Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus)
1.Tugev vastasmõju? Esineb aatomituumas,hoiab tuuma koos, ei sõltu laengutest. 2.Nõrk vastasmõju? Aatomituumas,lagundab tuuma 3.Mis on värv?Mitut värvi on kvargid? Värv e.värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng.Kvarkidel on 3 erinevat värvi. 4.Miks on iseseisvas elementaarosakeses kolm kvarki? Sp,et elementaarosakesed on valged.Iga kvart annab ühe põhivärvi,3-me põhivärvi liitmisel saame valge. 5.Antiosake?(sarnasus ja erinev. võrreldes osakesega) Ühtemoodi, ainult laengud on erinevad. 6.Annihileerumine? Osake ja antiosake saavad kokku, siis nad kaovad ära. Mass muutub energiaks. 7.Vaheosake e.virtuaalne osake? Vaheosake vahendab vastas- mõju(kõiki 4 liiki). Footonid-elektromagnetiline mõju, Gluomid- tugev vastasikmõju 8.Kiirgusvöönd? (joonis) Seal liiguvad prootonid ja elektronid. Laetud osakesed lähevad poolustele,laenguta osakesed lähevad otse magnetväljast läbi.Kosmilistest kiirtest tekivad ümber Maa kiirgusvööd. 9
1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhalogeenidega) 4. Eteen+vesi (hüdraatumine) 5. Eteeni polümerisatsioon 7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2. Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega Alküüne KMnO4 leelise lahusega. 9.Kirjutage võrrandid muundumise kohta alküün-alkeen-alkaan 10. Kuidas leiavad kasutamist 1. Alkaanid- kütused, kõrgahjukütused, keemiatööstus, bensiini oktaanarvu tõstmine, õlid, määrdeained 2. Alkeenid- kasvuhormoonid, polümeeride tööstus, äädikhape, etanool,
2013/14 Aatom Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuumas asuvad prootonid ja neutronid, elektronkattes elektronid. Prootoneid ja elektrone peab olema aatomis võrdselt, kuna aatomi laeng on 0. Aatomile annavad massi prootonid ja neutronid, elektroni mass on umbes 1840 korda prootoni massist väiksem. Elektrilaengud Elektrilaenguga osakesed aatomis on elektron ja prooton. Elektronil on - laeng ja prootonil + laeng. Neutronil laengut ei ole, seega ei saa ta olla kunagi teise osakesega elektrilises vastasmõjus. Prootonite positiivse laengu tõttu on aatomituum positiivse laenguga. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elementaarlaeng Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune. See on vähim looduses teada olevatest elektrilaengutest. Laengud erinvad sellepoolest, kas tal on + või - laeng. Elektroni laeng on -1,6 x 10 astmel -19 Prootoni laeng on +1,6 x 10 astmel -19 Aatomi laengu tekkimine
Magnetväljas liigub põhjapooluse poole. N=p++e-+antineutriino. -lagunemine tekib, kui tuuma madalamad energia tasemed pole lõpuni täidetud s.t tuum on ergastusseisundis. Ergastatud tuumas hakkavad vastavalt prootonid või neutronid täitma vabu kohti ja selle käigus vabaneb energia kvant, mida nim gamma kiirguseks. -kiirgus on suurima läbimisvõimega. Magnetväli seda ei mõjuta. Tekib - ja -kiirguse tagajärjel või tuuma põrkumisel mõne teise osakesega. Kriitiline mass on aine kogus, mille ületamisel toimub tuumade lõhustumine koguaines praktiliselt momentaalselt. 235U-50kg kui aga kasutada neutroneid peegeldavaid katteid siis piisab 250g. Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tavaliselt toimub tuumalõhustumine alati välise mõjutuse tulemusena näiteks vaba neutroni neeldumise tagajärjel.
Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad algu...
