PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES Kodus: 1. Miks on maakeral tekkinud toiduprobleem? 5p. 1) Maakeral on toit ebavõrdselt jaotatud Põhjariikides on toitu rohkem, sest nad toodavad seda, Lõunariikides on toitu vähe, sest suur rahvaarv ja toit eksporditakse Põhjariikidesse 2) Põhjariikides on toidu liigtarbimine ja toidu minema viskamine ehk toidu raiskamine 3) Suurtootjad saavad tootmisest suurt kasumit 4) Põllumajanduslikku maad jääb järjest vähemaks kliima soojenemise ja tootmise tõttu
Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel. b)Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu. c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku
(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk. 15 11. Millest on tingitud erinevused sündimuses madala ja kõrgema inimarenguga riikides? 2+2p. 12. Sündimust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides(3) b) Eestis c) Lõunariikides( 3) 13. Suremust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides( 3 - pingereas) b) Lõunariikides(3) 15. Nimeta kolm riiki a) milles on sündimus suur, miks b) milles on sündimus väike miks c) milles on suremus suur, miks d) milles on suremus väike, miks Demograafiline siire 16. Osata iseloomustada demograafilise ülemineku etappe kava kohaselt( Õ: lk 21 graafik) 1) ühiskond( põllumajandus-, tööstus-, infoühiskond) 2) sündivus( arvuliselt, kui graafik
Mongoolia, Namiibia, Austraalia, Suriname, Island Tihedamini asustatud piirkonnad: (Aasia, Euroopa) Bangladesh (1000 in/km2), Taiwan (600), Lõuna-Korea (500), Holland (400) Asustustihedust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid (kliima, reljeef, vetevõrk, maavarad jt.), Majanduslikud tegurid (pealinnad, sadamalinnad, töökohad jt.), Poliitilised tegurid, Ajaloolised tegurid 6. Demograafiline siire (üleminek), oskad kirjeldada erinevaid etappe, tead, kunas üks või teine etapp levis Põhjariikides ja Lõunariikides ning kus on levinud tänapäeval. Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suur sündimus (40‰) ; suur suremus (40‰) ; iive umbes 0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa Ukraina Kasahstan Poola Brasiilia Kiv...
on kulukas. Suremus 10,arstiabi on kõrgel tasemel. Iive on väike, aga positiivne 2. rahvaarv kasvab aeglaselt. Vanusegrupid: Laste % väheneb, eluiga pikeneb/ tõuseb- vanemate inimeste osa rahvastikus kasvab- seda nimetatakse rahvastiku vananemiseks. 5. etapp- Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine. Sündimus on väike 8, põhjuseks on see, et naised on haritud, käivad tööl ja abielluvad hiljem. Suremus on väike 10.Iive on 2,seega negatiivne. Rahvaarv väheneb. Selline asi on Põhjariikides Nt: Eesti, Itaalia. 8.Demograafiline plahvatus- Suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Demograafiline kriis- Sündimus ja suremus võrdsustuvad või suremus ületab sündimuse, kusjuures rahvaarv ei kasva või kahaneb aeglaselt. Rahvastiku koosseisus on palju vanureid ja rahvastik vananeb. Rahvastiku vananemine- see kui ühiskonnas on palju vanureid. 9. Sündimust mõjutab
3.3. TAHKED KÜTUSED TAHKED KÜTUSED TURVAS KIVISÜSI PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS · APALATSID - USA KIVISÖE KASUTUSALAD · SOOJUSENERGIA TOOTMINE · ELEKTRIENERGIA TOOTMINE · KOKSISÜSI METALLURGIAS · KEEMIATÖÖSTUSES KIVIS...
majandussüsteem. Segamajandus Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Selline majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor. Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist/pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus (haridus, riigikaitse, tervishoid jne.). Enamus põhjariikides ongi kasutusel segamajandus (Taani, Norra) Enamus tootmisest on eraettevõtlus ja mingil määral kontrollib seda ka riik. AITÄH KUULAMAST !
