· Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad Sisememb- puudub membraansed
5. 6 . 7. 9. 10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11. Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. 12. Mida korjatakse sügiseti metsaalt?
Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis loodab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor Viljakeha- osadele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool) viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 2. Ehituslik ja talituslik eripära (taime-, seene-, bakterirakk), organellide ülesanded, kesta koostisained
Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Kasutatud materjalid: õpik ja konspektid.
eluprotsesse reguleerivate ensüümidena. (varusüsivesikutesüntees,glükogeen,lipiidide süntees,bioaktiivstete aintete süntees,steroidhormoonid,kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.b)ribosoom-ribosoomides toimub valgu süntees. Mida sisaldvad vakuoolid?Kuidas tekib taime turgor?Vakuoolid sisaldavad taimemahla,suhkruid ja happeid.Turgir tekib siis vesi tungib vakuooli või kui ioonid liiguvad rakust välja.Turgor on tingitud osmoosist. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust.Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel)
membraanseid organelle.,homoloogilised kromosoomid-kromosoomid,mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene., retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse., tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.,patogeen-teiste organismide haigestumist põhjustav organism.bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, spoor-paljunemisotstarbeline rakk,mis esineb
tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule
difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega 1
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku.
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse koloro-, kromo- ja leukoplaste 15. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigement, mis seob fotosünteesiks vajalikku valguseenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse 16. karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigement, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse 17. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moosustub pisemate vakuoolide liitumisel 18. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor 19. heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 20. hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 21. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum 22. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 23. mükoriisa- 24
Kloroplast- membr. Spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub Koosnev taimeraku organell, milles toimub fotoasüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.Turgor- raku sisesõrhk, mis on Kromoplast- membr.koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. plastiidide hulka. Leukoplast- membr. Koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub Koloonia- moodustub miljonitest bakterirakkudest kunstlikul söötmel kasvades.Generatsiooniaeg- näitab plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks
Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Turgor- raku siserõhk, mis tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.
tüstogeneetikaga Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taime turgor Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv memraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.
tüstogeneetikaga Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taime turgor Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel Valgusstaadium - aminohapetest moodustunud biopolümeer
Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taime turgor Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel Valgusstaadium - aminohapetest moodustunud biopolümeer
kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Tk = 100 + 3.12 = 103.1°C (lahuse keemistemp.) Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat T s = i K k Cm rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). T s = 3 1.86 2 = 11.2°C Osmootne rõhk Ts = 0° 11
olemasolul. Tsütoskelett päristuumse raku tsütoplasmat läbiv Vegetatiivne paljunemine mittesuguline niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb liikumissüsteemiks. ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel Turgor raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. taimedel. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Vere vormelemendid erütrotsüüdid ehk Tuumake mikroskoobis eristatav rakutuuma punalibled, leukotsüüdid ehk valgelibled, piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine.
külmumistemperatuurist: Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. 61. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kiireneb kõrgemal temp.-l. Kiirem gaasides. Lahustes põhjustab osakseste liikumise kõrgema kons. Aladelt madalama kons.-ga aladele. 62. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). =iCmRT Cm- lahustunud aine kons(n/V). Osm rõhk=rõhuga mis ta avaldaks ideaalgaasina täites ruumala.Kasutatakse molaarmassi määramisel. Loomade ja taimede ainevahetuses. Mõjutab vee jaotumist kudedes. 63. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad
interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. pH vesinikeksponent, negatiivne logarithm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Osmoos aine liikumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk osmoosist tingitud rõhk kõrgema kontsentratsooniga lahuse poolel. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. POAARSUS. ELEKTRONEGATIIVSUS. Polaarsus on laengute ebavõrdsest jaotumisest tingitud olek Polaarne kovalentne side - sideme elektronpaar on ebavõrdselt jaotunud, üks aatom kannab positiivset (d+), teine negatiivset osalaengut (d-), st esineb sideme dipool.
ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks. Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. Tähtsus: Osmootse rõhu mõõtmist kasutatakse lahustunud ainete (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel. Loomade ja taimede ainevahetuses
Struktuur muutub kuumutamisel 68. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. või voolu läbijuhtimisel Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad kontsentratsiooniga lahuse suunas. säilitavad oma orientatsiooni l Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus Kasutatakse arvutites, kellades lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks. 77. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud
Ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud 68. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. 76. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. l Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, vedelas olekus omadused sõltuvad suunast. Struktuur muutub kuumutamisel kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv või voolu läbijuhtimisel võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks. Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad
Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. · Kiireneb kõrgemal temperatuuril, · Gaasides kiire, vedelikes aeglasem, · Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk () osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastav rõhk tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub. Van't Hoffi seadus - Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. = iCM RT V = inRT Kasutatakse: · Lahustunud ainete molaarmassi määramisel, · Oluline loomade ja taimede ainevahetuses, · vee jaotamisel kudedes.
kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Efusioon on protsess, mille käigus gaasi molekulid lähevad läbi väikese ava. Ava mõõtmed on väiksemad kui molekulide vaba liikumistee pikkus. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk(pii).- osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastav rõhk tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub. 14 i * CM * R * T *V i * n * R * T CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3
süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 66. Osmoos, osmootne rõhk, tähtsus Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk(pii).- osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastav rõhk tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub. i * CM * R *T *V i * n * R * T CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala (van`t Hoffi seadus)
Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Tugielundkond - lihased koos toesega; võimaldab liikuda. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Tütarrakk - rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Tuumake - mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. Tuumapiirkond - bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad
aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk(pii).- osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastav rõhk tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub. i * C M * R * T *V i * n * R * T CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine,
Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (p). π = iCM RT , πV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks
mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikesed ioonid läbi väikeste pooride läbimõõt 0,8 nm Viburid § Lühikesed, rigiidsed valgulised struktuurid, § Koosneb 3 osast: filament, klamber ja basaalkeha. § Kinnitub tsütoplasma membraanile,
organismide rakkudes hingamise käigus; ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu pH. II Rakuline tasand. 6. Kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Turgor on raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees
annaabi.ee 