4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks? Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. 9. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides? Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. 10. Kirjelda elektrivoolu tekkimist metallides. Ühe keha vabad laengukandjad saavad laengu. Siis hakkab see keha liigseid elektrone ära andma, et saada neutraalseks tagasi. Siis tekib selline ahelreaktsioon. 11
rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil. Kiirendi osakeste uurimiseks kasut suur masin, annavad suure nivoo ja pommitavad teisi osakesi. Fundamentaalsete uuringute jaoks, biol ja meditsiin, keskkond, materjaliteadus. Ringkiirendid prootonite jaoks e tspklotronid. 2 kambrit, vaakum, osakeste raadius suureneb liikudes, lõhesse jõudes rakendub pinge mis kiirendab elektrijõu mõjul, kokkupõrge teise osakesega. Magnetväli kogu aeg sama. Ekliptika kujutletav joon mida mööda Päike näivalt aasta jooksul liigub, Maa orbiit ümber Päikese. Sodiaak *13 tähtkuju, mida Päike läbib näivalt aastasel teekonnal (ekliptika) *24 tähtkuju, mida läbivad Päike, Kuu, teised planeedid. 244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu
nullpunktist. laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas. 10. Lainefront on pind ruumis, kus kõik laine punktid võnguvad ühes faasis. 11. Huygensi printsiipi: lainefrondi iga punkt on uue laine allikaks. 12. punane, sinine ja roheline. 13. Valguse dualism: Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. 14. Valguse kvanti nimetatakse footoniks, valgust saab kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid. 15. välisfotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest. sisefotoefekt, mille korral valgus lööb elektrone välja keemilistest sidemetest aatomite vahel, aga elektronid ainest ei välju. 16. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 17
lähtuda konkreetsetest tingimustest ja eesmärgist. Proov võetakse spetsiaalse õhuaspiraatori abil. Vajalik kogus õhku tõmmatakse läbi membraanfiltri (Millipore AAWP, läbimõõt 37 mm, pooride suurus 0,8 m), mis hiljem muudetakse läbipaistvaks. Faasikontrast-optilise mikroskoobi abil, mis on varustatud Walton- Beckett`i skaalaga, loendatakse kiud, mille läbimõõt on kuni 3 m ja pikemad kui 5 m ning pikkuse ja läbimõõdu suhe on suurem kui 3 : 1 ning mis ei puutu kokku ühegi osakesega, mille läbimõõt on suurem kui 3 m. Proovivõtu kestuse valikul tuleb arvestada filtri lubatavat koormust. Filtri optimaalne kiutihedus on 100 400 kiudu/mm² kohta. Asbestikiudude sisalduse määramiseks õhus tuleb kasutada direktiivide 2003/18/EC kohaselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt 1997. aastal avaldatud meetodit ,,Õhus lenduvate kiudude kontsentratsiooni määramine faasikont8 rast-optilise mikroskoobiga (membraan-filter meetod)". Seda meetodit kasutatakse enamikus
kihteväiksem r rohkem el.kihtesuurem r B, Li rohkem prootoneväiksem r A B C 1s22s22p6 1s2 1s22s22p2 Ne, F-, Na+ He, N+5, Li+ Milline osake iseloomustaks süsiniku aatomit, süsinikuaniooni, süsinikukatiooni? Kirjuta vastavad Elektronvalemid! Millistele osakestele vastaksid veel Tema aniooni ja katiooni valemid? Vastus: aatom-C, anioon-A, katioon-B Määra, millise osakesega on tegemist! 1) +19|2)8)8) 1) K+ 2) 1s22s22p5 2) F 3) 3) Ne, F-, O2-, Na+ 1s 2s 2p 4) +15|2)8)8) 4)P3- 5) +3|2)1) 5) Li 6) [Ne]3s23p64s23d104p3 6) As Määra elemendi max (positiivne) ja min oksüdatsiooniaste. Metallidel ainult pos. C IV, -IV Sc II, 0 Rb I, 0 I VII, -I N V, -III Nb II, 0 Koosta elementide oksiidid, milles element on max o
· Pole ainevahetust · Ei saa iseseisvalt paljuneda Viiruse ehitus DNA või RNA on pärilikkusaine. Pärilikkusainet ümbritseb kapsiid (valguline kate) ja selle ümber on veel ümbris (see on kas krobeline või nagadega, et hakata peremeesrakule külge). Paljunemine Viiruse osake kinnitub peremeesraku külge, siis ta vabaneb ümbrisest ja kapsiidist ja tungib rakku. Kui ta tungib rakku, siis DNA ühineb viiruse osakesega. Viiruse osake orjastab peremeesraku ehk paneb selle enda kasuks tööle. Hakatakse paljundama viirusosakese DNA- d, siis toodetakse kapsiidi osi, et kapsiidi kokku panna ja viirusosakesed lahkuvad rakust. Peremeesrakk võib kas surra või mitte. Küsimused: 1. Millisesse organismide riiki kuuluvad viiruse osakesed. 2. Võrdle ennast ja viiruse osakest. Too välja sarnasused. 3. Milline on viiruse osakese minimaalne geenide arv? Põhjenda. 4. Millest viiruse osakesed toituvad?