tehti tihti aborti. Selle tagajärjel ei jätku enam poistele hiinas tüdrukuid ja nad hakkavad hiinast välja rändama. Loosung oli: üks pere, üks laps. Rohkem kui ühe lapse võis teha vaid riigi loal. Tulemuseks oli hiina rahvaarvu suurenemise pidurdamine. Ja nad said sellega hakkama. 4. Hõivestruktuur. * Primaarne majandus hankiv. * Sekundaarne majandus tööstus. * Tertsiaalne majandus teenindav. * IT-majandus. 5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%.
rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1. Suurtalu 2. Ekstensiivne teraviljatalu 3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.)
Austraalia India Hiina Kivisöe varud riigiti Venemaa (mld/t) USA 0 50 100 150 200 250 300 Kivisüsi Tarbitakse enamjaolt tootjariikides Maailmaturule jõuab 1015% Põhjariikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas Põlevkivi Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse
kindlustatuses. aga just side on olnud aluseks globaliseerumisele ja üleminekule infoühiskonda. kaubandus on vahendajaks tootjate ja tarbijate vahel. Lisaks kauplustele loetakse sageli kaubanduse hulka toitlustusettevõtted (nt restoranid) ja hotellid kuid neid võib vaadelda ka iseseisvate majandusharudena. Kaubandus jaguneb jae- ja hulgikaubanduseks aga ka sise- ja väliskaubanduseks. Jaekaubandus on põhjariikides üks suuremaid majandusharusid ning sel on oluline koht majandusliku käitumise kujundamisel. Jaekaubandus on viimastel aastakümnetel teinud läbi sügavad ruumilised ja struktuursed muudatused. haridus on heaolu, arengu ja tulevikuperspektiivide võti nii riigi kui ka inimese jaoks. Just hariduse arendamine võimaldas sellistel loodusvarade poolest vaestel riikidel nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Taiwan jt tõusta
kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad, banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). · Niisutamine (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veereziimi muutumine. · Üleväetamine peamiselt Põhja riikides, kus väetised on kergesti kättesaadavad, tagajärjeks väetiste sattumine vette (veekogude kinni kasvamine). · Mürkkemikaalide kasutamine tagajärjeks kemikaalide sattumine toiduahelasse.
kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus
valitsuse taskutesse toppimine. Kui ma tahan autoga kord suvelgi teise Eestimaa otsa oma vanaemale perega külla sõita, ei tahaks selleks pool aastat ette valmistuda, vaid korraliku kuupalga abiga ka külakosti kaasa viia. 25 tuhat krooni ei ole muu maailmaga võrreldes ju nii suur keskmine palk. Tsivilisatsioon on laias laastus jagatud kaheks. Esimene ja teine maailm. Aluseks on võetud arengutase. Kui lõunariikides haritakse põlde kõblaga või härjaga, siis põhjariikides pööratakse tähelepanu traktorite audiotehnikale ning istmesoojendustele. Selline erinevus inimeste elujärjes nii väiksel planeedil on utoopne. Tee, mida mööda me oleme antud situatsiooni jõudnud, on ebaloogiline, kuid samas paratamatu. Võrreldes Vana Kreekaga, elati seal orjanduses, mille abil saavutati meeletud edusammud nii arhitektuuris, kunstis, teaduses ja ka mujal. Tänapäeval võib paralleele tõmmata maavaradega. See riik, kellel
Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade
põllumasinad hävitavad põllustruktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme jne. Enne 20. sajandi keskpaika tõrjusid põllumehed kahjureid looduslike vahenditega, mis ei avaldanud keskkonnale kauakestvat kahjustavat mõju. Teise maailmasõja järel võeti kasutusele pestitsiidid. Ühena esimestest jõudis turule ülimürgine DDT, mille kasutamist ei kontrollitud üldse. Selle kasutamine Põhjariikides keelustati eelmise sajandi teisel poolel, kuid nii mõnelgi pool Lõuna riikides jätkub DDT kasutmine. Üheks võimaluseks kõike seda negatiivset mõju vähendada on tegeleda näiteks mahepõllundusega. Nimelt on mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus taime-ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid
liigiline koosseis: domineerivad okaspuud väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: hästi säilinud. riigid: eesti, läti, leedu. lehtmetsad: juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l liigiline koosseis: üsna liigirikkad kõvad lehtpuud. olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3.
Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse kadunud · Arengumaadesse on rajatud importiasendavaid harusid · Konkurents paljude eririikidest firmade vahel sunnib tõstma kvaliteeti ja toodangu mitmekesisust
Peale seda toimus spetsialiseerumine. See toimus, kuna mõttekam oli areneda ühes asjas ja jõuda selles kaugemale, kui üritada paljude asjadega. See viis kvaliteedi üles, aga hind langes. Tekkisid spetsialiseerinud riisi-, nisu-, maisi-, piima-, liha-, lille- ja seenetalud 3. Infoajastu Tehakse kõike, et müüa oma toodangut. Tootlikus on väga kõrge, lisandusid GMO ja erinevad kemikaalid. Keskkonna nõuded on väga kõrged põhjariikides. Lõunariikides on peaaegu kõik lubatud. Kuna lõunas minnakse alles üle ei saa keeldudega üleminekut industriaalsele takistada. Intensiivne tootmine on väikesel pindalal suure saakide saamine. Ekstensiivne tootmine - suurte saakide saamine tootmisühikute suurendamise läbi. Vegetatsiooni Temp ja Kliimavööde Mullad Kultuurtaimed periood sademed Polaarne
· Sekundaarne ( töötlev, tööstus,ehitus) · Tertsiaarne (teenindusfäär) Viimasetel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses . Sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda . Paljudes Lõuna riikides elab ja töötab enamik rahvastikust väikeste perefarmidena , mis moodustuvad elatusmajanduslikke külasid. Nt Bangladesh annab 68% elanikest põllumajandus tööd. Põhjariikides on tööhõive ja kogu sotsiaalne arenguga seotud probleemid hoopis teistsugused kui Lõuna riikides . Erinevused on olulisel määral seotud inimeste haridustasemega. Põhja riikides on kirjaoskajate tase palju suurem kui Lõunas . ASULASTIK Asula on kompaktsete perede paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn,alev,alevik,või küla . Asulate teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid : · Pakub kaitset vaenlase rünnaku puhul
Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides? Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud
rahvamajanduses suur osa, andes üle poole SKTst. Suurima põllumajanduse osatähtsusega on Kesk-Aafrika, Kagu-Aafrika riigid, India, Pakistan, Afganistan Hindustani ps. riigid. Samas on ka Lõuna riike, kus põllumajanduse osatähtsus on väiksem kui kümnendik SKTst.(3-9%) Nt. LAV, Saudi - Araabia, Omaan, Jordaania, Egiptus, Lõuna-Ameerika riigid.. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi.
kasutusse. Esmane töötlemine on niidi või ketrusvabrikud. Järgmine etapp on kanga tegemine. Peale seda selle töötlemine. Tänapäeval on tekstiilitööstus põhjariikidest ümber paiknenud Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Indiasse, Pakistani, Jaapani ja Ladina-Ameeriika riikidesse. Euroopas Bulgaaris ja Rumeenias, mis on vähem arenenud riigid. Kasutatakse pealmiselt odavat ja vähe haritud tööjõudu. Tööjõudu peab olema ka väga palju. Kõrgepalgalist tööjõudu on põhjariikides ja selle tõttu paikneb seal moetööstus. Tähtsad moelinnad on Milaano, Pariis, London, New York. Teiste osakaal on väikene. Tekstiili- ja õmblustööstus on hästi arenenud seal, kus ka on tarbija valmis ostma. Standartsed kaubad on näiteks T-särgid, kaup on mõeldud suurtele turgudele. Kasutatakse odavat tööjõudu. Moekaupa on väga kallis ja on rohkem mõeldud rikkuritele.
