KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatam...
Selle arvamusega olen minagi nõus, sest oleks Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu oli pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna paelus. See oli see Villu otsustamatus, millegi järele igatsedes, millegi tahtmises silma paista. Eks me kõik teeme valesid otsuseid, meil kõigil on soovi teistest erineda. Kuid need on mõningad asjad, mis ma Villu asemel teistmoodi oleksin teinud ja ka rahulikumalt, kui mitte, siis ehk elusana olles oma last kasvatanud. Mari-Liis Nõmmiste 9a.
aga tema Käsper on rikkuses ega tema pea sõtta minema. - Ahas oli muutunud erapooletuks. Ta ei teadnud kummal pool sõdida. Kas eestaste või venelaste. - Rahvas oli täielikult teiste võimu alla. Kui tulid plakatid, et hakatakse sõtta võtma mehi- ei jäänud rahval midagi üle , kui minna. Hiljem hakati venelaste poolt kodusi rüüstama ning naisi vägistama. - Otsustamatus- Ahas ei suutnud otsustada, mida tegema hakkab. 3. Tüli tekkis Käämeri ja Tääkeri vahel. Käämer toetas punaarmeed ning solvas eestlasi. Tääkerile see ei meeldinud ning vihastas. 4. Sellepärast, et juba ta sõbrad tülitsesid üksteisega kummal pool sõdoda. Samas ta vend läks punaste poole üle. Ta ei tahtnud tegelikult üldse, et sõda tuleb venelaste ja eestlaste vahel. Õppis siiski eestimaal. 5
kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus. Teadmised riigist, selle kultuurist ja tavadest aitavad kindlaks määrata vajaminevad söögid, riided ja peavarju. Samuti aitab see koostada palju lühemaid ja lihtsamaid marsruute, näiteks vee transportimisel kriisipiirkonda. Logistika, meditsiin ja tehniline tugi, mis ümbritsevad lennujaamade ja sadamate juhtimist, transport, peavari, marsruudi kaitse ning turvalise keskkonna korraldus- on kõik vajalikud selleks, et juhtida ja kontrollida struktuure ning nende võimekust.
Konflikti lahendamine algab alati konflikti määratlemisest: 1. Defineeri konflikt. Selleks kutsu kokku kõik osapooled, vajadusel ka erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa takistada süüdistamist, karjumist, solvamist või mineviku meenutamist. Selgita, millisel tasandil erimeelsusega on tegu - rollid, võim, vastutusala, hierarhiline struktuur, territoorium, materiaalsed ressursid, juhtimispuudujäägid, juhtimisstiil, otsustamatus, puudulik suhtlemisoskus vm. Hoolitse selle eest, et kõik osaleksid vabatahtlikult. Järgmine samm astu alles siis, kui olete üksteist täielikult mõistnud. 2. Määra soovitud eesmärk. Milline oleks selles situatsioonis võit - st lahendus, kus kasu saaksid mõlemad osapooled? Kuidas näeb välja kõige parem ja kõige halvem lahendus? Milline võib olla kompromissi tagajärg ja mida võib kaasa tuua konflikti mittelahendamine? 3. Esita võimalikke lahendusi
publiku mudel, kus tasandid pealduvad üksteisele nõustumise proportsionaalse kasvu või kahanemise astmete järjekorras ning iga tasand saab dissotsiatsiooni põhjustamata kommunitseerida üksnes lähima alumise ja lähima ülemise tasandiga. Dissotsiatsioon on seda suurem, mida kaugema tasandiga üritatakse kommunitseerida. Vaimustus- poolehoid- sallivus- taluvus -võõristus -vihkamine Aktiivne nõustumus (vaimustus) passiivne nõustumus(poolehoid) positiivne nõustumus/otsustamatus(sallivus) Negatiivne neutraliteet/otsustamatus(taluvus ) passiivne mittenõustumus(võõristus) aktiivne mittenõustumine (vihkamine) Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad AllikasPropaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum
.. and then I found you. Sometimes I wish I was a little kid again. Skinned knees are easier to fix than broken hearts. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ära vöta endale kunagi sellist koormat kanda, mida sa tegelikult kanda ei suuda. Mitte miski siin maailmas ei sünni lihtsalt vöi pöhjuseta. Pöhjus tuleb vaid endale selgeks teha. Igaühel on midagi varjata. Olge oma laste vastu kenad. Nemad valivad teile vanadekodu. Otsustamatus on paindlikkuse vöti. Ära löö maaslamajat, juhul, kui sa pole kindel, et ta üles ei töuse. Naerata ja kogu maailm naeratab koos sinuga. Nuta ja sa nutad üksi. Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mötled. Et panna inimesi hindama vabadust, on vaja tekitada neile tunne, et neil pol seda, aga mitte seda päriselt vöttes. Elame nii, et eilset ei olnud ja homset ei tule. Elu on teater ja meie näitlejad selles. Pole olnud, et pole olnud.
· Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel · ajab segamini põhjuse ja tagajärje · kaotab pea, keskendub pisiasjadele, suureneb rahulolematus, otsustamatus · talle omased stress, haigused, depressioon · alluvad kaotavad usalduse · Juhilt oodatakse alati valikuid, analüüsi ja otsustamist Tahte staadiumid · Eesmärk · Järele mõtlemine · Otsus · Planeerimine · Täide saatmine Kui juht on Jänes · Keskenduvad faktile, ei näe seoseid ja tervikpilti · tugev elluviija, vähem strateegilise suuna näitaja · on usaldusväärne ja korrektne · peab kinni lubadustest
ibid. 1.1 Konflikti tüübid Konflikti tüüpide äratundmisest võib kasu olla ka nende lahendamisel. Just seepärast tasukski kõigepealt ära tunda konkreetne konflikti liik. Konflikti liigitamisi on erinevaid: (Vihma, 2006, lk 52) “Inimene inimese vastu- probleemiks iseloom”. “Inimene grupi-ühiskonna vastu- probleemiks grupi normid ja seadused”. “Inimene looduse vastu-probleemiks loodujõud”. “Inimene iseenda vastu- probleemiks otsustamatus”. ibid Pisut laialdasem valik teeb lahenduste otsimise lihtsamaks: 4 Faktikonfliktid- kui väited on puudulikud, valed või ebamäärased. Väärtuskonfliktid-inimestevahelised erinevused maailmavaadetes ja elu väärtushinnangutes. Huvide konfliktid-inimeste erinevate huvide omavaheline põrkumine. Protseduurilised ja strukturaalsed konfliktid-inimese tegutsemisvahendid ei
jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine. Psüühika kodeerimine on võimalik kas otseselt (edasi- ja tagasisidestamine) või läbi kaudsete vahendite (väärtused, edukriteeriumid, kultuur, uskumused, moraalinormid, stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, õigusaktid, normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab sündmuste ja mõjude ahela, mis kujundab reaalsust ühel või teisel viisil. Teadvustamata mõjudega otsused ! kujundavad ettearvamatute tagajärgedega reaalsust. Kui programmeerija on programmeerimisel teinud vea ja tema poolt loodud programm ei ole funktsionaalne, saab ta vaid iseendale otsa vaadata ja parandada ise tehtud vead. Kui juht kujundab oma otsustega reaalsuse, mis ei vasta tema ootustele, kipub enamik neist süüdistama oma alluvaid
riske. Eksimused kipuvad esile tõusma siis, kui kaob valvsus ja juhtimise võtab üle automaatsus. Kindel saab olla vaid siis kui on olemas väikenegi ebakindlus. Sama kehtib ka ettevõtluses, kui ei riski, ei saa edukalt ettevõtlust arendada. Mõistlik on arendada mitmesse suunda, mitte jääda ühele kitsale alale pidama. Ebaõnnestumise korral tuleks vastasel juhul otsast alata. Juhuse laastavate mõjudega aitab alati hakkama saada kiire otsustusvõime, sest otsustamatus on halbade valikutega leppimine, mis viib täieliku läbi kukkumiseni. Ameerika majandusteadlane H. Markowitz töötas välja teooria, mille kohaselt tasub investeeringud hajutada ning jagada väikesteks osadeks. Sellisel juhul ei ole kohustused ülemõistuse suured ja vajadusel on aega oma vigadest õppida. Praktika on tõestanud, et sellised investeeringud, mis arvestavad juhust ja hajutavad riske, on teeninud suuremaid kasumeid kui traditsioonilised investeerimise viisid. Kokkuvõte.
