ei ole välja selgitatud et: a) ettevõttel on kõrge tegevusvõimendus b) toodangu struktuur on püsiv c) stabiilne müügi ohutusvaru d) madal tegevusvõimenduse tase e) ei ükski 19. (2p)Järgnevas vastab tõele? a) Toote kulu = esmakulud + konverteerimiskulud b) Esmakulud alati võrduvad konverteerimiskuludega c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21
Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes. Järgnevalt joonistan ja nimetan omal valikul ühe diagrammi, mis aitab võrrelda erinevaid
7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi. Enamik peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid. Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa. Peatöövõtja esitab hinnaküsimise alltöövõtjale määrates ära ehitustöö liigi ja muud tingimused töö teostamiseks. Alltöövõtufirma esitab oma ühikuhinna tööde teostamiseks, mis sisaldab tööde teostamise otsekulusid ja firma üldkulusid. Tavaline on, et peatöövõtja küsib alltöövõtuhinda mitmelt erinevalt firmalt. Pakkumiste esitamiste järel, peatöövõtja võrdleb hinnapakkumisi kasutades võrdlustabelit ning seejärel teeb otsuse temale sobiva hinna ja kvaliteedi järgi. Peatöövõtja otsusest tuleb teatada kõikidele pakkujatele. 8.4 Ehitusplatsi üldkuludeks on: · ehitustööde juhtimine · objekti kindlustus · lepingu tagatised
Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid. i. Alusstandardid ( ehk – normatiivid); standardid (enamasti pikaajalised), mida kasutatakse eelarvestamisel ja analüüsi trendide hindamiseks
järgmisele protsessile edasi kantakse ja nii kuni toodangi valmimiseni moodustub selle kumulatiivne kulu. (2, lk15) Protsessikuluarvestust kasutavad organisatsioonid, mis toodavad palju ühesugeseid tooteid, teenuseid. Protsessikuluarvestus on sobilik järgmistel juhtudel: · Tooted on suhteliselt homogeensed ja üksteisest raskesti eristatavad · Üksikud tooteühikud on tavaliselt madala väärtusega · Üksikute tooteühikute otsekulusid on raske eristada või need on väheolulised 12 Protsessikuluarvestuse informatsioon on ettevõtetele järjest olulisem strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Näiteks kui organisatsioon konkureerib, kasutades kas kululiidri või eristumise strateegiat ja organisaatsiooni üldkulud on keerulise struktuuriga, siis ei ole otstarbekas kasutada mahupõhist töökuluarvestuse süsteemi, vaid tegevuspõhist protsessikuluarvestuse süsteemi
3) Kulu kontrollimiseks: · Mõjutatav(kulu loetakse erinevatel tasanditel mõjutatavaks, kui vastava tasandi juht suudab mõjutada konkreetse kulu mahtu) -ja mittemõjutatav kulu(mittemõjutatavaks loetakse kulud, mida juht oma tegevusega mõjutada ei saa) · Muutuvkulu- püsikulu Töötlemiskulu- kulu, mida tehakse tootmisprotsessis soetatud sisendite muutmisel väljunditeks e. soetatud materjalide ja sisseostetud teenuste muutmiseks valmistoodanguks. Hõlmab otsekulusid ja tootmise üldkulusid. Vastutuspõhine arvestus- arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks kehtivad 3 eeltingimust: 1) On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu ehk vastutuspiirkonnad.
arvestus o Seoses projektipõhise lähenemisega ongi üsna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sanna 29. Otsekulud ja kaudsed kulud (sh kaudsete kulude jaotusalused) Kulud jaotatakse otsesteks- ja kaudseteks kuludeks. Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda muutuv- ja püsikuludeks. Kulude jaotamise juures eristatakse otsekulusid kaudsetest kuludest. Otsekulud on kulud, mis kantakse otse kulukandjale (nt majutusosakonnas koristus). Kaudseid kulusid ei saa kanda otse kulukandjale (nt juhtkonna tasu), vaid tuleb luua süsteem. Otseste kulude eristamine on tähtis sellepärast, et luua kuluarvestuse süsteem, mis aitaks kanda osa kaudseid kulusid ettevõtte allüksustele. Näide Oletame, et hotellil on 3 müügiosakonda · Majutus. · Toitlustus. · Kasiino.