III Postindustriaalne periood Talud kujunevad ümber suurtaludeks, mis on väga tugevalt spetsialiseerunud, sellega saavutatakse ülikõrge tootlikkus. Tööjõudu rakendatakse väga vähe. Talu omanik on ka ise töötaja. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1. Suurtalu 2. Ekstensiivne teraviljatalu 3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.) Regionaalne põllumajanduse ülevaade Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus, lõunapoolsemas aga taimekasvatus. On ka loomavabrikuid esineb uusistandusi. Ida-Euroopas
73,7% ja UK 4,2%. Eksporditakse mootorsõidukeid ja nende osasid, tööstusmasinaid, lennukeid, puitu, kemikaale, looduslikku gaasi, toornaftat, alumiiniumi ja elektrit. Kanada import on 480,9 miljardit dollarit. Põhilised impordipartnerid on USA 49,5%, Hiina 10,8% ja Mehhiko 5,5%. Imporditakse tööstusseadmeid, mootorsõidukeid ja nende osasid, kütuseid, kemikaale, elektrit ja tarbekaupu. 6. majanduse struktuur( Põhjariikides on majandus mitmeharuline, Lõunariikides ühekülgne. (vt ülevalpool graafik) 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist (kui selliseid on). Kanada kuulub järmistesse tuntumatesse majandusoraganisatsioonidesse: OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon.
- Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud - Adopteerimine – adopteeritud lastel IQ sageli 20 ühikut kõrgem kui emal. Adopteerimine on protsess mille käigus võtab isik endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku üle. 63.Keskkond, geenid - Närvid, toit, seks ja keskkond - Blondid enamasti põhjariikides 64.Vananemine - Vanuse kasvades geneetika osa suureneb. Kõige rohkem 20-24 aastaseid inimesi. Eestis rahvaarv pidevas languses. - Kõige vanemad inimesed põhjariikides ja austraalias, rikkamates riikides. 65.Skisofreenia - 50% enesetappe seotud vaimsete häiretega. - Enim enesetappe venemaal.
2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega. 4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides? Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu kiirendasid ja aeglustasid lõunapoolsete maade arengut. 5. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? Esitlusest Emamaa ja tema kolooniate vahel oli aktiivne kaubavahetus. Emamaale saadeti põllumajandussaadusi ja tööstustooraineid, vastu saadi masinaid, seadmeid ja tarbekaupu. Kapital koondus
Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid . 7. Ekvatoriaalses kllimavöötmes kujunevad kuumad ja väga niisked õhumassid . Vähene põllumaa on peamiselt kakao , kautsuki - ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all . Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal , mahutades sinna palju kapitali , kasuades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi . ( nt Põhjariikides , kuid ka Lõuna riikide tihedalt asutatud riisikasvatuspiirkondades . Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv , laiendades põllumajandus mad ja / või suurendades kariloomade arvu . Põllumajanduspoliitika , mis seisneb eelkõige järgmistel valikutes : kas ja kuidas toetatakse ( nt subsiidiumine ehk riigitoetus ) põllumajandust riigi (liidu ) eelarvest .
Kaotatakse haridusinvesteeringud Suurem surve sotsiaalsfääris Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 50. Linnastumise kulg ning erinevused arenenud ja arengumaades Linnastumise etapid: I. Algab seoses industrialiseerimisega; langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega. Linnarahvastiku osatähtsus tõuseb ~40%-ni, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 18-19.sajand, Lõunariikides 20. sajandi I pool II. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega. Linnarahvastiku osatähtsus kasvab 70%-ni. linnasid eriti enam juurde ei teki. Olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 20.sajandi I pool, Lõunariikides praegu. 26 III. Langeb kokku postindusriaalse tootmisega ja kaasaegse rahvastiku tüübiga. Linnad eriti
annaabi.ee 
