Demokraatia üks põhiomadus on ka valimiste regulaarsus, ehk valimiste toimumine mingite kindlate ajajärkude vahel. Eestis valitakse uued volikogus iga kolme ja riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse Eestis iga viie aasta tagant, ning üks isik ei tohe sellel ametikohal olla rohkem kui kaks ametiaega ehk 10 aastat. Niivõrd pikkade vahedega valimised aga ei taga rahva piisavat osalust valitsemises. Seetõttu arutatakse tihti vajadusest suurendada osalusdemokraatiat, mis pole esindusdemokraatiaga vastuolus. See tähendab saadikute korrapärast sidet oma valijatega, valijate võimalust suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning kõigi informeerimist poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt, osalusdemokraatia tähendab kodanike pidevat osalemist riigi poliitilises elus.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik
rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Valimiste funktsioonid:tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; valimised on rahva usalduse heaks
majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Rohelise ideoloogia ideed Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest. Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt
et sündida võiks Kahe Silla tervisering. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks sündis 2001. aastal. Sõudmise eksmaailmameistri ja kahekordse olümpiahõbeda nime kandev jooksuvõistlus ning käimisretk on populaarne rahvaspordisündmus, mille distants kattub Kahe Silla ringiga. 2013. aastal loodavad tuhanded spordisõbrad koos korraldajatega, et 13. korda toimuv jooks läbib tervenisti renoveeritud jõeäärset liikumisrada. MTÜ Kodanikujulguse eesmärgid · osalusdemokraatiat arendamine ühiskonnas; · ühiskonna erinevate tasandite (avalik sektor, kohalik omavalitsus ja kodanikeühendused) koostöö korraldamine; · erinevate võrgustike kaudu kohaliku omavalitsuse ja seadusandja tasandil ühiskonna valupunktide väljatoomine ja lahenduste väljapakkumine; · võrgustikes osalevate Pärnumaa ühenduste organisatsioonilise võimekuse arendamine; · võrdsete võimaluste selgitamine ühiskonnas, inimeste teavitamine nende õigustest ja
nn rohelisi tehnoloogiaidoluliseks lahendusteks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest. Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt.
- Erinevus *vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat *parempoolsed väidavad, et elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus DEMOKRAATIA KUI RAHVA VÕIM *rahvahääletus ehk referendum *esindus ehk vahendatud demokraatia *kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade regulaarsete valimiste *mandaat-saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve *osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse VABAD VALIMISED *valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *parlament ja kohalik volikogu valitakse ida 4 a tagant *president iga 4-6 aasta tagant *Vanusepiirand *vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi *kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igale valijale on ainult üks hääl
Tänaseni on toimunud looduse kasutamine mõtlematult ning võib öelda, et isegi hoolimatult. Inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirida ja hävitada ökosüsteemi. Sellepärast ongi mõeldud välja palju igasuguseid asju, mida saab ise ette võtta, et olukord paremaks muutuks. Näiteks ollakse tuumaenergia vastu ja bioenergeerika poolt, kasutatakse rohelist maksusüsteemi piirates tarbimist ja keskkonnareostust ja otsuste tegemisel pooldatakse osalusdemokraatiat. Nagu mainisin enne puudutab roheline eluviis mingil määral kõiki inimesi meie ühiskonnas. Vaadeldes iseennast, oma perekonda, sõpru ja tuttavaid, näen, kuidas kasvab rohelise eluviisi järgimine üha enam. Kodus hakkavad aina enam tooteid asenduma mahetoodetega. Alates müslidest, pudrudest, jogurtitest ja lõpetates küünelakieemaldajatega, juuksevärvide ja deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad
institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel 2) Euroopa Liidu juhtivate institutsioonide ajakohastamine ja demokraatlikumaks muutmine. 3) Tugevam hääl kodanikele (rohkem osalusdemokraatiat) 4) Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud 5) Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda. Põhiseisukohtade poolt argumendid 1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab demokraatiat otsuste tegemisel. 1
protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Rohelise liikumise mitmekesisuse tõttu on selle erinevad voolud tihti vastandlikel seisukohtadel ning seega ei ole ka ideoloogilised vaated ühised. Enamlevinud rohelised ideed on järgmised: vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest; pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust; otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat; heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel; roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud); ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt; globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist.
Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale.
valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, üldine valimisõigus võib tuua võimule harimatu massi; Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvidega mittearvestamist; Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Osalusdemokraatia puhul on kodanikul võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund
usaldaks, ongi keeruline. Aga need vähesed, kes võimul enamuse üle on, peaks seda enam tahtma ja suutma tasakaalu saavutada et võim tunduks ja näiks võimelisena riiki juhtima, samas oma kodanikest lugu pidades ja neid kuulates. Pidades lugu dialoogist. Kasutatud kirjanduse nimestik Carcia, H. F. 2012. The Power of Communication United States of America: FT Press Eesti Vabariigi Valitsus 2012. Valitsuskommunikatsioon toetab osalusdemokraatiat -www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/kaasamine Eesti Vabariigi Valitsus 2012[2]. Valitsuskommunikatsiooni põhiväärtused - www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/valitsuskommunikatsi ooni-pohivaartused Käär, L. 2012. Esitlus: «Võim ja legitiimsus» - Sütevaka Humanitaargümnaasium Palmaru, R. 2003. Juhatus kommunikatsiooniteooriasse Tallinn: Akadeemia Nord Palmaru, R. 2011. Konstruktsionismi kommunikatsioonikäsitus 1
shtml) 5 2. DEMOKRAATIA VORMID Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Lähemalt käsitlen otsedemokraatiat, osalusdemokraatiat, esindusdemokraatiat. 2.1 Otsedemokraatia Otsene ehk vahetud demokraatia tähendab, et võimu teostavad inimesed ise kas rahvakoosolekul, rahvahääletuse ja rahvaküsitluse või rahvaalgatuse kaudu. Otsedemokraatia tugevuseks peetakse seda,et igaüks saab otsustada ja nii viiakse ellu rahva tahe. Sellel on aga kaks olulist puudust. Kõigepealt tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega
- nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned: · Demokraatia (kr k demos rahvas, kratos võim) pärineb Antiik-Kreekast ning on ligikaudu 2500 aastat vana. Kreeka linnriikides kasutati valdavalt osalusdemokraatiat, kus polise kodanikkond osales läbi rahvakoosolekute vahetult riigiasjade otsustamisel. · 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia põhimõte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond
Nad kinnitasid, et nende universaalsed põhimõtted on päritolult teaduslikud. Selle kohaselt olid organisatsioonid struktuuri poolest formaalsed ja keskendusid ümber organisatsiooniskeemi (Classical School of Management 2011). Kuigi koolkonna põhimudel on hierarhia, rakendati nii praktikas kui ka teoorias täiendavalt piiratud ulatuses ka teisi mudeleid, demokraatiat (meeskond), osalusdemokraatiat (demokraatlik juhtimisstiil) ja osalist partnerlust (komisjonid, 6 kolleegiumid). Administratiivne koolkond tekkis küll 20 sajandi esimestel kümnenditel, kuid selle mõju oli domineeriv ka järgnevatel. Eestis on see mõnevõrra modifitseeritud kujul endiselt väga populaarne. Seda illustreerivad kõige paremini Raoul Üksvärava raamatud, alates ,,Organisatsioon ja
parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). 7. Strateegia, poliitika ja administreerimine Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. Poliitika on ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess. Administreerimine tähendab aga
Eestis valitakse uued volikogud iga kolme ja Riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse aga iga viie aasta tagant, kusjuures üks isik ei tohi olla sellel kohal rohkem kui kaks tähtaega (10 aastat) järjest. Valimiste tulemusel vahetuvad paljud saadikud ning seeläbi pääsevad poliitikas mõjule uued huvid ja seisukohad. Kolme- või nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei taga rahva piisavat osavõttu valitsemisest. Seepärast räägitaksegi sageli vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. Osalusdemokraatia pole esindusdemokraatiaga vastuolus. Selle termini all mõistetakse saadikute korrapärast sidet oma valijatega, kodanike võimalust suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritust poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt, osalusdemokraatia tähendab kodanike aktiivset osalemist poliitilises elus. 2.5 Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlament
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. 4 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.2 Osalus- ja elitaardemokraatia Rahva kaasatust võimu teostamisse saab analüüsida ka osalus- ja elitaardemokraatia vaatevinklist. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Kui otsese demokraatia puhul seisneb rahva roll ainult poolt- või vastuhääletamises, siis osalusdemokraatia puhul on kodanikel võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia ei tähenda ainult ühekordseid massiaktsioone või kampaaniaid
Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). Vahemärkusena võiks mainida, et viimaste aastate hädaldamine Eestis a la ,,valitsus ei kuula rahvast" on sisuliselt otsedemokraatia ja osalusdemokraatia pooldajate protest esindusdemokraatia vastu. Aga ilma esindusdemokraatia, kutseliste poliitikute ja ametniketa lihtsalt pole võimalik tänapäeva ühiskonnas toime tulla.