tootmises + muud tootmiskulud = tootmiskulud kokku + juhtimiskulud +müügikulud +kasum = omahind. Järelkalkulatsioon kulude arvestamine pärast tehingut. Kuluarvestus selgitatakse välja kui palju materjali, masina ja töötunde kulutatakse tootegrupi valmistamiseks. Otsekulud tootegrupiga seotud kulud(materjal, palgad) Üldkulud (üür halduskulud) Tulekuseks täiskuluarvestus mis näitab iga tootegrupi kulude struktuuri ja kasumit. Jääktuluarvestus kui palju otsekulusid põhjustab tootegrupi tootmine ja kui palju müügitulu jääb nende katteks. Juhtimisnäitajate valik Tuleb valida nii et nad oleksid kiiresti kasutatavad, annaksid ülevaatliku pildi äritegevuse edukusest ja tooksid välja olulise. Likviidsusarvestus näitab kas ettevõttel on piisavalt vahendeid oma arvete ja maksete tasumiseks. Ettevõtte strateegia kujundamine Põhielemendid: 1. Juhtmõte- milles seisneb tulevikuäri ? (visioon) 2
palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus, vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve Perioodikulude eelarve näiteks OÜ Õunake puhul toon turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt müügiagendile preemiat 0,3 EEK (so. muutuvkulu). Püsikuludeks on: reklaamikulud 3000 EEK/kvartalis, palgakulud mittetootmistöölistel 10500 EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid
Seetõttu tasub juba enne tootmise alustamist kalkuleerida vahemalt tulevase toote omahind, et naha, kas uldse ongi mõtet hakata kaupa tootma või teenust pakkuma. Omahind naitab kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kulutuste summat uhiku kohta. Omahinna liigid on jargmised: 1) taisomahind, 2) tootmislik omahind, 3) realiseeritud toodangu omahind. Eelnevalt selgitasime, et toodangu omahind peaks sisaldama vaid tootmislikke kulusid, st toodangu tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke uldkulusid. Peamine probleem seisneb just tootmislike uldkulude (mitte uldiste uldkulude) jaotamises erinevatele toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb tooteuhiku omahind (OP) jargmiselt: OP= VC/Q+FCM/NQ (NQ normatiivne uhikute hulk, FCM tootmislikud pusikulud) Kui turul on analoogseid tooteid juba ees, siis on oluline turuhind (muugihind): see maarab lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab
arvestamise reeglite alusena. 35. Kuidas määratakse alltöövõtutööde maksumus Enamikp peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid. Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa. Peatöövõtja esitab hinnaküsimise alltöövõtjale, määrates ära ehitustöö liigi ja muud tingimused töö teostamiseks. Alltöövõtufirma esitab oma ühikuhinna tööde teostamiseks, mis sisaldab tööde teostamise otsekulusid ja firma üldkulusid. Tavaline on, et peatöövõtja küsib alltöövõtuhinda mitmelt erinevalt firmalt. Pakkumiste esitamise järel, peatöövõtja võrdleb hinnapakkumisi, kasutades võrdlustabelit ning seejärel teeb otsuse temale sobiva hinna ja kvaliteedi järgi. Peatöövõtja otsusest tuleb teatada kõigile pakkujatele. 36. Mida kujutab endast ehituskulude pearühm, põhirühm, ja kulurühm Pearühm Ehituskulude liigituse struktuuri esimene tase.
