Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomad söövad settinud orgaanilist ainet ja sellega seotud mikroobe, vetikaid, planktonloomi, suurtaimede kudesid ja üksteist Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu selle kuhjumisele veekogu põhja. Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi ja purustades neid mehaaniliselt peenemateks osakesteks Põhjaloomad puhastavad otseselt vett planktonorganismidest, bakteritest ning surnud loomade ja taimede jäänustest
vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened) -konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad, kalad) põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org. ainet (bakterid, seened) ja konsumendid tarvitavad org. ainet. (zooplankton, põhjaloomad, kalad) 27.) Veekogu litoraalse osa elustik on bentaali ökoloogiline sügavusvöönd (füktoplankton) 28.) Aerotanki mikrofloora ja selle koosseisu muutused aerotank-on mikrotoop ehk ruumiliselt piiratud elukeskkond, milles on ühesugused tingimused. Mida rohkem on toitaineid, seda kiiremini organimsid kasvavad ja arenevad.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP
Järv on väga keeruka ökosüsteemiga, kus ökoseisundi kõikumised võivad olla väga kiired ja suured. Inimmõju on olnud sellele järvele väga suur. Tänu mitmetele meetmetele viimastel aastatel on suudetud ökoseisundit stabiliseerida (tegemist on nüüd sisuliselt umbjärvega, milles hoitakse püsivat ning teravat veekihtide temperatuuri- ja keemilist kihistust). 2006. a uuritud 21st näitajast 15 olid väga heal, heal või kesisel tasemel. Välja arvatud põhjaloomad, on igas teises kasutatud elemendis mõni indikaator väga halvas või halvas seisundis.[6] Viimastel aastatel on Verevi järve nii palju muudetud, et taimede järgi oleks teda isegi õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11] Järve kalastik on liigirikas
Paljude merede liivarandadel sibab ringi tuhandeid krabisid, teised leiavad varju veekogude kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik. Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja
25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on
SubPH mantelloomad - Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud LEVIK: LIIKIDE ARV: u 2000 PALJUNEMINE: EHITUS: - süda asetseb kõhtmiselt - keskNS asetseb selgmiselt - hingamine toimub seedekulgla eesotsa kaudu SubPH VÕRDLUS: Mantelloomad tunicata Süstikkalad cephalochordata Koljused craniata - kinnitunud või vees - 30 liiki mereloomi, - hõljuvad põhjaloomad - toituvad planktonit - mõlemad kehaotsad - filtreerides teravad - tuunika ehk mantel - selja- kõhu- ja sabauim - (välistoes) CL VÕRDLUS: Merituped Ripikloomad Meritünnikud - üle 1900 liigi - 70 liiki - 70 liiki - üksikud/ koloniaalsed - ehitavad avara maja - suured kolooniad
Kala talub suuri temperatuuri vahemike (0–38°C), tunneb end hästi ka riimvees (soolsus kuni 10‰) ning talub hapnikusisalduse langust kuni 0,5 mg/l. Looduslik areaal hõlmab Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril paikneva Amuuri jõe kesk- ja alamjooksu ja sellest jõest lõuna poole jäävaid siseveekogusid kuni Põhja-Vietnamini. Tema elupaigast on tulnud ka nimi, mis viitab Amuuri jõele. Toitumine ja kasv Maimueas toiduks zooplankton ja põhjaloomad, aga ka vetikaid. Maimueast väljajõudnuna peaaegu eranditult ainult kõrgem taimestik. Toidu peenestamiseks kasutab tugevaid neeluhambaid. Lühikese sooltoru ja tselluloosi lagundava ensüümi puudumise tõttu on valgeamuuri seedimise efektiivsus suhteliselt madal. Samuti puuduvad tema soolestikust sümbioosis elavad mikroorganismid, kes suudaksid tselluloosi lagundada. Seeduv osa taimedest ei ületa 50%. Parasvöötmes elavatest kaladest kõige taimetoidulisem kala.
Langusti ja homaari erinevus on see, et langustil pole sõrgasi. Krabi Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. 11 Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide sõrgu peetakse delikatessiks. Krevett Krevette saab rühmitada mitmeti. Neid on näiteks söödavaid ja mittesöödavaid, magedas
haavad. Kaheksajalad on kehvad ujujad. Nemad varitsevad oma saaki merepõhjas. Et nad merepõhjast silma ei paistaks, on nad värvunud sarnaselt merepõhjale. Kaheksajalgade kohta öeldakse ka kaheksahaarmelised. Neil on suu ümber kaheksa ühepikkust kombitsat. Nende suu on suunatud vastu merepõhja ning kombitsate vahel on nahakurd, mis hõlbustab saagi püüdmist. Kaheksajalad on jässakama, pirnja kehaga väheliikuvad põhjaloomad, kes päeval varjavad end koobastes (sageli omavalmistatud varjes) ja saagijahile siirduvad öösel. Mõned nendest on väga mürgised. Kaheksahaarmelisi on umbes 200-250 liiki. Kasutatud kirjandus: · Bioloogia õpik põhikoolilie II lk.118-120; · ENEKE 2 lk.253, 255 · ENEKE 3 lk.118-119 · ENE 1 lk.208 · ENE 4 lk.213, 257 · ENE 6 lk.570 · ENE 7 lk.226 · ENE 8 lk.420 · Õpilase Entsüklopeedia lk.126, 128, 163
