oma kaebuse lahendamiseks. See tähendab, et kaebust peab olema menetletud kõige kõrgemas võimalikus. EIK-i kaebamiseks on aega kuus kuud peale kõige kõrgema siseriikliku kohtu või muu võimu otsuse langetamist. Kui EIK leiab, et konventsiooni rikkumine on toimunud, võib ta mõista õiglasehüvituse, so rahalise kompensatsiooni teatavate kahjude eest. EIK võib ka kohustada asjaomast riiki kandma kohtukulusid. EIK ei ole volitatud tühistama osalisriigi kohtute või haldusorganite otsuseid ja tunnistama kehtetuks siseriiklikke õigusakte. Kohus ei vastuta oma otsuste täideviimise eest. Niipea, kui kohus on otsuse langetanud, läheb vastutus selle täideviimise eest Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele, kes peab tagama ka hüvitise välja maksmise. 4 2. EESTI JA INIMÕIGUSTE KOHUS Eesti Vabariigi suhtes jõustus 16
valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda
i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele; ii) teaduslike mereuuringute tegemisele; iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused. Suveräänne õigus kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata. Kaitseabinõud Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine 1. Kui osalisriigi asutused on teise osalisriigi lipu all sõitvat laeva kinni pidades väidetavalt eiranud konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte kokkulepitud kohtusse või vahekohtusse; kui sellist kokkulepet kinnipidamisest arvates 10 päeva jooksul ei saavutata, antakse see küsimus kohtusse või vahekohtusse, mida artikli 287 alusel
kui inimest ei ole teatud aja jooksul vastava kuriteo eest vastutusele võetud, loetakse kuritegu aegunuks ja sellega ei tegeleta rohkem. Rahvusvaheliste kuritegude puhul ei ole aga oluline, kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest. Eestis mõisteti esimesed inimesed 1949. aasta küüditamise eest süüdi alles pool sajandit hiljem. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib arutada kuritegu, kui on täidetud üks neljast tingimusest: 1. kuritegu on toime pandud Rooma statuudi osalisriigi territooriumil, näiteks Eestis; 2. süüdistatav on Rooma statuudi osalisriigi kodanik, näiteks Rootsi kodanik kusagil maailmas; 3. juhtumi on kohtule edastanud riik, mis ei ole küll Rooma statuudi osalisriik, kuid on konkreetsel juhul nõustunud, et kohus uurib juhtumit. Näiteks palus Côte d’Ivoire 2011. aastal, et kohus uuriks kuritegusid, mis pandi toime samal aastal toimunud presidendivalimiste järel; 4
järelevalve, nõustamine, katseaeg, tugiperekond, hariduse ja kutseõpetuse programmide rakendamine ja muude alternatiivid hooldusasutustele, et tagada lastele selline kohtlemine, mis garanteeriks nende heaolu ja oleks vastavuses nii nende olukorraga kui ka nende poolt toime pandud õiguserikkumisega. Artikkel 41 Ükski selles konventsioonis sisalduv säte ei mõjuta mis tahes tingimusi, mis kaitsevad paremini lapse õigusi ja mis võivad sisalduda: a) osalisriigi seaduses või b) selles riigis kehtivas rahvusvahelises õiguses. II OSA Artikkel 42 Osalisriigid kohustuvad teavitama sobivate ja toimivate vahendite kaudu nii täiskasvanuid kui ka lapsi konventsiooni põhimõtetest ja sätetest. Artikkel 43 1. Osalisriikide poolt käesolevas konventsioonis ettenähtud kohustuste täitmisel saavutatava edu jälgimiseks, luuakse Lapse Õiguste Komitee, kes täidab alljärgnevaid funktsioone. 2
oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja
• Riigikohus (kassatsioon), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega) Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953) • Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed) - Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi. • Euroopa Inimõiguste Kohus 1959 - Inimese, juriidilise isiku või osalisriigi kaebus - Siseriiklikud kohtuastmed ammendatud Seotud isikud ja ametid Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigusaktide üle. Nimetatakse parlamendi poolt 7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone. Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega, jälgib valitsemise põhiseadusega kooskõlas olemist
