsku märkas et paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas. Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli aga välja midagi nii kurba ja leinalist mis oli terve linna lemmik. Minule see katkend väga ei meeldinud, tekitas tunde, et see ei ole võimalik kui negatiivselt
paadiga". Tegemist on õlimaaliga. Maalile on värv kantud suhteliselt ühtlase kihina, kasutatud arvatavasti peenikest pintslit kontuuride jaoks ning laiemat pintslit ülejäänu tegemisel. Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kabrali õlimaali ,,Harmoonia". Värv on peale kantud enamjaolt ühtlase kihina, rohkem värvi on kasutatud mägede maalimiseks
Peamiselt on seal Madalmaade ajastu teosed, 1617. sajand, kuid oluline osa on ka vene portree maalikogu 1819. sajand, samuti 19.sajandi teisest poolest Ivan Siskin ja Ivan Aivazovski, eriti jäi mulle meelde Ilja Reprini teos ,,Sõduri jutustus." , sest enamuses olid protreed, kuid mulle meeldivad rohkem teosed, kus on tegevus, näeb rohkem varje ja detaile. Samamoodi ka üks Tallinna sadama pilt, kus pilt tundub nii reaalne ja rahvariietes inimesed olid paadil. Uskumatu kui väikselt suudetakse maalida, aga see tundub ikkagi nii tõepärane. (Autorit ja pealkirja kahjuks ei leidnud) Muuseumis on ka skulptuurid, peamiselt Vene ja Itaalia meistritelt Pietro Tenerani, Matvei Tsisov. Teoste idee ulatub antiikmütoloogiast ajalooliste isikute portreedeni. Mulle isiklikult kõige silmapaistvamad olid Angelika Kauffmani teosed. Ta oli üks kõige tuntumaid ja huvitavamaid 18
Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484 MIHKEL LEPPIK - VANEMTREENER Telefon: 5154022 email: [email protected] TATJANA JAANSON Telefon: 56451477 email: [email protected] RAINI LELLE - NOORTETREENER Telefon: 55572646 email: [email protected] RITA MAIER - NOORTETREENER Telefon: 5219611 email: rita @rowing.ee INGRID VÕSU - NOORTETREENER
(miks ja kelle jaoks me olemas oleme, miks meie ühendust üldse vaja on?) Visioon?(milline näeb välja meie ühenduse tulevikupilt kolme-viie aasta pärast?)Kui ei ole, siis kas juht oskab suusõnaliselt selgitada? Eesti Õpilasesindusteliidul on kirjalikult üles tähendatud missioon ning visioon. 5. Ühenduse 2016 tegevuskava,plaanid : kirjeldage lühidalt. Kas Teie arvates toetab ühenduse eesmärkide saavutamist? Tegevuskava on alati olnud asi mis on nagu paadil puri. Kõrvale kaldumisel tuleb sellest ikka kinni hoida ja sihid uuesti paika panna. Eemärke on ning eesmärkide täitmisega oleme seni hakkama saanud. Kuid juhatuse valimised on enamusjaolt peavalu tekitanud, kuna noored inimesed ei taha võtta vastutust ning tõestada. 6. Ühenduse eelarve(kuidas pannakse kokku, kes koostab ?) Koostab juhatus ning palgalised töötajad. Arvestades organisatsiooni eripära ja vüttes arvesse eelmise aasta kulusid, et koostada veel täpsem eelarve. 7
hirmuvalitsus oli lähenemas ning osa Eestit oligi juba selle haardes.Teadagi tekitas see meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõjatandri ava leidis, põgenes, et päästa vaid ainsat, mis järele jäänud - oma elu koos kaasakantava varanatukesega. Seegi oli suur riskimine, sest ees ootas ohtlik meretee. Salaja metsas omavalmistatud väike paat, varustatud paremal juhul autolt võetud mootoriga, ei olnud sügistormidega ulgumerele sõiduks. Sellel iseehitatud paadil õnnestus saada Rootsi sõjalaeva pardale. Paljudel teistel nii hästi ei läinud... Eestlastel väga suurt valikut Teises maailmasõjas polnudki. Mobiliseeriti kas Saksa või Vene vägedesse. Ise sai ka valida, kuid need olid väga riskantsed valikud. Sai jääda kodumaale metsavennaks või põgeneda Rootsi või Soome. Randel Uibo 9.c
Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega, murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima. Unustades isale antud lubadus täita, märkas Aigeus musti purjed ning hüppas meeleheites Acropolise kaljudelt alla ning suri. Peale isa surma Peale isa surma hakkas Theseus kaotama oma intelligentsust. Osales lahingutel kus ta ei oleks pidanud olema. Otsis liiga meeleheitlikult uut troonipärijat. Röövis enda naiseks Zeusi tütre Helena, mille tagajärjel
