nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole. Kooselu vormid 15-30 liikmelised kogukonnad, Elati kogukondadena, mis Noorema kiviaja lõpus võisid olla mis koosnesid 2-4 perest. koosnesid endiselt 2-4 perest. välja kujunenud üksikpered. Inimesi Eestis u.1000. Oskused Oskasid algeliselt lihvida kivi, Oskasid valmistada savinõusid, Oskasid valmistada savinõusid, kivi valmistada luust, sarvest ja tööriistu teritati ja lihviti puurida, tööriistu teritada ja puust tööriistu, punuda korralikumalt, oskasid valmistada korralikult lihvida, tehti ehteid, püüniseid. ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes
aasta jooksul ka elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallase omadused Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Neandertallased oskasid ka kõnevõimet,erinevalt püstisest inimesest,(oskasid paarsada sõna). Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848.aastal Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist 1856. aastal. Neandertallase oskused Nad oskasid kasutada tuld ja tööriistu ja matsid oma liigi surnuid mida nt. (loomad) ei tee. Pildid Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.wikipeedia.ee
Samuti sai hinnata selle olulisust 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim). Madalaimaks osutus 2, kuid kõige rohkemalt hinnati selle vajalikust 10 palliga. Keskmiseks hindeks osutus 8.7 palli. (Joonis 6.1) 11 Joonis 6.1 Joonis 7.1 49.5% vastajatest oskasid nii nimetatud klubi tantsu nimega „rave“, ehk 53 inimest. 14% vastajatest oskasid kaerajaani, ehk 15 inimest. 19.6% vastajatest oskasid erinevaid rahvatantsustiile, ehk 21 inimest. 5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest. 11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. (Joonis 7.1) Tantsu oskus on Eesti meestel siiski olemas ja on ka erinevaid kogemusi seda tehes. Meeldiva uudisena tuli see et tantsust arvatakse hästi ja peetakse väga vajalikuks inimese elus.
Inimese kujunemine Inimese eellased Millal elasid? Kus elasid? Mida oskasid? Kuidas elatasid? Australopiteekus u. 3-4 miljonit aastat tagasi Alla pooleteist meetri pikad, (ahvinimene) elasid Ida- Aafrikas käisid püsti, suure näoga, väikse ajuga (ahvide omast natuke rohkem arenenud), suhteliselt karvane, taimetoidu kõrvalt sõid
Kordamine. Esiaeg ja Vana-Egiptus 1. Inimeste eellased: mida oskasid ja kuidas end elatasid. TV 1 Inimese eellased Millal elasid? Mida oskasid? Kuidas end elatasid? Australopiteekused 5 -2 mlj aastat tagasi Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid
egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused? Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese anatoomiat tundsid nad tänu sellele nii hästi, et nad palsameerisid surnukehi. Ma arvan, et tänu sellele, et juba tol ajal oli Egiptuses arstiteadus nii heal tasemel, on ka meil tänapäeval väga hea meditsiin ja põhimõtteliselt kõik on võimalik ning tänu heale
riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust. See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud selle võimuga midagi väga otstarbekat ette võtta. Diktaatorliku juhi kohta ihaldavatel inimestel oli võrdlemisi hea kõneoskus, seetõttu oskasid nad rahva hästi ennast uskuma panna. Nagu Benito Mussolini üks olulisem seisukohtki ütles: rahvas on rumal ja kui piisavalt veenvalt rääkida, siis võib nad panna tegema mida iganes. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tulemusel ei saanud ka Itaalia ja Jaapan seda, mida lootnud olid. Kehtestatud riigipiirid tekitasid rahulolematust veel mitmetes riikides
püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja usulised ümbritsesid elukvartalid ja keskused põlluharijate asulad Tööriistad Metalle kasutada ei Metalli ei tundnud (peale Oskasid kulda ja vaske osanud, tööriistu ja relvi kulla ja hõbeda), tööriistad töödelda, arenenud tegid obsidiaanist valmistasid puust ja kivist metallurgia, tööriistad tegid kivist ja puust Peamised Alepõllundus (kasvatasid Põlluharimine, keraamika Põlluharimine (kartuli ja
Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja kollased. Kujutati loomi , sportlasi ja jumalaid. 2. Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid? Oskasid sulatada rauda, oskasid valmistada pronksesemeid, tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi meelel , et seal toimub hauatagune elu. Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled
Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t