25. Rahvusvahelised lennundusinstitutsioonid Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO): a. On globaalne foorum tsiviillennunduse jaoks. ICAO töötab tsiviillennunduse turvalise ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks läbi koostöö selle liikmesriikidega. Chicago konventsioon: a. Osalisriigid tunnustavad iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi (nii maismaa kui territoriaalvee) kohal. b. Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid. Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC): Organisatsiooni eesmärgid: a. tsiviillennunduse poliitika harmoniseerimine/ühtlustamine liikmesriikides; b. kooskõlastatud tegevuse tagamine liikmesriikide ja ülejäänud maailma vahel. c. koostöö ICAO- ja EUROCONTROLiga Euroopa riikidega seotud küsimustes
nõustamine, katseaeg, tugiperekond, hariduse ja kutseõpetuse programmide rakendamine ja muude alternatiivid hooldusasutustele, et tagada lastele selline kohtlemine, mis garanteeriks nende heaolu ja oleks vastavuses nii nende olukorraga kui ka nende poolt toime pandud õiguserikkumisega. Artikkel 41 Ükski selles konventsioonis sisalduv säte ei mõjuta mis tahes tingimusi, mis kaitsevad paremini lapse õigusi ja mis võivad sisalduda: a) osalisriigi seaduses või b) selles riigis kehtivas rahvusvahelises õiguses. II OSA Artikkel 42 Osalisriigid kohustuvad teavitama sobivate ja toimivate vahendite kaudu nii täiskasvanuid kui ka lapsi konventsiooni põhimõtetest ja sätetest. Artikkel 43 1. Osalisriikide poolt käesolevas konventsioonis ettenähtud kohustuste täitmisel saavutatava edu jälgimiseks, luuakse Lapse Õiguste Komitee, kes täidab alljärgnevaid funktsioone. 2
hindamise kaudu.31 Vastavalt Euroopa Nõukogu otsusele 2004/757/JSK tuleb karistuse määramisel lähtuda faktilistest asjaoludest, nagu kaubitsevate uimastite kogus ja liik ning kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse raames. viide. 28 Sootak, J. Sanktsiooniõigus, Juura Tallinn 2007 29 Eelnõu 102 & 84 SE 30 Sootak 31 Ibid Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni art 3 p-st 5 tulenevalt peavad osalisriigi kohtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude puhul arvestama raskendavate asjaoludena (1) osalemist õigusrikkumise toimepanemises organiseeritud kuritegeliku ühenduse liikmena; (2) osalemine mõnes muus rahvusvahelises organiseeritud kuritegevuses; (3) osalemine mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mida on soodustanud nimetatud õigusrikkumise toimepanek; (4) õigusrikkumine on toime pandud vägivalda või relva kasutades; (5) õigusrikkuja on ametiisik ja toimepandud
30.Saksa reformatsiooni algus: Saksamaa on andnud maailmale luterluse. Saksa keisririik 15.-16. saj: laiendati riigi territooriumi, kuid vähenes keisrite võim, Karl V on üks silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin
-‐ kohtu jurisdiktsioonile alluvad: § agressioonikuritegu (kui jõustuvad defintsioon ja menetlemise tingimused) § genotsiidikuritegu § inimsusevastased kuriteod § sõjakuriteod -‐ kohus võib asja uurida järgmistel tingimusetl: § kuritegu on toime pandud osalisriigi territooriumil § kuriteo on toime pannud osalisriigi kodanik § juhtumi on kohtule edastanud riik mis nõustub selle juhtumi puhul kohtu jurisdiktsiooniga § juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunõukogu
SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse
41.Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Kohtunikuks nimetamine. *Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja asjaajamist. Esimees esindab kohut ja vastutab eeskätt kohtu ja Euroopa Nõukogu võimuorganite vaheliste suhete eest. *Esimees juhatab kohtu täiskogu istungeid, suurkoja istungeid ja viiest kohtunikust koosneva kolleegiumi istungeid. *Esimees ei osale kodades käsitletavate asjade menetlemises, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik. *kinnitab eelarvet *järelvalve teostamine *vastutab kohtuniku koolituste eest. Valimine: Kohtu täiskogu valib kohtu esimehe, kaks aseesimeest ja sektsioonide esimehed kolmeks aastaks, tingimusel et see tähtaeg ei ületa kestuselt nende ametiaega kohtunikuna. Neid võib tagasi valida. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi
2) Esmane ehk primaarne õiguskord. See koosneb kolmest osast. See sisuliselt dikteerib mida kõik seadused ja asjad järgima peavad. 1) EL leping, mis on üldõnaline ja räägib lühidalt põhiõigustest ja asjadest. 2) EL toimimise leping. Räägib detailselt kuidas asjad toimuvad EL-is. 3) EL põhiõiguste harta. Tsentraliseerib ühendust ropult. Liigub föderatsiooni suunas. Põhimõtteliselt loodi põhiseadus mis on kõrgemalt kui ühegi osalisriigi põhiseadus. Nüüd on perses. 3) Teisene ehk sekundaarne õiguskord. See sisuliselt viib ellu uusi õigusi. See jaguneb: 1) Määrused (küsib eksamil) - Määruste eesmärk on tagada õguskorra ühtlustamine: 1.1 Kõik peavad tegema ühtemoodi 1.2 Otsekohalduv. Kõik peavad vastuvõtma suht kohe, isegi kui osalisriigis asju nii kiirest pole võimalik vastu võtta. Asi kehtib ja nii on. 1.3 Rakendub kogu ulatuses. Seega on kõik etteantud. Seda ei saa kohendada ja ei saa valida
Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole. Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest. Kui rikutakse, ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole olemas. See õigus on aga teistel riikidel. Leping võib lõppeda, osalisriik võib selle lõpetada või sellest taganeda: a) lepingu sätete kohaselt või b) millal tahes kõigi osalisriikide nõusolekul pärast nõupidamist teiste lepinguosaliste riikidega. Lepingu võib kõigi osalisriikide vahel või üksiku osalisriigi suhtes peatada: a) lepingu sätete kohaselt või b) millal tahes kõigi osalisriikide nõusolekul pärast nõupidamist teiste lepinguosaliste riikidega. VIII LOENG Lepet võib lõpetada/tühistada kannataja riik, kes on süütu. Konvensioon lõppeb, kui üks osapool on lepet rikkunud. Kui üks osapool silmakirjalikult väidab, et teine pool on rikkunud lepet ning soovib seega õigust lepe peatada. Tuleb välja selgitada, kes on lepet esimesena rikkunud
- õiguse kohaldamine ja tõlgendamine peab olema järjekindel - erilist rõhku tuleb pöörata Inimõigustele ❏ Kohtu jurisdiktsioonile alluvad: - agressioonikuritegu - genotsiidikuritegu - inimsusevastased kuriteod - sõjakuriteod ❏ Kohus võib asja uurida järgmistel tingimustel: - kuritegu on toime pandud osariigi territooriumil - kuriteo on toime pannud osalisriigi kodanik - juhtumi on kohtule edastanud riik, mis nõustub selle juhtumi puhul kohtu jurisdiktsiooniga - juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunõukogu ❏ Seega võivad süsteemi käivitada prokurör, riik või Julgeolekunõukogu ❏ Viimane võib ka blokeerida menetluse alustamist (Julgeolekunõukogule on antud pädevus blokeerida menetlust ehk et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku huvides võib
- Poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumisi - Tervislikku seisundit või seksuaalelu 21 22 - Süüdimõistmist toimepandud kriminaalkuritegudes. Andmekaitse konventsioon reguleerib ka andmete vaba liikumist andmekaitse konventsiooniga ühinenud riikide vahel. Andmete piiriülest liikumist võib kitsendada juhul, kui teise osalisriigi andmekaitsenormid ei taga piisavat kaitset või kui andmeid soovitakse edastada riiki, kes ei ole andmekatse konventsiooniga ühinenud. Andmekaitse konventsiooni täitmiseks ettepanekute tegemiseks, konventsiooni rakendamiseks, paranduste tegemiseks, arvamuse avaldamiseks loodi nõuandekomitee, mis on võtnud vastu soovitusi ja läbi viinud uurimusi. Andmekaitse konventsiooni on ratifitseerinud 38 riiki ning lisaprotokolli 13 riiki.
osalisriikide lepingu siduvuse kohta väljendatud nõusoleku oluliseks tingimuseks ja (b) asjaolude muutumine mõjutab oluliselt neid kohustusi, mida endiselt tuleb lepingu järgi täita. 2. Asjaolude olulisele muutumisele ei või viidata kui lepingu lõpetamise või sellest taganemise alusele: (a) kui lepinguga kehtestatakse riigipiir või (b) kui selline oluline muutumine, millele viitab osalisriik, tuleneb tema lepingujärgse kohustuse või teise osalisriigi suhtes kehtiva muu rahvusvahelise kohustuse rikkumisest. 3. Kui osalisriik võib eelmiste lõigete kohaselt viidata asjaolude olulisele muutumisele kui lepingu lõpetamise või sellest taganemise alusele, on tal samuti õigus viidata sellele muutumisele kui lepingu peatamise alusele. Riik Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse. Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded
annaabi.ee 
