See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused
Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed.
paranemise kiirust oleks võimalik ravimisega kiirendada. Uuringud näitavad, et 50%-l juhtudest möödub seljavalu 2 nädalaga, 75-90%-l juhtudest 4 nädalaga. Sama kehtib ka diski prolapsi ja protrusiooni kohta, kus paranemise aeg on küll pikem (ca6-8 nädalat) kuid paranemine toimub iseeneslikult. Teiste sõnadega: sõltumata valitud ravimeetodist saab 90% haigetest terveks 4 nädala möödudes. Kirurgiline selja operatsioon õnnestub tavaliselt paremini patsientidel, kes on positiivse eluhoiakuga. Arstid tunnistavad juba täna, et pidev närvipinge ei mõju seljale hästi. Kroonilise valuravi kompleksi kuulub tihti ka depressiooniravi, sest pidev stressiolek võib kroonilisi seljavalusid süvendada. Miks seda ei osata seletada. Rootsis, kus sotsiaal- ja tervishoiu korraldus on üks edukamaid euroopas, läbi viidud uuring
Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP) Koolitada, anda nõu ja toetada vastsündinute intensiivraviosakonnas viibivatele lapsevanematele (The Newborn Individualized Developmental Care and Assessment Program (NIDCAP) offers an individualized and nurturing approach to the care of infants in neonatal intensive care unit (NICU) and special care nurseries (SCN). It is a
lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades. Põhjusteks inflektsioon, teatud ravimid, AIH ja pärilikud seisundid. Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused). SPIRAKULINE ANEEMIA: pärlik haigus, organismi toodetava ebanormaalse Hgb tõttu on ER kuju moondunud. Punalibled on poolkuukujulised, vigaste ER eluiga on lühenenud. Ravi: operatsioon, füsioteraapia ja tegevusteraapia. Baasravimid ja tsütoaatikumid e rakutõkestid mida kasutatakse kasvajaravis. Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine, soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid. Leukeemia etioloogia ning leukopeenia?
· närvivigastused talitlushäired (istmikunärvi talitlushäire, lülidevahelised seljanärvid) Raskemat tüüpi vigastused: · lihasrebendid, kõõluste katkemine (kubemelihas, seljalihased, õlalihased, hamstringid) · luumõrad, luumurrud (põlve patella, hüppeliiges, vaagnaluu, käeluu, selgroolüli) · kehamoonded (hallux valgus pöia väärareng) (X-jalad, O-jalad) (nimmelüli kõrvalekalded) · siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud vale kehakasutus, ebapraktilised treeningvõtted, juhendaja küündimatus, võimekuse ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed signaalid või välised tegurid (libe pind)
.........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ....................................................9 5. PÕLETUS ................................................................................................................10 6. KUUMAKAHJUSTUSED ......................................................................................13 6.1. PÄIKSEPISTE....................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused o inimene suitsetab o diabeet on kestnud aastaid Silmapõhja muutuste korral tuleb nõu pidada silmaarstiga, sest raskuste tõstmine ja liiga suur füüsiline koormus võivad veelgi halvendada silmapõhjade seisundit. Jalgade närvi-ja verevarustushäirete (veresoonte kahjustuse) korral tuleb valida sellised spordialad, kus on võimalik vältida hüppamist, korrastamist, kukkumist, jalgade hõõrdumist või vigastamist.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
ja tõekspidamistega. On ammutanud rikkalikult infot oma elukogemustest. Näited joobega seotud traumadest Purjus, sai autolt löögi, juhtunut ei mäleta. Lõi sõbrannat käega, nüüd ranne valutab ja turses. Juhtunust 2 versiooni, patsient ei soovi politseid; alguses sai kakluse käigus kannatada, hiljem kukkus. Alkoholijoobes jooksis üle tee (arvas, et jõuab enne autot). Löök tabas vasakut puusa, libises üle autokapoti sõiduteele. Mis juhtus 7-9aastastega? Jalgratta kokkupõrge mootorrattaga, laps kukkus rattalt ja libises asfaldl Nähes bussi, jooksis punasega üle tee keeravale autole ette Jooksis punasega üle Vilde tee ja kukkus vastu sõiduautot, mis pööras Mustamäe teelt Vilde teele. Autolöögist kukkus (istus) maha, siis tõusis kohe püsti ja jooksis edasi. Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus.
Sauna puhul on kõige olulisemaks mõjuteguriks kuumus, mis paneb higistama. Kuumus soojendab meie nahka mõne millimeetri sügavuselt ning selle käigus lagunevad naha all aineid, mis higistamise käigus tulevad naha pinnale. Juhul kui viheldakse, mõjub ka see meie nahale. Paljud peavad ka enda jahutamist sama oluliseks või vaata, et olulisemaks, kui sauna laval istumist. Saun on inimesele hea, kuna aitab astma ja kroonilise bronhiidi puhul. Sauna arvatakse aitavat ka liigeste haiguste, reumade puhul. Samuti võib saun aidata tavalise külmetuse puhul süpmptomeid ravida. Saun aitab vastupidavusaladel spordis, tõstes plasma ja punaste vereliblede hulka veres, parandab harjutustele vastupidavust, tõuseb suurim hingamisega sissevõetav hapniku hulk ning anaeroobse tegevuse edasilükkumine kroonilistes tingimustes. Saun ravib tihti kroonilist valu paremini, kui nii mõnigi teine teraapia. Samuti arvatakse
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