Sirgjooneline liikumine Nihe, aeg ja keskmine kiirus Sirgjoonelisel liikumisel pole tarvis kogu vektoralgebrat. Koordinaatsüsteemi asemel võime tegelda üheainsa teljega. Olgu selleks näiteks x-telg. Siis vektori suunda saame kirjeldada pluss- või miinusmärgiga: pluss tähistab liikumist telje suunas ja miinus vastassuunas. Kui keha kuju ei muutu ning ta ei pöörle, võime ta asendada punktmassiga (osakesega). Keha liikumisel muutub tema koordinaat. Olgu keha liikumise alguses punktis P1 ja liikumise lõppedes punktis P2. Siis ta läbib mingi aja t jooksul vahemaa x. O P1 x=x2-x1 P2 x x1 x2 x Keskmine kiirus on vav = ´. t Kui osake liigub teises suunas, siis keskmine kiirus tuleb negatiivne, sest
Hakati uurima kiirgust: kiirgusel lasti lennata läbi magnet- või elektrivälja. Kui panna kiirguse ette metallleht, siis - ja -kiirgused seda ei läbi, kuid -kiirgus läbistas isegi kuni 1 cm paksuse plii kihi. · Neutroni avastastamine Neutroni avastas 1932. aastal Chadwick. Ta avastas, et kui pommitada berülliumi aatomeid -osakestega, tekkib suure läbistamisvõimega kiirgus (väga radioaktiivne). Tegu polnud aga -kiirgusega, vaid mingi suure massiga osakesega. Osake mis ei oma laengut, kuid mille massiarv sarnane prootoni massile on neutron. · Tuumareaktsioon Tuumareaktsiooniks nimetatakse kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. · Radioaktiivsuse kolm liiku, kuidas tekivad Radioaktiivsus tekib kui tuuma stabiilsuse tingimised on mingil moel rikutud. Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2
vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu, tugeva vastastikmõju omamiseks on igal kvargil värvilaeng ( pun, roh, sinine, mis koos annavad valge), mille abil moodustatakse elementaarosakesed, mis on valged, 5) antiosakesed on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga ja antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne, antiosake saab tekkida vaid koos vastava osakesega ning tekkida võib ka kergemaid osakese-antiosakese paare, selliselt loodud antiosakesed siiski annihileeruvad (kaovad nii, et kogu nende mass muutub seisumassita osakeste, footonite, energiaks) kiiresti põrkudes oma vastasosakesega, 6) virtuaalsed nähtamatud osakesed, nt vastastikmõju kandvad footonid, kuna neid ei saa katsete abil avastada, sest nende suurus ei vasta vabade osakeste suurusele, 7) gluuon
sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda". Neidsamu nähtuseid saab kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Sellist omaduste kahesust nimetatakse dualismiks. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Näiteks elektrone, mida me oleme joonistel harjunud nägema ümber aatomi tuuma tiirlevate pallikestena, saab kirjeldada ka lainete abil 7. Mis on fotoefekt. - Fotoefektiks nimetatakse nähtust, kus elektromagnetlaine kvandid (footonid) löövad elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga. Fotoefekt tekib enamasti ultravioletse valguse toimel
Tulenevalt kvantkromodünaamika järeldustest peavad kõik vabalt eksisteerivad osakesed olema valged. (http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4rvilaeng) Antiosakesed Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake). Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Antiosakese omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Näiteks võib antiprooton ühineda positroniga (antielektroniga) ja moodustada antivesiniku antiaatomi. Antiaatomid võivad jälle moodustada antiaine ning antiainest võib koosneda terve universum või universumi osa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake) Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos ,,annihileeruvad", s.o. kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Seejuures võib sekka tekkida ka