tingimustesse, saavad anda küllaldase järglaskonna. 3. TURSK massiivse süstja kehaga kala, keda iseloomustab3 seljauime ja 2 pärakuuime olemasolu ning alalõual paiknev poise. Tursa levila hõlmab Läänemere avaosa, vähemal määral esineb teda ka külgnevates lahtedes. Kõige arvukam lõunaosas. Elab põhjalähedastes külmemates veekihtides. Läänemeres hoidub ta peamiselt kihtidesse, kus temperatuur on alla 6 kraadi. Noore tursa peamiseks toiduks on väiksed põhjaloomad. Suguküps tursk toitub mitmesugustest koorikloomadest ning kaladest. Tursk on väga ablas röövkala. On välja arvutatud, et tursk võib päeva jooksul ära seedida toidu hulga, mis ulatub ta enda kaaluni. Tursa kudemiseks sobivad tingimused esinevad Läänemeres ainult piiratud aladel süvikutes, intensiivseks toitumiseks aga sobivad kõige enam madalamal paiknevad piirkonnad, eriti süvikute ja madalate nõlvad, kus sügavus muutub järsult
Taimetoitainete juurdevool põhjustab mere, eriti rannikumere eutrofeerumist • Eutrofeerumine mõõdukas tempos on veekogu loomulik pikaldane vananemisprotsess • Forseeritud eutrofeerumine põhjustab veekogu seisundi halvenemist mitmel erineval moel ning see on tingitud eelkõige inimtegevusest (punkt- ja hajureostusest) • Eutrofeerumisega kaasnev kõige halvem nähtus on pinnavee hapnikusisalduse suur ööpäevane kõikumine ja hapnikupuudus põhjasetetes ja põhjalähedases vees – põhjaloomad surevad 20.02.2017, K. Künnis-Beres Eutrofeerumisega kaasnevad nähused 1. Sinivetikate, uuema nimega –tsüanobakterid, suvine vohamine (vetikaõitsengud) Üldlevinud seisukoht on, et tsüanobakterite “õitsengud” on tingitud inimtegevuslikust toitainete lisandumisest merre. • Tsüanobakterite kasvu meres limiteerib peamiselt forfor, kuna lämmastikku saavad need mikroorganismid omastada õhust molekulaarset lämmastikku (N2)-
Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600- 1000 tk/ha. 11) SÖÖTMINE Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad
kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt põhjas viibivad. Vahel võetakse piiriks loomade teatud pikkus, näiteks üks millimeeter, või sõela tihedus, millest meiobentose loomad peaksid läbi mahtuma. 90. Nektobentos - põhjaloomad, kes ujuvad ka põhja lähedal vees. Bentos on veekogude põhjas elavad organismid, põhjaelustik. Nekton ehk ujum on suuremad veeorganismid, kes suudavad vee aktiivselt liikuda ja läbida pikki vahemaid. Nektobentos: müsiidid , lõpusjalg. Nekton: kalad Bentos: meritähed, merikarbid 91. Meri kui elupaikade kogum on sisevetest võrratult suurem, vanem ja püsivam. Enamus loomade hõimkondi ja veeloomade liike ongi merelised. Mered segunevad hoovuste mõjul
algelisem rühm ning kuna kaanid põlvnevad nendest, on nende morfoloogiline ehitus paremini välja kujunenud ning keerukamaks muutunud. Loeng: limused 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Klass torbiklimused (Monoplacophora): Ehitus: Paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike. Kettakujuline jalg. Lõpused, lihased ja nefriidid metameerselt. Suus hõõrel. Eluviis: Põhjaloomad, elutsevad põhjasetetes, filtreerivad. Näide: Neopilina galatheae. Klass soomuslimused (Polyplacophora, Loricata) Ehitus: Lamedat ovaalset keha katab kaheksast järjestikusest plaadist koda. Jalg ja mantli servad koos moodustavad kividele liibuva iminapa. Pea mandunud. Lõpused vasem- ja parempoolses mantliõõnes reas. Südamepaun kahe hästi suure haruna. Eluviis: Toituvad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Mõned hauvad oma mune. Näide: perekond mardiklimune (Chiton).
vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. *Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel.
2+ 600-1000 tk/ha. 124 Söötmine Karpkalade söödad Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. 126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). On söödati erinev. Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. Mõjutab veetemperatuur (20-25 kraadi) ja sööda liik. 128 Päevane söödakogus
põhja. Maailmameres jõuab 1-2% produtseeritud produktsioonist sügavikku. Sügavad piirkonnad pole siiski päris ilma produktsioonita, sest bakterid saavad energiat anorgaanilistest reaktsioonidest (kemilitotroofsed bakterid). *Üle 3000 m - bentose biomass on 1 gramm 1 m² kohta. * 200 - 3000 m - bentose biomass on 20 grammi 1m² kohta. *200 m - bentose biomass on 200 grammi m² kohta. * 0- 200 m - produktsioon 80% Järvedes sõltub produktsioon põhjaelustikust. Põhjaloomad 1) sette sees elavad loomad, kes on setetesse uuristanud käigud. Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes.
Süsteem on kahekihiline. · Järve majandamine · Suur osa Peipsi reostumisest tuleb Venemaalt · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus huumusained annavad Peipsi veele pruunika tooni. Järve eri osade värvus on erinev. Värvus muutub lõunast põhja heledamaks, samas suunas suureneb ka vee läbipaistvus. Peipsit iseloomustab hea hapnikureziim. · Fauna ja floora liigirikas fütoplankton. Zooplanktonid, põhjaloomad. Peipsi on Ida- Euroopa kalarikkamaid järvi. · Peamiselt inimtegevuse mõjul on Peipsi vee toitelisus jõudsalt suurenenud ja ületanud optimaalse taseme · Maavaradest leidub Pepsis liiva ja järvemuda. Mineraalvesi. Võrtsjärv · 270 km2 · Paikneb madalas lamedas nõos · Vesikonna pindala 3374 km2 (järve akvatoorium u 8%) · Järvenõgu pärineb kvaternaarieelsest ajast · Rannajoon 96 km ja vähe liigestatud
annaabi.ee 