otstarbekas (Соколов, 2003, lk 245). Lähtudes seotusest arvestusobjektiga liigitatakse kulusid otsesteks (otsekulud) ja kaudseteks (kaudkulud) (Haldma & Karu, 1999, lk 50). Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada kindla kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toiming, funktsioon, protsess, struktuurne allüksus või füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi välja toomist. Toote omahinna leidmisel on kuluobjektiks toode. (Alver & Reinberg, 2002, lk 52) Otsekulusid kokku nimetatakse ka esmakuludeks. Otsekuludel on vahetu seos kuluobjektiga ja neid arvestatakse otse kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 110) Tootmisettevõttes (kui kuluobjektiks on toode) on otsekuludeks põhikulud- toorme ja põhimatejali maksumus ning põhitööliste töötasu koos maksude ja erisoodustusega (Alver & Reinberg, 2002, lk 52). 9 Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga ja mida pole mingil
Protsessi eesmärgiks on eelkõige aru saada IT teenus(t)e omahinnast ning mingil meetodil seda äripoolele raporteerida/arveldada. Sisaldab ka eelarvestamise või ennustuste tegemist järgmiseks perioodiks. Sisuliselt tuleb aru saada, mis komponente (konfiguratsioonielemendid!) ja kui suures ulatuses (% ressursi kogukulust) mingi konkreetse IT teenuse jaoks kasutatakse. See hõlmab nii IT seadmete amortisatsiooni kui ka otsekulusid (tarkvaralitsentsid, teenuslepingud vms.), tööjõukulu ja muid IT valdkonna kulusid (rent, kulu raamatupidamisele jne.). IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management IT teenuse talitluspidevus on äri talitluspidevuse osa. Reeglina ongi see protsess „peitunud“ äri talitmispidevuse projekti. Reaalselt tuleb arvestada, et protsess koosneb kolmest suurest
Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu. Kui sama seadmega 9 toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga
(toote) tarvis; ● lepingust - näiteks kui teatud komponenti saab kasutada ainult teatud toote valmistamiseks. Isegi kui kulu ei saa otseselt seostada toote või teenusega, ei tähenda see, et kulu on mittevajalik või tähtsusetu. Näiteks on kaudkuludeks ka ühiskulud, mis on mitme allüksuse, teenuse või toote jaoks ühised, põhitegevuse suhtes toetava iseloomuga kulud. * Mõnikord püütakse otsekulusid samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, mis on t äiesti väär. --- 10 Kulude liigitamine juhi vaatevinklist: Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning vastavaid kulusid. Kontrollitav kulu on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada. Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada.
kuluobjektile kirjendamise viis aluseks). Otsekulud- mis saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale ( tootele, kliendile) Nt. toorme või põhimaterjali maksumus, põhitööliste palk. Kaudkulu- kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. On seotud mitme tooteliigiga Nt. ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kaudkulude jagamiseks töötatakse välja jaotamisalus, mille alusel toimub kulude jagamine mitmele tooteliigile. Otsekulusid ja muutuvkulusid ei saa samastada kaudkulude ja püsikuludega kuna nendeks kulude liigitamise alused on erinevad. Nt. kui seadmega toodetakse ühte toodet on selle hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul on taas tegemist otsekuluga, sest seadme hoolduskulu saab otseselt siduda tootegrupiga. 29. Kulude liigitamine kontrollitavuse aspektist lähtuvalt (liigitamine juhi vaatevinklist aluseks).
leia endas ka initsiatiivi elamut korras hoida. Aktiivsemate elanike ära kolides võib selline arengustsenaarium käivituda ja seda eelkõige seetõttu, et korteriomanike (elanike) hulgast ei leita neid, kes sooviks ja suudaks elamu käekäigu eest vastutada. 14.1 Meetodid Tehtavate tööde maksumuse määramisel kasutatakse konstruktiivelemendi maksumuse määramise metoodikat. Ühikhinnad sisaldavad ehitamise otsekulusid (tööjõud, materjalid, ehitusmasinad-seadmed), ehitusplatsi ja -firma üldkulusid, mõistlikku kasumit ja käibemaksu (20 %). Projekti raames koostatud maksumushinnang on orienteeriv, st. konkreetse objekti renoveerimiseks tuleb koostatud projektdokumentide alusel korraldada hinnapakkumuste küsimine potentsiaalsetelt ehitustöid tegevatelt ettevõtjatelt. Ehitusmaksumus sõltub nii ajahetkest, objekti asukohast kui ka tellija poolt koostatud töövõtuprogrammist
kulusid. Protsessipõhist/toimingupõhist kuluarvestust on hea kasutada, kui tootmises või teenuste osutamisel on tegemist identsete toodete või teenuste suurte mahtudega. Iga toote või teenuse ühi- kuga on seotud ühesugune hulk otsekulusid ja kaudseid kulusid. Transpordis võiks olla vastavaks näiteks rutiinsete vedude teostamine suures mahus kindlatel marsruutidel. Kui laos tehakse ühe- sugust kauba vastuvõtu ja väljastamisega seotud tööd, millega kaasnevad ressursside tarbimisest
annaabi.ee 