ülesaamiseks. 4. Tal peaks olema paindlikkust erinevate sündmuste ja keskkondadega toimetulekuks. 5. Ta peaks optimistlikult suhtuma juhuse poolt pakutavasse. Krumboltzi teooria Selleks peaks inimene: 1. Rakendama elukestvat õpet. 2. Tegelema pideva eneseanalüüsiga. 3. Küsima teistelt tagasisidet. 4. Looma suhetevõrgustiku. 5. Püüdlema töö ja eraelu tasakaalu poole. 6. Tegelema isikliku finantsplaneerimisega. Planned happenstance – kasulik juhustele avatud otsustamatus. Luck Is No Accident: Making the Most of Happenstance in Your Life and Career. (2010) Konstruktivistlik paradigma 1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. 2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. 3. Mittelineaarsus. 4. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). 1993 Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era” 1996 Vance R. Peavy “New look in counselling” 1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E
ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja töökas K. ei suuda otsustada töö ja protsessi lahendamise vahel. Otsustamatusega kaotab ta kliente oma kõige suuremale rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta
,,ristiisa". o Alkoholi salakaubavedu kanadas võis alkot müüa, maffia saatis mööda merd alko sinna ja müüs alko maha o Itaallane = kurjategija 1929- aastad: · Suur majanduskriis 1929-1933 · Oktoober 1929 börsikrahh New Yorgis · Põhjused: o Teravilja hinna langus maailna turul o Vale majandamine: pangad annavad liiga kergelt laenu o Valitsuse otsustamatus: valitsus ei suutnud teha otsuseid kriisi kaotamiseks. · Tagajärjed: o Suur töö puudus o Raha väärtuse langus 1930- aastad: · F. D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks)
minnakse kohe nautlemise juurde. Need, kes on vihaga seoses mingi määral loogiliselt arutlevad, allutavad himudega seotud ohjeldamatust. Äkkvihane inimene ei ole salakaval. Seda on näga tema käitumises, sest viha on kõigile näha. Lõbutsemishimu peetakse taltsutamatuseks, kuid see on hoopis nõrkus. Inimene, kes ei suuda lõbutsemisest loobuda ja olla mingi aeg asjalik, on lihtsalt nõrk. Ta võib kahetseda ja samas on ta ikka ohjeldamatu himu suhtes. Pahel ja otsustamatusel on vahe. Otsustamatus on mingi osa pahest, ta on vastuolus valikuga. Pahe aga lähtub valikutest. Nauding pole hüve. Selle järgi on nauding mõistlikkusele takistuseks, ning mida rohkem me mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti, seepärast polegi need ühtlased ja korrapärased.
majandusliku jõukuse tase. Mis tahes sisuga täiskasvanud perekonna mõiste täidavad nad on oma valikutes vabad, st jääda vallaliseks, abielluda, elada grupina või samast soost partneriga laste omamine esitab täiskasvanutele aga endiselt kindlad nõudmised. Laps vajab stabiilsust ja selgust, vajab oma tegevuses piiride tunnetust, vajab hästitoimivat perekonda enda ümber. Individuaalsete valikute rohkusega kaasnevad aga vanematel rollisegadus, ebakindlus ja otsustamatus, süveneb egoism, eriti kui täitmata jäävad selleks olulised eeltingimused: enesepeegeldamis- ja läbirääkimisvõime, pereliikme, sh lapse arvestamine endaga võrdväärsena, paindlikkus ning oskus hoida lähedust kui vastastikuse mõistmise ja üksteise vajaduste arvestamise alust. Pereterapeut Kiira Järv ütleb oma kogemuste põhjal koolitustel ja tööl, et täiskasvanud saavad eluga paremini hakkama, kui neil on oma vanematega vastastikku toetavad ja arvestavad suhted
hinnaga. (Alas, 2001:130) Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 6 Konflikti tüübid Kõige lihtsam ja üldisem konfliktide jaotus on selline (Vihma, 2006:52): · Inimene inimese vastu probleemiks iseloom. · Inimene grupi-ühiskonna vastu probleemiks grupi normid ja seadused. · Inimene looduse vastu probleemiks loodusjõud. · Inimene iseenda vastu probleemiks otsustamatus. Konflikti tekkepõhjused Organisatsioonis on mitmeid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Konfliktiallikateks võib olla ebakõlad eesmärkides ja eesmärkide saavutamise vahendite valikus, faktide erinev tõlgendamine ja erinevad väärtushinnangud. (Alas, 2001:128) Levinumaid konfliktiallikaid on (Alas, 2001:128): 1