Ikka veel oli kiirgus ja footonid, mis kiirgust tekitasid omasid energiat ja lainepikkust, mis vastab ainele 3000 kraadi juures. See energia spekter külmutati, footonid ei saanud enam mingisuguse ainega reageerida. Need footonid jätkasid liikumist kogu universumis miljoneid aastaid ja universum jätkas paisumist nende arvelt. Penzias ja Wilson kuulsidki just nende footonite häält. Iga footon suhtles viimati elektroniga või muu laetud osakesega 13,8 miljonit aastat tagasi, täpselt pärast Suurt Pauku ja alates sealt universum oli paisunud üle 1000 korra. Nähtava valguse footon kauguses, tuvastati nüüd kui footon, mille lainepikkus on mikrolaine vahemikus. See venitamine näitab, et mikrolaine taust on identne elektromagnet kiirguse omaga, mis iseloomustab objekti temperatuuriga 2,7 kraadi üle absoluutse nulli. Nii kirjeldab Nicholas Mee CMBR kiirguse avastamist ja selle tagamaid. 5
võrdne.Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku, need on vastavad ,,vastandvärvid" : antipunane,antikollane, antisinine. Kui osake kohtub oma antiosakesega siis nad annihileeruvad ehk kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Seejuures võib sekka tekkida ka kergemaid osakese-antiosakese paare. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Valgeid osakesi saab moodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga, kuid need pole püsivad, sest kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse. Eriti kiirseti lagunevad sellised osakesed, kus kvark on seotud omaenda antikvargiga ehk mesonid. Mesonid jagunevad lõhnaga mesoniteks ja ilma lõhnata mesoniteks. Mesoni lõhna määrab ära tema koostises olevate kvarkide lõhn. Et u-kvark ja d-kvark ei kanna
väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust
Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärgilised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt samasuur kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne. Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku. Need on 'vastandvärvid'. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos 'annihileeruvad'. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Selle kohta on seadus, et kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Antiprooton ja antineutron koosnevad antikvarkidest. Eriti kiiresti lagunevad osakesed, kus kvark on seotud oma enda antikvargiga. Kõigi selliste osakeste üldnimeks on mesonid. Tuntumad on piimesonid ehk piionid ja K- mesoneid. 7 Kosmilised kiired
Aineosakese mass aga on muutumatu. (Antud jaotises me ei käsitle aine muundumist.) Järelikult temperatuuri suurenemine peaks olema seotud aineosakeste liikumise kiirusega. Aineosakeste kiirused Mõõdeti 1920 a. saksa füüsiku Otto Sterni poolt. Millist võtet kasutati aineosakeste kiiruste mõõtmiseks vt jaotisest "Coriolisi jõud". Igal põrkel teise osakesega Sterni katsest selgus, et gaasilise aine osakesed liiguvad muutub vaadeldava kõikvõimalike kiirustega. Mõned osakesed liiguvad osakese liikumise suund ja kiirusega alla 100 m/s, mõned üle 1000 m/s. Ühe ja sama kiiruse väärtus. aineosakese kiirus muutub igal põrkel teise osakesega. Õhus on molekule, mille kiirus ei ületa auto kiirust, kuid on molekule, mille kiirus on suurem püssikuuli kiirusest.