tegelema.'' `'Kumb on hullem?'' `'Sa ei ole nähtavasti Panamani vanglas olnud.'' Rando hoidis püstolit ülesse ja küsis,''Kas sa oled kunagi midagi sellist kasutanud?'' `'Jah, see on nagu kaamera, lihtsalt sihid ja lased,'' ja Signe võttis püssi vastu. Kuus paati hakkas neile lähenema. `'Kuidas nad meid üldse leidsid?'' `'Nad on mind juba mitu kuud jälitanud, ma lootsin, et olin nad ära kaotanud.'' Rando sai esimesel paadil olijad maha lastud ja Signe sai teasel paadil olevad mehed. `'Sa ei meeldi nendele meestele, mis?'' `'Vähem rääkimist, rohkem laskmist!'' Paate tuli juurde ja nüüd ei istutud enam kohapeal vaid hüpati vette ja üritati paadi peale ronida. Rando sai nendest jagu, kuid Signel ei läinud nii hästi. Mehi aina tuli ja tuli. Lõpuks, kui tundus, et oldi kõigest lahti saadud, tuli ka viimane paat ja selle peal oli kuulipilduja. Rando ja Signe peitsid ennast kuulirahe eest, kuid nad ei oleks
Ja kui pidevalt kutsuti poegi kodust ära sõjaväkke, siis otsustas ema, et kodumaal ei saa neid kunagi õigesti kasvatada ja võttis pojad ning läks Martin Vaide paadile. Sealgi pani ta enda sõna maksma ning teistel inimestel, kes tema arvates laisklesid ja olid ebaviisakad kuna ei andud ta väiksematele lastele juua, käskis ta enda poegade järgi valvata ja aidata neid. Martin Vaide väike poeg Mika, kes oli enne põgenemist just tervenenud kopsupõletikust, haigestus paadil kiirelt ning suri teistele märkamatult. Tema surnukeha avastas Inge. Vaidele teatas sõduripoiss Roodus. Martin Vaide ei näidanud mingeid emotsioone, kui nägi surnud poega. Pani ta vaid tema emale sülle ja käskis teda hellalt hoida. Ema oli ka selleks ajaks juba üsna haige ning ei saanud hästi aru, mis toimub. Nänu Vare polnud siiani hukkumist kartnud aga nüüd leidis ta, et on põhjust karta
kiiresti kustutada katastroofide tõendusmaterjale. Oma olemuselt on ta nagu jõgi, mis asetseb keset ookeani, kandes edasi hõljuvaid objekte. Kui näiteks väike lennuk maandub vette või mingil paadil juhtub olema mootoriga hädasid selles piirkonnas, siis need uhutakse oma hetkeliselt positsioonilt kohe minema ning tagasiteed enam ei ole. Ettenägematu Atlandi-Ookeani ilm võib silmapilkselt muutuda äikesetormiks või tekitada vesipükse. Paljud lühiajalised ja pingelised tormid kasvavad ning hajuvad väga kiiresti. Ekvaatori lähedal Atlandi Ookeanis tekivad tihti ülimalt võimsad orkaanid, mis on
Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid 5 NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil. 1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi. Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM-
pisemad detailid selle töö juures ning kuidas kõik oli läbi mõeldud. Ükski asi ei olnud maalitud põhjuseta, igal asjal oli oma ülesanne, oma mõte. Merealuses illustratsioonis, meeldis mulle kuidas algul märkamatutest valgetest joontest moodustus tegelikult omaette pilt, kuidas teo seljal oli mereloomadele ringi sõitev kino ning vetikad olid tegelikult põimunud liblikad. Kaugelt vaadates nägid sa jällegi ühtset tervikut - vee all toimuv mereloomade liiklus ning paadil ulpiv väike koerake. Kogu illustratsioon oli väga värviderohke ning pilkupüüdev, raske oli kõike korraga märgata, igas nurgas oli midagi vaadata. Seda teost oleks võinud vaatama jäädagi, sest iga sekundiga avastasid sa midagi uut ning huvitavat. 6.1 Minule tuttavat kirjandusteost illustreerivad sakslanna Katja Kammi tehtud Vendade Grimmide loo "Hans ja Grete" illustratsioonid. Minu arust sobib see illustratsioon väga hästi selle loo juurde
