Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema
Ettekanne Oscar Wilde Oscar Fingall O'Flahertie Wills Wilde Elulugu · Oscar Wilde sündis 16. oktoober 1854 ja suri 30. november 1900 Oscar Wilde sünnikoht on Dublin, Iirimaa. · Tema isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Tema ema on teda tüdrukurõivastesse riietanud , sest ta igatses varalahkunud tütre järele. · 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884
Oscar Wilde 16. oktoober 1854 Dublin 30. november 1900 Pariis Oscar Wilde'i isa, William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis.
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888)
Ibseni loomingu mõistmiseks on kasulik tunda teda inimesena. Juba lapsena oli ta üsna endassesulgunud. Ibsen võttis kõike raskelt ja tõsiselt, isegi nalja. Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta 1900. aastal loomevõimetuks. Ibseni varasem looming on rahvusromantika mõjudega. Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm", Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama
läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast ,,chouan" öökull; nii hüüti mässajate juhti).
mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast ,,chouan" öökull; nii hüüti mässajate juhti).
kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja
Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le. Uus idee: kavatseb mereäärsetele maadele ehitada tammid, et võita inimestele maad. F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb.
Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