üksteisest. Aineosakeste vahede tekkimine võimaldab osakestel asukohta vahetada, teiste osakeste vahelt "läbi pugeda". Ülehüpped! 64. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast gaaside lenduvust. Gaasis paiknevad aineosakesed hõredalt. Osakeste kaugus on nii suur, et osakestel vastastikmõju puudub. Vastastikmõju esineb vaid osakeste põrgetel. Gaasis liiguvad aineosakesed teatud maa vabalt, seejärel põrkuvad mõne teise osakesega. Põrke tulemusena muutub osakese kiiruse väärtus ja liikumise suund. 65. Tooge näiteid difusiooni esinemise kohta. Lõhna levimine ruumis kui õhk seisab, kui panna komm vette, on komm paari päeva pärast lahustunud ja vesi on magus, plii ja kuld sulasid üksteise sisse 5 aastaga. Tee kott kuumas vees. 66. Tooge näiteid osmoosi esinemise kohta. Taimede juurtel vesi läheb taime sisse. Rosin paisub vees. 67
energiatega (VÜT)? Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab 33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Valgust saab kirjeldada aine osakestega, mida võib põhimõtteliselt näha ja katsuda. Teisalt saab neidsamu nähtuseid kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Valgus kui elektronmagnetväljas, mis levib ruumis lainena. Teisalt saab valgust kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid. Valguse kvanti nimetatakse footoniks. footon on osake, millel seisumass on võrdne nulliga, see tähendab, et paigalolekus footon olla ei saa. Teisiti öelduna: kui footon peatatakse, siis muutub ta millekski muuks, tema energia muutub mõneks teiseks energialiigiks. Valguse kvantiseloom ilmneb
Prootonis- uud Neutronis- udd Värvilaeng- igal kvargil olemas. Näitab, missugused osakesed saavad koos püsida. · Koos on vaid need värvid, millega kokku saab valge värvuse (punane, sinine,kollane). Kõik eri värvid. · Koos on ka vastandvärvusega osakesed antiosake+osake. Antiosake- Igale mateeriaoskesele vastab selle antiosake. (elektron- positron, neutron- antineutron jne). Värvid on ka antivärvid (nt antipunane, antikollane jne) Kui antiosake saab kokku osakesega nad anihilleruvad kaovad ära, kogu mass muutub energiaks- footoniteks. (võib ka tekkida väiksemaid paare) Meson- antiosake+osake Mesonit ei saa eraldada- nende kahe eraldamiseks kokku nii palju energiat et tekib ees antikvark-kvargipaar mis moodustab kokku kaks mesonit Valge osake- koosneb kas kolmest põhivärvi kvargist/ antiosakesest+osakesest Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on
väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogul on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust
-) Liidet amino kasutatakse juhul kui molekulis on teisifunktsionaalseid rühmi (nt alkohol) * Füüsikalised omadused: -) Amiinid võivad moodustada vesinik sidemeid. -) Tänu vesinik sidemetele lahustuvad amiinid vees. -) Amiinidel on kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. -) Hapnik moodustab tugevamaid vesiniksidemeid kui lämmastik. * Keemilised omadused: -) amiin + hape = sool (amoonium soolad) *) lämmasikul on vaba elektroni plaan, mida ta jagab ühiselt osakesega, millel on tühi orbitaal ja seejuures tekib keemiline side. *) Amiin on alus, sest ta seob vesinikioone alused on ained, mis seovad vesinikioone ehk protoneid. * Vesinikside molekulide vaheline side, kui molekulis esinevad NH, OH või HF rühmad. Alkeenid ja alküünid Alkeenid * Alkeenid on süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside. -) Lõpp on een. -) Kaksiksidemega süsinik on tasapinnaline süsinik. Alküünid