vahetusel. Kirjakeel ja haridus olid väga tähtsad inimese elus, kuna kirja kaudu oleme meie teada saanud mida kunagi egiptlased tegid. Esimeseks kirjaks oli hieroglüüfid. Hieroglüüfe kirjutati tavaliselt templite seintele ning papüürusele. Umbes samal ajal tekkis ka teaduslik suund. Egiptlasi huvitas väga üldine maailmakorraldus usu alusel. Egiptlased olid leiutanud päikesekalendri, nad olid tugevad geomeetrias, nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid ka arenenud anotoomias tänud palsameerimisele. Uus Riik XVII- XX dünastia umbes 1550-1075 oli Egiptus arenenud ka sõjanduses kuna nad olid hakanud vallutama ja nad võtsid mingil määral üle ka teisi kultuuri omadusi. Egiptlased olid õppinud kasutama hobukaarikuid ning dan muutusid väga ohtlikuks. Hiline Periood XXI- XXVI dünastia umbes 1075- 525 eKr. Hakkas Egiptuses olema ka
Peale seda asetatakse muumia sarkofaagi. Teadusharud Praktilise suunitlusega. Matemaatika. Võtsid kasutusele Arstiteadus. tänapäevani kehtiva Olid osavad kirurgid, süsteemi, et arvu suuruse sooritasid keerukaid määrab numbrite järjekord. silmaoperatsioone. Mõistsid, Oskasid arvutada ruut- ja et haiguse tõrjeks ei ole vaja kuupjuurt. maagiat vaid diagnoosi ja ravi. Astronoomia. Kasutasid kuukalendrit, Astronoomia. uurisid tähti, arvatavasti Kasutasid päikesekalendrit. oskasid ennustada päikese- Oskasid ennustada tähe ja kuuvarjutusi.
Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale
Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist
Põhjuseid, miks meie esivanemad sõja kaotasid, on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad. Sõja käigus õnnestus meil ka mõned vaenlaste relvad omastada, kuid sellest ei piisanud, et vastaseid lüüa. Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade
suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Nad surid 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest.
lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: · Esimesi inimese liini esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid Aafrikas (umbes 3,5 mln aastat tagasi). Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga. · Nendest arenesid esimesed inimese perekonna (Homo) esindajad (umbes 2,3 mln aastat tagasi). Neid kutsuti osavaks inimesekd (Homo habilis). Oskasid valmistada juba tööriistu. Aju maht oli suurem. · 1,9 mln aastat tagasi arenes püstine inimene (Homo erectus). Nad oskasid peale tööriistade ka tuld teha. · 200 000 aastat tagasi Aafrikas nüüdisinimene ehk arukas inimene. Kolju = nagu tänapäeva inimesel. Tegeles kunstiga. Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid
Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted). Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset ja maavaldusi
arstiteadusesse suur. Egiptuse kirjandusest suur osa on seotud religiooniga. Hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid järgivad eeskätt usulisi tõekspidamisi. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Sinuhe on vaaraode õukondlane, kes kirjutas oma raamatu enda ettekujutuse järgi, ning selle järgi, kuidas tema seda elu seal nägi. Egiptlaste jaoks oli väga tähtis ja vajalik geomeetria, mida nad said kasutada ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kuna nad oskasid arvutada ringi pindala, siis nad tundsid ka pii väärtust. Võime oletada, et nende järgi on ka meil võetud kasutusele suurus pii ning see ongi nende panus geomeetria seisukohalt tänapäeva. Egiptuses olid kõige haritumad preestrid ning nemad olid ka õpetajad, koolid asusid templite lähedal ja õpilasteks oli mingi protsent elanikkonnast. Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi
5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 2 1. Inimkonna ajaloo algus Inimesed põlvnevad ahvidega ühistest esivanematest. Esimesed inimlased (inimeste- sarnased tänapäeva inimeste sugulased ja eellased) elasid Aafrikas u 6 miljonit aastat tagasi. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi oskasid nad juba valmistada tööriistu. Kuna varasemad tööriistad tehti suures osas kivist, kannab inimkonna varaseim ajajärk kiviaja nimetust. Inimlased oskasid kasutada tuld ja elatusid küttimisest ning korilusest. Üks hilisemaid ja paremini tuntud inimlaste liike olid neandertallased. 2. Muistsed kütid ja korilased Hiljemalt 100000 aastat tagasi, mil valitses jääaeg, olid maailma ilmunud tänapäeva inimesed (homo sapiens). Järk-järgult kujunesid välja ka inimrassid
Sellele järgnes veelgi rängem talitlus. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised,
Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri- kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogu- nemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pi- gem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi- valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi.
Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi. Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika. Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg
See oli kasuks ainult talupoegadele, kellel oli võimalus sellest vabaneda. Katariina valitsusajal muutus talupoegade õiguslik olukord jällegi nad võisid omada vallasvara, määrati mõisakoormise ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust, kohustati rajama koole, sest peale põhjasõda hävis osa Eesti kirikust ja koolimajadest, rahva hinge ja vaimu harimine lõppes peagi täiesti. Maal valitses suur õppemeeste puudus. 18 saj. jätkus eesti keelsete raamatute väljaandmine. Lugeda oskasid suhteliselt paljud. Oli vähe neid kes oskasid kirjutada. Aga raamatuid oli vaja palju suur hulk neid kes oskasid lugeda. 18 saj lõpp ja 19 saj algus oli kogu Euroopas murranguline aeg. Pärisorjuse kaotamisel oli ikka väga suur psühholoogiline mõju. Talupojad olid nüüd isiklukult vabad ja said ise otsustada mida oma eluga peale hakata. Eestlaste rahvusliku ärkamise tulemuseks oli see, et hakati endale teadvustama et
12. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga olend, sümboliseerib jõudu ja mõistust, püramiidide valvurid Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda. Inimene oskas Paleoliitikumis tuld hoida, valmistada lihtsaid tööriistu ja käis jahil ning tegeles korilusega. Eelised Kirja oskuse eelis oli see et paljud inimesed ei osanud kirjutada ja lugeda. Ainud vähesed oskasid seda ja neid peeti ka paremateks kui talunikud. Need kelle oli ka kirja oskus võis saada ka Kirjutajaks, olenemata mis peres ta sündinud on. Viljelusmajandusega kaasnenud muutused Kaasnes kiiremad muutused ühiskonna arengus : Kujunesid püsivad suured asulad Inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi Järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel Tehnoloogia arenes Egiptuse geograafilised ja looduslikud eripärad
Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''.
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530
inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene Välimus: Tänapäeva inimese pikkune, tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene.
on ratas ja vanker. Nad on ka leiutanud kiilkirja. Sumerite kiilkiri. Esimesed linnaehitajad ·Niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad ·Ratta ja vankri leiutajad (sh potikeder) ·Adra leiutajad ·Kiilkirja leiutatud ·Mõõdu- ja kaaluühikud ·Vanimad koolid ·Vanimad raamatukogud ·Vanim eepos ,,Gilgamesh" ·Kümnend- ja kuuekümnendsüsteemi leiutajad, oskasid ka liita-lahutada, korrutada- jagada. Mari-Liis Karu 6.klass ,, Sumerite leiutised".
Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt
mehe omadega praktiliselt võrdsed.Usk- Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot.. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS. Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal, Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim "Sinuhe jutustsus" Inimese peamised elatualad:küttimine,korilus,kalandus,maaharimine
olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule. Neist mainiksin ära Cheopsi püramiidi, mis on suurim ja vanim ning kuulub ka 7 maailmaime hulka. Egiptlaste olulisem saavutus on meditsiin. Egiptlased olid osavad kirurgid, kes suutsid teha keerulisi silmaoperatsioone. Nende arusaamise järgi polnud haiguste tõrjel esmatähtsad mitte palved ega maagia, vaid õige diagnoos ja ravi. Arstid oskasid valmistada paljusid ravimeid, nii joogina kui ka salvina. Minu arust on see väga tähtis, et nad pidasid haiguse tõrjeks tähtsaks diagnoosi ja ravi, sest ka praegu ravivad arstid patsiente selle arusaama järgi. Ka on oluline, et nad oskasid valmistada ravimeid, sest ka praeguseid ravimeid tehakse nii joogina kui ka salvina ning me kasutame neid. Tänapäevane meditiin on nii arenenud suuresti tänu egiptlaste panusele meditsiini.
Tavaliselt said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust. · TEMPLID Templid ehk jumalate maised kojad. Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi
arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5.Nimeta tuntumaid vanimaid kunstitoeseid rgajal. Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse kunst Mesopotaamia-tsivilatsiooni hll Tegemist oli linnakultuuriga Sumerid-leiutasid kiilkirja,ratta Assrlased-kasutasid kaari ja vlve Babloonlased rajasid korraprase tnavavrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.Linnu mbritsesid tornidega mrid. Assrlased rajasid teedevrgu.Assria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid.
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid surnuid ja panid neile toitu kaasa. Koljud läksid aina suuremaks. Ning lõpuks alates 20 000 aastat tagasi on olemas kaasaegsed inimesed ehk Homo Sapiens sapiensid, kes on ka tänapäeval olemas. Suure paugu teooria käsitleb väga pikka aega, meie kõigi minevikust, mida vähemalt mina ei suuda hoomata
9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19).
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA.
NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. (Liivimaal)
,, Grease,, 2.03 kell 18.00 käisime Viimsis vaatamas muusikali nimega „Grease“. Muusikal kujutas endast 50-ndate keskkooli muusikali. Muusikali peategelased olid Oliver Orumets ning Liis Rebane (Danny ja Sandy) Tegevus toimus põhiliselt koolis. Muusikal oli tehtud kooliõpilaste poolt. Seal oli palju erinevaid ning põnevaid tegelasi. Kõik tegelased oskasid väga hästi laulda ning tantsida. Neil olid seljas 50-nendatest pärit riided. Seal oli erinevaid huvitavaid situatsioone. Etenduse lõpus tõusid kõik püsti. Mulle väga meeldis see muusikal. Põhiliselt sellepärast et näitlejad olid noored. Minu meelest tantsisid ja näitlesid poisid natukene paremini ja nad olid kuidagi rohkem rollis sees. Läheksid seda etendust kindlasti veel vaatama. See oli üks parimaid mida ma näinud olen. See oli väga hea reedene õhtu.
Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst ● Põhiliselt tehti klaasist vaase ja muid tarbeesemeid AITÄH KUULAMAST
Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid, need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud
Tollel ajal oli naine viljakas umbes 20 aastat, 12-14-aastasest peale enamus ajast oli naine rase ning tegeles lastega. Vähearenenud meditsiini ning arstiabi tõttu tavaliselt üks kolmest rasedusest lõppes lapse surmaga. Ema elu peeti lapse omast tähtsamaks. Seetõttu, kui oli teada, et kui naine sünnitusel ise ellu ei jää ning lapse elu on võimalik päästa, tehti naisele keisrilõige. Kodune majapidamine oli suurelt osalt naiste õlul. Nad hoolitsesid põhilise tervishoiu eest, oskasid kasutada ka maarohtusid. Naise ülesannete hulka kuulus ka laste õpetamine (vähemalt lapse esimeseks õpetajaks oli ema), kuid emade kasvatust ei hinnatud siiski väga kõrgelt. Valitses põhimõte: isa kasvatab ja ema toidab. Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine. Samuti pidid naised looma tasakaalu usulise ja maise elu vahel. Väga oluline oli last õigesti kasvatada. Tähtis oli lastest kasvatada ristiinimesed, kes oleksid
KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub. Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja kartaagolastega, siis on üsnagi võimalik, et antiikajal oskasid ka teised rahvad peale nende endi etruski keelt. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND: Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades. Linnad olid enam-vähem sõltumatud, kuid mingi majanduslik side omavahel siiski oli.
Minu arvates on väga hea, et siin Eestis elas tollal eestlasi, kes näitasid välja, et nad tõesti hoolivad enda kodumaast ja keelest ning hakkasid seda edasi arendama. Suurepäraseks pean ma seda, et luteri kirik hakkas nõudma, et põhilised usutõed oleksid igale inimesele selged. Ja tänu sellele pandi rahvaharidusele alus. Talupoegadele hakati ka õpetama lugemist. Minu arvates on see väga tähtis, et isegi talupoegi hakati õpetama, sest siis nad oskasid ka enda eest rohkem seista ja mõista asju õieti. Ja võib-olla oskasid mõisnikele vastu hakkata tänu oma teadmistele. Minu arvates on Tartu Ülikooli rajamine on praegusest seisukohast vaadatuna kõige positiivsem tegu Rootsi ajal. Kuid samas võtta Rootsi ajal eestlaste seisukohast, siis ega see eestlaste suhtes aus ei olnud, sest eestlased ei saanudki seal õppida.
alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24.ee/teema/neandertallased/ http://www.delfi.ee/teemalehed/neandertallas ed http://www.elu24.ee/1161670/neandertallaste -valjasuremise-kaudseks-pohjuseks-olid- janesed Pildid
Mary Poppins Küsimustik 4. klassile 1. Mis tänaval elas perekond Banks? a) õunapuu alleel b) kirsipuu alleel c) pirnipuu alleel 2. Kes olid kaksikud? a) John ja Barbara b) Jane ja Michel c) Jimmi ja Kate 3. Missuguse tuulega saabus Mary Poppins? a) põhja b) lõuna c) ida 4. Mida oskasid kaksikud, kui nad olid imikud? a) laulda b) tantsida c) said aru loomade keelest 5. Missuguse tuulega lahkus Mary Poppins? a) ida b) lõuna c) lääne 6. Millega mängisid lapsed, kui Mary poppins tagasi tuli? a) autodega b) laevadega c) tuulelohega 7. Missugune oli Jane õnnetu päev? 8. Kuhu läks portselankass kamina pealt? a) õue jalutama b) loomaaeda c) kuningalossi 9. Mille peale hakkasid kass ja kuningas võistlema? a) kuningatütre b) kuningriigi c) raha Vastused:1. kirsipuu alleel, 2
Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Tarbekunst Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid. Enim meeldis mulle Istari värav. See oli ilus ja hästi valminud.
sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha Ilmaliku laulude kogumik garmiissa labussa
annaabi.ee 