Euroopa Komisjon Üldpõhimõte Komisjon edendab Euroopa Liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. NB! Erand: Õigusalases koostöös kriminaalasjades ja politseikoostöös osutatud õigusaktid, võetakse vastu: a) komisjoni ettepaneku põhjal, või b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel. Euroopa kodanikualgatus Lissaboni leppe osalusdemokraatiat käsitleva sätte kohaselt võib miljon kodanikku suuremast arvust liikmesriikidest pöörduda Euroopa Komisjoni poole algatusega, paludes tal teha asjakohane ettepanek küsimustes, mille reguleerimiseks on kodanike arvates vaja Lissaboni lepingu rakendamiseks anda välja Euroopa Liidu õigusakt. Õigusliku algatuse esitamine • Enne uue algatusega väljatulemist teeb komisjon majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude hindamiseks
• Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes? • Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus • Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud? • Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti • Nt
käsitöölised. (Gitelson jt, 1996, lk. 129). Pärast 1800.a. valimisi ei kontrollinud föderalistid enam kunagi Valget Maja ega Kongressi, seega aastatel 1800-1820 oli USA üheparteiline riik. (Patterson, 2013, p. 192; Gitelson jt, 1996, lk. 129). Jeffersoni pooldajad domineerisid aastatel 1800-1860, kuid sugugi mitte rahumeelselt. Lõhenemine toimus 1828.aastal, Andrew Jacksoni valimisega. Jacksoni pooldajad nimetasid ennast demokraatideks. Nad toetasid osalusdemokraatiat, piiratud keskvalitsust ja osariikide suurt võimu. Jacksoni ametisolekuaja lõpuks olid demokraadid ühinenud üleriigiliseks parteiks. (Gitelson jt, 1996, lk. 129). Sellel ajaperioodil kujunes ka uus partei (Viigid) konkureerimaks demokraatidega. Paljud viigid olid endised föderalistid, kes seisid vastu Jacksoni katsetele. Võistlus demokraatide ja viigide vahel oli võrdlemisi lühiajaline, sest 1850ndatel rebis orjapidamise küsimus mõlemad parteid laiali. Mõlemad parteid lõhenesid
endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia võrdlemisi tavaliseks probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab reeglina paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). Vahemärkusena võiks mainida, et viimaste aastate hädaldamine Eestis a la „valitsus ei kuula rahvast“ on sisuliselt otsedemokraatia ja osalusdemokraatia pooldajate rünnak- protest esindusdemokraatia vastu. Aga ilma esindusdemokraatiata, kutseliste poliitikuteta ja ametniketa lihtsalt pole
5.2. Vahetu demokraatia Vahetu demokraatia määratlemine: sellised hääleõiguslike elanike otsese osalemise vormid, mida realiseerides on tahte väljaselgitamise kindlaksmääratud meetodit (hääletamine, millele võib eelneda toetusallkirjade andmine) kasutades võimalik jõuda (kohaliku elu) küsimuses teatud tuvastatava otsustuseni, mille järgimine on KOV organitele õiguslikult kohustuslik e. obligatoorne. Laiemas mõttes hõlmab ka osalusdemokraatiat, kitsamas mõttes on iseloomustatav rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Vastavalt saavutatavale intensiivsusele võib vahetu demokraatia õiguslikult kindlaksmääratud vorme KOV teostamisel liigitada: · otsustusõiguseta kodanikuosalus (nt kodanike koosolek, petitsioon) · otsustus menetlusküsimuses (rahvaalgatus) · otsustus faktiküsimuses (rahvahääletus) · otsustus personaalküsimuses (täitevorgani juhi otsevalimine, revokatsioon)
annaabi.ee 