energiad. Näiteks on vesiniku aatomi ioniseerimiseks vajalik energia 13.6 eV , mis on ca 2 miljonit korda heeliumituuma seoseenergiast väiksem. Tuumareaktsioonid Mitmesugused tuumareaktsioonid tekivad, kui neelatakse tuumaosake (neutron või prooton) või ka gammakiirguse mõju tagajärjel. Sarnaselt keemiliste reaktsioonidega kirjeldatakse tuumareaktsioone võrrandite abil, näiteks: a + X Y + b või X (a, b) Y näitab , et tuuma X pommitamisel osakesega a toimunud reaktsiooni tulemusena tekib tuum Y ning eraldub osake b. Tuumareaktsioonide energeetilist külge iseloomustab reaktsioonis vabanenud energia Q. Q on positiivne, kui reaktsiooniproduktide kogumass on väiksem kui neelatud osakestel ja esialgsel tuumal, sest siis kasvab tuuma seoseenergia. Tuumareaktsiooni toimumise tõenäosust kirjeldatakse mõistega reaktsiooni ristlõige. Energia võib vabaneda nii kergete tuumade ühinemisel kui ka raskete tuumade lagunemisel. Seda
208. i =1 i = 1 i =1 209. 210. 211. 212. Liikumishulga moment 213. Kineetiline moment teoreem: Punktmassi liikumishulga moment tsentri ja telje suhtes. 214. Süsteemi kineetiline moment punkti ja telje suhtes. Süsteemi kineetilise momendi teoreem 215. Jäiga keha kineetiline moment mitmesugustel liikumise erijuhtudel 216. D'Alembert'i printsiip 217. Olgu meil tegemist osakesega 1, mille mass on m. Seda mõjutagu jõuvälja kaudu keha 2 massiga M ja teisi mõjutavaid kehasid ärgu olgu 218. Punkti dünaamika põhivõrrand 219. F + ( - ma ) = 0 F = m a Keha 2 mõju osakesele 1 avaldub jõuna ja selle tagajärjel hakkab osake liikuma kiirendusega , mis mõjub jõuga ühes ja samas suunas 220. 221. kg m [ N ] = kg m 222
2007) 5 Müüt või tegelikkus? Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale. Kujutlege, et me soovime globaalset soojenemist, mitte ei karda seda. Kujutlege, et orgaaniline toit, säästev areng, biokütused ja Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund WWF) on maakerale ja selle eanikele palju kahjulikumad, kui geneetiliselt muundatud (GM-)toit., tööstus, nafta ning USA nafta- ja gaasi- korporatsioon ExxonMobil. Kujutlege, et osakesega selle raha eest, mida kulutatakse võitlusele nn kliimamuutusega, saaksime tagada selle, et ükski laps ei jääks nälga ega oleks alatoidetud ja et iga maakera elanik saaks juua puhast vett. Heategevus, nagu iga suuräri, vajab edukuseks kasvu. Kuidas nad selle saavutavad? Kogudes üha suuremaid annetusi. Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi? Täiendades oma profiili. Kuidas? Kõmu tekitavate tegevustega, nagu neid nimetas Tony
Prootonid ja neutronid koosnevad kolmest kvargist. 34. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mis jaotub põhiliselt kolmeks: punane, sinine ja roheline. 35. Kirjelda antiosakesi. Mis on mesonid? Antiosakesed on elementaarosakeste vastasosakesed, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Antiosakeste omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Mesonid on kõik eriti kiiresti lagunevad kvargid, mis on seotud omaenda antikvargiga. 36. Millised osakesed põhjustavad tugevat, millised nõrka vastastikmõju? Tugevat vastastikmõju osutavad gluuonid ja nõrka vastastikmõju osutavad väga massiivsed vaheosakesed. 3. osa ,,Kosmoloogia" 1. Mida uurib kosmoloogia? Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust. 2