ebaõnnestus vaenupoolte lepitamisel ning langes ka ise rünnakute alla. Järgnevalt vähendati selle arvukust Julgeolekunõukogu poolt 2548lt 270ni. UNAMIR-i mandaati muudeti ja ülesandeks oli humanitaarmissioonide abistamine. Alles 17. mail otsustas Julgeolekunõukogu, et olukord on oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning kehtestas relvaembargo Rwandale. Julgeolekunõukogu lubas ka UNAMIR-i laiendamist 5500 meheni.18 Selline otsustamatus maksis kokkuvõttes ka 10 Belgia rahuvalvaja elu, kes kaitsesid Rwanda peaministrit Agathe Uwilingiyimanat ning olid seega ühed esimestest ohvritest. UNAMIR ja ÜRO Julgeolekunõukogu jäid passiivseks mitmeks nädalaks, kuigi olid täielikult teadlikud sellest õudusest, mis toimus.19 22. juunil volitas Julgeolekunõukogu prantslaste initsiatiivil ÜRO harta 7. peatüki põhjal ajutist
asjade soodsat kulgemist. Kaart number VI: Armastajad Astroloogiliselt vastab see kaart Kaksikute märgile. Kaardil on kujutatud Aadam ja Eeva paradiisiaias. Ta viitab ühtsusele kui tervikule kuid armastus pole vaid ühtsus, tihti on ta ka kiusatus. Armastajate kaart viitab otsustele, mis nõuavad langetamist. Tasakaalu leidmisele kohustuste ja vabaduse vahel. Inimest mõjutavad vastandlikud jõud ning tema tahe kõigub nende vahel. Iga tegevuse juures on otsustamatus hukutavam, kui halb valik. Tuleb astuda kas edasi või taanduda, ei saa jääda kõheldes seisma. Kaart kutsub üles kõiki olemasolevaid fakte arvestama ja kaaludes jõudma täpse arusaamani, millel on määrav tähtsus edasise jaoks. Ennustamisel suhete osas, koos heade kõrvalkaartidega, näitab uue armastuse ilmumist teie ellu. Kaart number VII: Võidukaarik Astroloogias vastab ta Vähi märgile ning tähistab stiihia ja mateeria jõudude allumist inimese mõistusele ja tööle
Ma olen rumal Depressiooni sümptomid käitumuslik motivatsiooniline afektiivne kognitiivne somaatiline alanenud aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid,
7 Põhjalikkus Koostöö Sõltumatus Loovenergia Mänglevus Tööl Stabiilsus Toetus Leidlikkus Energilisus Organiseeritus Entusiasm Pragmatism uuendus Isiklikud mured Ülekoormus Tujukus Otsustamatus Hoolimatus Jäikus Püsimatus Üleolevus Kiired Kamandamine Ebapraktilisus Külmus tujumuutused Impulsiivsus Püüdlused Tõsidus Tähendusrikkus Iseseisvus Sensuaalsus suhetes Vastutustund- Lähedus Lugupidamine Põnevus likkus
· Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks otsustamiseks). 2
Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks
De Musset. Postromantiline iroonia puudub vastandumine, riooniline ollakse kõige suhtes. ei ole romantiline iroonia. Ironiseeritakse autori suhte üle võimalikkusega. Räägitakse millestki mis on püha, kuid siis võetakse selle suhtes kergelt muigav seisukoht. Valikud jäetakse tegemata. Iroonia positsioon on kahe vahepeal. Byroni iroonia on tihti 19.sajandile iseloomulik iroonia. Iroonia, kus ei tehta üldse mingit valikut. Ühiseks kõigi kolme iroonia tüübi vahel on otsustamatus. Ollakse mitme võimaluse vahel millest ühtegi ei valita. Iroonia on vahendajaks. Romantismi kohtaa võib veel öelda et ta on teoreetiline. Romantismis püütakse sõnastada loomingu printsiipe. Friedrich schlegel A.W Schlegel, Novalis, Hoffman. (kindlad seisukohad selle suhtes milline romantiliine looming olema peab), Goethe (sõltumatu mõtleja, weimari klassitsism taandumine ultraromantilistest positsioonidest). Goethe võis olla ka seotud realismi väljakujunemisega. Herder.
Praegu oma elus midagi uut, kuid tunnevad, et neid takistavad isiklikud puudujäägid. Ja kasutatakse videolindistusi esmajoones töötute grupinõustamisel. Kuna tehnika aga siis on veel kliendid, keda vaevab otsustamatus, sest üks pool neist tahab liikuda areneb edasi ja üha suuremat rõhku pannakse iseenda eest vastutuse võtmisele, ei ole ühes suunas, kuid teisel poolel on hoopis teistsugused soovid. Selline raske ette kujutada, et tulevikus muutub salvestiste kasutamine tavapäraseks
annaabi.ee 