needki taas pisut kaardu lähevad jne. Kanuu paindub üha laiemaks ja keskkohta saab suruda järjest sentimeetri võrra pikemaid kepikesi. Lühemate kepikeste paare tuleb aga ühtelugu kanuu otste poole nihutada. Kanuu otsi hoiavad tugevad klambrid, mis ei lase neil lõheneda. Kui kanuu enne painutamist on ristlõikes enam-vähem ümmargune, siis nende kepikestega surutakse kanuu põhjaservad natuke rohkem väljapoole ning kanuu põhi ja küljed muutuvad suhteliselt lamedamaks nagu päris paadil või miniatuursel laeval. Kepikesed jäävad kanuusse nädalapäevadeks, kuni see on täiesti kuivanud ja puurakud uude asendisse püsima jäävad ega lase kanuul endisse, ümarusse tagasi painduda. Sellisesse ühemehekanuusse pannakse 2/5 pikkuse peale iste ja seljatugi ühest ülemisest servast teise serva ning 3/5 pikkuse peale põhja kerge külgi jäljendav
Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksinda püügile asteada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugeus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra päraosa. On mitmesuguseid mooduseid. Suuremste mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (e. kott) ühte paatidest (suuremasse) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankruid välja ei võeta. Suuremate saakide korral lastakse osa kala üle lati tagasi mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdade asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb
ja Cueva Luis Salvator, seinu. Koopad on eriti kuulsad maa-aluse järve Lago Marteli tõttu, mis on nimetatud Edouard-Alfred Martel, kes avastas koopad 1896. aastal. Maa-alune järv on ilmselt üks suurimaid maailmas ja iga tunni järel kustutatakse valgus ning kolm paati sõidavad üle järve, saadetuna klassikalisest muusikast, mida paadis istuvad muusikud mängivad. Pärast vaatemängu võivad soovijad sõita paadil väikese sõidu. Drachi koopad on saare populaarseim atraktsioon, 5. Mallorca, Menorca ja Ibiza tähtsamad vaatamisväärsused, nende lühiiseloomustused saarte kaupa, kuurordid ja muud olulised sihtkohad). (Näiteks Mallorcalt Valldemossa La Cartuja klooster, Sóller`i kirik, Port de Sóller, Pollença, Aludia, Artà koobas, Bellveri loss, Sa Llotja palee, veepargid, ööklubi SON AMAR, kuurordid: Magalluf, Santa Ponsa, Cala Mayor; Cala Mandia jne)
juhtaiaga mõrda üksnda püügile asetada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugevus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel ) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra pärasosa. On mitmesuguseid moodusied. Suuremate mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankurid välja ei võeta. Suuremate saakide korral laste osa kala üle lati tagas mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdede asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb
12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat) - paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann) - võrgu määrimine haugi verega - söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega. Näkimadala (Hiiumaa). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk
vastavates soontes. Neid sooni määriti rasva või õliga, et pink seal paremini libiseks. 1878. võttis inglane J. Taylor kasutusele veereva pingi. See pink ongi otseseks eelkäiaks tänapäeval sõudmises kasutuses olevatele pinkidele. Rataste puhul vähenes hõõrdetegur minimaalseks. Tänu pingi kasutuseletulekuga pikenes tõmme tunduvalt. Sõudmist hakkas segama tulli ehitus, neid oli vaja muuta. 1880. aastal tulid kasutusele esimesed pöörduvad tullid. Selle tulemusena olid paadil pikemad siinid ning suuremad aerulabad. Nii sai sõudepaat lõpuks sellise kuju, nagu tänapäeval seda tuntakse. Sõudepaati arendatakse ikka edasi. Materjal väheneb, kuid paadi ehitus on jäänud suures plaanis samaks. Kuni 1959. aastani sõuti nn. klassikaliste aerudega. 1959. aastal kasutati Euroopa meistrivõistlustel Maconis (Prantsusmaal) esmakordselt lühemaid ja laiemaid aerulabasid. Selliseid aerulabasid hakati kutsuma Maconi labadeks.