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata elektronpaariga) aatom ehk nukleofiilsustsenter. Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi. Nukleofiilid püüavad moodustada keemilist sidet uue osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal, nimetatakse elektrofiilideks (elektrone armastav). Elektrofiilsust põhjustab elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom ehk elektrofiilsustsenter. Tavaliselt tuntakse elektrofiilsustsentrit ära positiivse laengu või positiivse osalaengu järgi. Niisiis loovutab nukleofiil oma vaba elektronpaari elektrofiili tühjale orbitaalile. Nukleofiil on seda
2 3 kaitsekelme vigastuste kiire kadumine oksiidikelme taastumise tulemusena Korrosiooni liigid:. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2 Mg + O2 2 MgO Keemilise korrosiooni puhul moodustavad metalli aatomid otseselt keemilise sideme korrosioonikeskkonnas oleva oksüdeerija osakesega. Seda esineb kõikjal, kus metall on kokkupuutes aktiivse oksüdeerijaga, kuid puhtal kujul vaid siis kui korrosioonikeskkonnaks on kuiv gaas või orgaaniline vedelik mitteelektrolüüt Keemilise korrosiooni tüüpiline näide on metallide oksüdeerumine kuiva hapniku toimel raua kõrgtemperatuuriline korrosioon: 2Fe + O = 2FeO 2
Laengu ümberjaotumine võib toimuda kolmel moel: 1. laetud osakeste ülekanne läbi piirpinna 2. erilaenguliste ioonide erinev adsorptsioon 3. polaarsete molekulide adsorptsioon ja orienteerumine Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär, milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht. Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises. Sellist laetud kihti mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+) Elektriline kaksikkiht polariseeritavad elektroodil
Osa vastasioonid moodustavad elektrilise kaksikkihi adsorbse osa, ülejäänud on tuumaga nõrgemini seotud(alluvad osaliselt ka keskonna osakeste mõjule), moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. *Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse
Osa vastasioonid moodustavad elektrilise kaksikkihi adsorbse osa, ülejäänud on tuumaga nõrgemini seotud(alluvad osaliselt ka keskonna osakeste mõjule), moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. *Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab
ohtliku loodusjõu mõjuvalda). Bohr vastab: Kassi saatus otsustatakse hetkel, mil kast avatakse. Kasti avaja on otsustamisel osaline (mingitpidi süüdlane kassi surmas). Einsteini-Podolsky-Roseni (EPR) paradoks on Einsteini poolt kvantmehaanilise juhuslikkuse kritiseeri- misel esitatud arutlus: Kaks osakest, mis moodustavad ühtse kvantsüsteemi, viiakse ruumis lahku. Olgu süsteemi summaarne spinn null (tegemist on bosoniga). Kui ühe osakesega teostatud katsest näiteks selgub, et tema spinn on ½, siis peab teise osakese spinn olema automaatselt ½. Seega: ühe osakesega teostatud katse määrab teise (võib-olla väga kaugel paikneva) osakese omadused. Osakeste vahel eksisteerib õudne (valgusest kiiremini leviv) kaugmõju, mille vahendusel toimuvat infovahetust nimetatakse kvantteleportatsiooniks ja mida absoluutse kiiruse printsiibi põhjal ei tohi olemas olla.
ohtliku loodusjõu mõjuvalda). Bohr vastab: Kassi saatus otsustatakse hetkel, mil kast avatakse. Kasti avaja on otsustamisel osaline (mingitpidi süüdlane kassi surmas). Einsteini-Podolsky-Roseni (EPR) paradoks on Einsteini poolt kvantmehaanilise juhuslikkuse kritiseeri- misel esitatud arutlus: Kaks osakest, mis moodustavad ühtse kvantsüsteemi, viiakse ruumis lahku. Olgu süsteemi summaarne spinn null (tegemist on bosoniga). Kui ühe osakesega teostatud katsest näiteks selgub, et tema spinn on ½, siis peab teise osakese spinn olema automaatselt ½. Seega: ühe osakesega teostatud katse määrab teise (võib-olla väga kaugel paikneva) osakese omadused. Osakeste vahel eksisteerib õudne (valgusest kiiremini leviv) kaugmõju, mille vahendusel toimuvat infovahetust 26
vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale. Seega toimivad pilved elektrigeneraatoritena, aluspinna ja ionosfääri vahelise eelktrilise pinge alalhoidjatena. Harilikult on pilvede alumina osa laetud negatiivelt. Õhu liikumise kiirusvektor kujutatakse meteokaartidel ümmarguse esiotsaga noolena, mille "sabasuled" tähistavad kiirust
väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. 1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. 1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. 1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. 1948 – George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust
Tegelikult ei ole füüsilised faktid isegi teab kui tähtsad. Just situatsiooni tunnetuslik sisu, energeetiline reaktsioon sellele, on see, mis vormib tegelikult teie elu ja reaalsust. Seepärast võime me täie õigusega kinnitada, et te saate minevikku muuta, liikudes ajas korrigeerimist vajavatesse minevikuenergiatesse. Sel ajal, kui te istute jaamas ning seiklete minevikus, eksisteerib teadvusekiht, mis ikka veel kehas asub. Osakesega oma teadvusest tunnete te, et teie käed külmetavad või, et teie taga istuvad noorukid räägivad liiga valjusti.Teadvus on võimeline osadeks jagunema. Ta saab olla üheaegselt mitmes kohas. See tähendab, et teadvus võib üheaegselt eksisteerida mitmes energeetilises reaalsuses. Selline on paljumõõtmelisuse ülesanne. Teie teadvus ei ole ajas ning ruumis piiratud. Kuigi Maal elamise peamine tingimus on
Kui on olemas antiaatomid, siis on ilmselt olemas antiaine ja antimaailm. Võibolla kusagil kosmoses ongi, ainult meie ei saa aru, sest infot saame footonite abil, aga footon ja tema antiosake on identsed. Tuleks kasutada neutriinoastronoomiat. Elementaarosakeste maailmas on veel palju salapärast. Näiteks Einsteini-Podolsky- Roseni paradoks, mis seisneb järgnevas. Kaks osakest, mis moodustavad ühtse kvantsüsteemi, viiakse ruumis lahku. Olgu süsteemi summaarne spinn null. Kui ühe osakesega teostatud katsest näiteks selgub, et tema spinn on ½, siis peab teise osakese spinn olema automaatselt ½. Seega ühe osakesega teostatud katse määrab teise (võib-olla väga kaugel paikneva) osakese omadused. Selle seletamiseks peab osakeste vahel eksisteerima (valgusest kiiremini leviv) kaugmõju, mis levib palju kiiremini kui valgus. Sellist infovahetust nimetatakse kvantteleportatsiooniks ning seda ei tohiks piirkiiruse printsiibi kohaselt olla.
dud osakestega. Ka osakesed nagu ,,täidavad kogu ruumi". Kuid mis kujund või missugune pind osakeste teleportreerumisel välja tuleb, seda me ei tea. Kolmnurga puhul nagu me nägime tuli väl- ja koonuse kujuline struktuur. Selline ongi siis eespool välja toodud füüsikaline sisu. Analoogia neis kahes on olemas. Osakene nagu kloonib ennast seda läbi aja ja ruumi. Nii täidabki üks osake kogu ruumi.Osake nagu kloonib ennast ruumis või ajas. Nüüd aga vaatame katset osakesega, mil see läbib mõnda ühte pilu. See on tuntud kui katset osa- kese difraktsioonipiluga. Osake ,,liigub" läbi ühest pilust. Katsed on seda näidanud, et tekib ekraa- nile difraktsioonipilt. Makromaailmas tekitab sellist nähtust lained näiteks vee pinna lained. Kuid mis siis osakesega juhtub? Kas see on ka laine? Tegelikult ei ole see nii. Kuna osake ,,täidab kogu ruumi", ei ole siis enam meil tegemist ühe osakesega, vaid pilu läbib nagu väga palju osakesi. Ei ole enam ühte osakest
annaabi.ee 