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed
• Püstivus peab olema piisav (GM>0), kui inimesi on 50% mahutavusest, kes kõik istuvad ühel pool diametraaltasapinda • Päästepaat peab olema mootoriga, mis peab olema võimeline töötama vähemalt 5 min veest väljas ja töötama ka siis, kui väntvõll on uputatud Päästepaadi kiirus peab olema vähemalt 6kn rahulikus vees mahutades täisarvu inimesi, ning suutma teha 2kn pukseerides 25 inimesega päästeparve Paadil peab olema kuivenduskork, rool ja tiller Päästepaate ja valvepaati peab olema võimalik veesata 200 kreeni ja 100 trimmi 34. Päästepaadi taaveti nimetused Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse printsipiaalse ehitusega. Gravitatsioonilised - Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühešarniirne, c) kahe- šarniirne Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid
10 4 m 4 / s 4 m Fe = 60kg 96,2m / s + 2 4 2 60 kg 12,9 2 = 774 N 144m s 5. Paat liigub risti jõe kallastega. Tema kiirus vee suhtes on 2 m/s. Jõe laius on 80 meetrit ja voolukiirus 1 m/s. Kui palju aega kulub paadil teisele kaldale jõudmiseks? LAHENDUS: v1 = 1 m/s Paadi liikumise aja määramiseks tuleb leida paadi kiirus kalda v2 = 2 m/s suhtes v 3 , mis võrdub vektorite v1 (voolukiirus) ja v 2 (paadi kiirus s = 80 m vee suhtes) summaga: v 3 = v 1 + v 2 .
skeptiline. Tema jutustustes leiab irooniat ja musta huumorit. Need toetuvad täpsetele seikadele, mis sisaldavad tähelepanekuid maa keele ja arengu kohta. ,,Colomba" tegevus toimub 19. sajandil Korsikal. Lugu käsitleb Korsika eluolu ja traditsioone. Peategelased on Lydia ja kolonel. Nad on puhkusereisil ja tahavad midagi erilist näha. Koloneli sõber rääkis neile Korsikast, kuhu nad lähevadki paadiga. Seal kohtuvad nad ohvitseri Orsoga, kes on põline korsiklane. Paadil sattusid nad temaga rääkima ja said teada, et on üksteise vastu võidelnud, aga said headeks tuttavateks. Orso lubas neile saart tutvustada. Lydial ja Orsol tekkisid soojemad suhted, aga ühel päeval saabub Orsole külla ta õde Colomba, kes oli metsik noor neiu. Ta viis Orso endaga kaasa. Colomba (ehe, vähe ühiskonnast mõjutusi saanud, karm nagu Korsika loodus) mõjus Lydiale positiivselt. Nüüd
kontakti lühikese otsa abil. Avariilaeval peaksid olema vahendid inimeste paati pääsemiseks (tormitrepid. lastivõrgud vm üle parda riputatud vahendid. Tuleb arvestada, et paati laskuvad inimesed võivad selleks abi vajada. Vahepeal muudab päästelaev oma positsiooni asudes avariilaevast allatuult. Selliselt saab paat päästetutega läheneda allatuult. Tuule ja lainetuse eest varjatud pardal organiseeritakse päästetute vastuvõtt. Kui paadil tuleb teha mitu otsa, oleks kasulik päästelaeva parda ääres sisse seada "vahejaam". See võiks olla päästeparv, kuhu päästetavad paadist kiiresti saavad ümber asuda, et juba sealt pardale võetud saada. Sellega hoitaks kokku paadi kasutamise aega. Päästeliini edastamist raketiga saab kasutada juhtotsa edastamiseks, millel võib olla mitu otstarvet. Peamine mõte on seada sisse tugevamast otsast ühendus. Kuid liini saab kasutada ka
ning kasvatavad kartuleid, kapsaid ja porgandeid. Elatusaladest kõige suurema tähtsusega on kalapüük. Kalu (haug, luts, nelma, muksun) püütakse võrkude, nootade ja mõrdadega. Manside traditsioonilised veesõidukid on ühest puust (haab, seeder) õõnestatud vene, seedrijuurtega kolmest osast (põhjast ja kahest küljest) kokku õmmeldud paat ning laudadest valmistatud suurem paat. Tänapäeval on üldisel kasutusel metallpaadid, mille päras on mootor, ka laudadest valmistatud paadil on mootor, kuid vene ja mitmest osast kokku õmmeldud paadiga liigutakse vees mõla abil. Kütitakse peamiselt püssiga, aga tarvitatakse ka ostetud metalllõkse ja omavalmistatud püüniseid. Kütitavateks ulukiteks on oravad, kärbid, saarmad, polaarrebased, rebased, põdrad ning lindudest pardid, haned, tedred, mõtused ja laanepüüd. Mansi naised tegelevad ka korilusega, korjatakse jõhvikaid, pohli, rabamurakaid, vaarikaid ja sinikaid. Marju
annaabi.ee 
