aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid.
looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest • Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk
1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staatiline, habras, otsekui iga heli kuuldav Esimene tintinnabuli stiilis pala "Aliinale" (1976) Looming 1977. a lisandus 13 tintinnabuli teost Edasi keskendus sakraalmuusikale
17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1
(oboe, flöödi, klarneti) vastu. Tulve on tutvunud Pariisis IRCAM-i keskuses elektroonilise helisünteesi võimalustega ning tema loodud helipildid seostuvad tihti süntesaatoril loodud kõlafantaasiatega. Siiski on Tulve "tämbriuuringud" seni piirdunud vaid akustiliste vahenditega. Heaks näiteks tema kõlafantaasiatest on "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") Helena Tulve on kirjutanud peamiselt instrumentaalset kammermuusikat ning seni on ta ainus suurem orkestriteos "Sula" (sümfooniaorkestrile ja didgeridoole) - jõuline pilt loodusstiihiast. Helena Tulve on öelnud: "Mulle on esmatähtis muusika piiride laienemine. Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine, mis on olnud esimesena mainitutele suuresti tõukejõuks," Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"),
flöödi, klarneti) vastu. Tulve on tutvunud Pariisis IRCAM-i keskuses elektroonilise helisünteesi võimalustega ning tema loodud helipildid seostuvad tihti süntesaatoril loodud kõlafantaasiatega. Siiski on Tulve "tämbriuuringud" seni piirdunud vaid akustiliste vahenditega. Heaks näiteks tema kõlafantaasiatest on "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu"). Ta on kirjutanud peamiselt instrumentaalset kammermuusikat ning seni on ta ainus suurem orkestriteos "Sula" (sümfooniaorkestrile ja didgeridoole) - jõuline pilt loodusstiihiast. Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i
· "Pihvalanna" · 3 Sümfooniat · 5 keelpillikvartetti · "Lumivalguke" · Sümfooniline teos · teosed flöödile, · "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt,
Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni.
• Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming Stohhastiline „Metastasis“ – esimene orkestriteos Tegutses Prantsusmaal Hariduselt arhitekt Kreeka mütoloogilised Hakkas 1960.-del kasutama arvutit draamad „Persephassa“ ja „Pleiades“ Elektronmuusika teosed
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”.
Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 9. barokktrio - pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 10.ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst 11.avamäng - lavateost või vok-sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 12.retsitatiiv - kõnelaul 13.süit - instrumentaalpalade või tantsude (mängitakse ainult pillidega) tsükkel 14.prelüüd - lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.fuuga - polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes 16.barokk - teatraalse ja ekstsentrilise väljenduslaadiga ajastu Euroopa kultuuris 17.monoodia - ühehäälne meloodia 18
Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis.
"Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. (3) Tuntumad oratooriumid: 1) "Esther" 1732 a 2) "Aleksandri pidu" 1736 a 3) "Saul" 1739 a 4) "Iisrael Egiptuses" 1739 a 5) "Messias" 1741 a 6) "Juudas Makabeus" 1747 a 7) "Jefta" 1751 a 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika Veemuusika on pidulik ja suurejooneline orkestriteos, mille loomislugu räägib Händeli ja kuningas Georg I tülist ja leppimisest. Tulevärgimuusika on ülipidulik orkestriteos, mille esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal koos uhke tulevärgiga. (4) 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel 2. muusika.sanzz.net/docs/GEORG%20FRIEDRICH%20HANDEL.doc 3. http://www
akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H"
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos
sisus. Pärdi teostele on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Ta muusika on sugestiivne, kaasahaarav ja kuulamapanev. Muusikalist paljusõnalisust selles pole, oma mõtted annab ta edasi lühidalt ja kontsentreeritult. I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile. See on efektse dünaamilise tõusuga lühike orkestriteos, mis saab alguse justkui tühjusest, kasvab rütmide ja kõlade tihenedes tohutu kulminatsioonini ning hääbub siis uuesti. Arvo Pärt on ka üks viljakamaid lastekomponiste. Ta on loonud muusikat nii lastenäidenditele kui ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises
DAAD-i stipendiumi (Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti stipendium) toel Berliini. Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal on taastunud helilooja side sünnimaaga. Arvo Pärdi kõige varasemad, klaverile kirjutatud teosed kaks sonatiini (19581959), "Partiita" (1958) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene ette kantud dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965)
aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat. Kristel Tammesalu 11M
Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile
idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane
marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos passioon-oratooriumi alaliik, räägib alati kristuse kannatustest ja surmast. Orgaanum-9.sai tekkinud esimene mitmehäälne laul,gregoriuse koraaniline põhinev sümfooniline poeem-ulatuslik orkestriteos,filosoofilise sisuga. Kasutusele võtsid romantikud. Ballaad-pikem vokaal või instrumentaalteos. Spirituaal-usa neegrite vaimulik laul, hingestatud blues-jazzmuusika vorm, algselt põhja-ameerika kaeblik neegrite aeglase tempoga soololaul
Paljudes Veljo Tormise teostes on suur osa loitsimisel, inimese ja ,,teise maailma" jõudude suhel, muusika rituaalsel atmosfääril. Tugeva sisendusjõuga teos on ,,Raua needmine". Arvo Pärt on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdisheliloojaid. Juba üliõpilasaastail loodud muusikas väljendub ere omanäoline helilooja isiksus. Pärdi esimesed teosed on radikaalsemad, neoklassitsistlikud 2 sonatiini ja ,,Partiita" klaverile. Pärdi esimene orkestriteos - ,,Nekroloog" on esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas. Tuntim sellest perioodist on orkestriteos ,,Perpertuum mobile". Üheks mängitavamaks teoseks kujunenud ,,Fraters", mille algvariant oli loodud vanamuusika ansamblile. Päris emmigreerumist pühendus Pärt täielikult sakraarmuusikale, kasutades valdavald katoliku kiriku traditsioonilisi muusikazanre. Valmivad ,,Passio", ,,De Profundis", ,,Te Deum" ,,Stabat Mater". Pärdi muusikale on omane siirus ning avatus
Viin(1792-1802) varajane looming Põhiliselt kirjutas klaverisonaate, nt. ,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli".
heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi. Pärdi esimesed teosed kannavad eesti muusika tolleaegsete otsingute vaimu, kusjuures ehk radikaalsemaltki kui tema ajastukaaslaste. Tuntuim sellest perioodist on orkestriteos „Perpetuum mobile“, kus pidevalt lisanduvate orkestrihäälte erinevaist rütmidest moodustub haarav, otsekui lähenev-paisuv kõlamass, mis kulminatsiooni järel taas hõrenedes olematusse hajub. 1960.aastate keskel hakkas Pärt kasutama uut nn kollaažitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas ostseste tstaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. 1968
Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80. immigreerus Eestist, elab praegu Saksamaal. Helilooming jaotatakse kahte perioodi. Murdepunkt on 1971. aasta, kui kirjutas III sümfoonia pühendusega Neeme Järvile. I periood oli neoklassitsistlik periood (tänapäevase kõlaga, rõhutatakse lihtsust) 2 sonatiini ja partiita, ,,Nekroloog" Eesti I dodekafooniline helitöö, kirjutatud 60. aastal. Tuntuim orkestriteos on ,,Perpetuum mobile". 60. aastate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat (kleepetöö),kus pannakse kokku erinevate ajastute muusikastiilid. ,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole, eriti uuris ta ,,Gregoriuse koraali" ja polüfooniat. Peale 3 aastast vaikimist tulebki välja III sümfoonia. Peale seda leiab ta oma stiili, tintinnabuli ehk kellukeste stiil. See on habras, staatiline,
muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOMING: ,,Rinaldo"süit,"Veemuusika" orkestriteos, 1728-,,Kerjuse" ooper, Händel kirjutas oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume. Tuntuimad orat. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. -"Juudas Makabeus","Joospe ja tema vennad","Belsatsar". Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Orat
sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia ,,Babi jar" (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum). 11. George Gershwini tähtsamad teosed: ,,Rhapsody in Blue" (tõi talle maailmakuulsuse), ,,Lady be Good" (igihaljad hitid, nagu nt ,,The Man I Love"), ,,Ameeriklane Pariisis" (orkestriteos, programmiline teos), ,,Porgy ja Bess" (ooper jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi armastusest; seda ooperit võivad ette kanda vaid mustanahalised). 12. George Gershwini helikeelele on iseloomulikuks jooneks sümfoonia ja jazzi ühendamine. Ta esindab sümfoonilist jazzi.
Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra
1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt
Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvo Pärdi kõige varasemad, klaverile kirjutatud teosed kaks sonatiini (19581959), "Partiita" (1959) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvusvaheline levik
Tsükkel ,,Unustatud rahvad"(Väga tähtis Soome-Ugri rahavastele, kelle rahvalaule on kasutatud tsükkli loomisel) Sealt lood"Vepsa rajad", ,,Liivlaste pärandus". Autoriloomingust: ,,Tornikell minu külas" Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed
Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. Samal aastal valmis ka ülimenukas muusikal "Lady Be Good". Oma Euroopa-reisi ajal 1928 peatus Gershwin pikemalt Pariisis. Sellest sündis tema viimane suur orkestriteos "Ameeriklane Pariisis" hiljem kirjutas Gershwin ainult muusikale ja filmimuusikat. Eesti teatrilavale jõudis "Porgy ja Bess" esmakordselt aastal 1966 Estonias, Porgy saatusele pani publiku kaasa tundma Georg Ots. KASUTATUD KIRJANDUS: 1.) http://www.freewebs.com/gershwin/elulugu.htm#yles 2.) www.karlova.tartu.ee/~surrra/Materjale/ Gershwin.doc 3.) www.karlova.tartu.ee/.../Georg%20Gershwini%20Porgy%20ja%20Bess.ppt
propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 ,,Boriss Godunovi" esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid ,,Sorotsintso aastalaat"; orketriteosed ,,ää lagedal mäel"; klaveritsükkel ,,pildid näitustelt"- hiljem sai sellest orkestriteos; laululooming ,,lastenurk", ,,päikeseta"; 20 saj tegi pildid näitustest oma versiooni jsao tomita Nikolai Rimski-korsakov (1844-1908)-hea kodune haridus; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga- temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju; 1862 pidi muusikada lõpetama- 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus; 1871 võtis vastu orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris
Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest Ooperilooming(5 ooperit) Arvo Pärt 1935 Sündis Paides, üles kasvas Rakveres 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse 1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios 1963 lõpetas konservatooriumis [k] "Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas kollaaztehnika- teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. "Collage teemale B-A-C-H. "Credo"-(1968) klaverile,segakoorilej aorkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst Pöördumine vanamuusika poole: Tegeles gregoriuse koraali uurimisega TINTINNABULI: Töötab välja uue stiili, mille nimetab tintinnabuliks( lad.k."kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli kuulatav
* Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes Repsriis- põhihelistikku naasemine
Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks. Muutus ka orkestri koosseis. Varem olnud keel- ja puupuhkpillidele lisandusid nüüd ka vaskpuhkpillid ja klavessiin asendati klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu
Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime. Teosed Ooperid (15) Orkestriteosed "Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke
Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8 Orkestriteos: avamäng "Julius Caesar" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu1.htm Kantaat: "Johannes Damaskusest" Oreliteos: 12 koraaliprelüüdi orelile http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/looming6.htm Mälestised 1. Rudolf Tobiase nimeline
(1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. Liegeti loomingut mõjutas ka poliitline olukord, paljud toesed nagu näiteks Musica ricercata, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. 1959. aastast pärineb helilooja esimene, hiljem maailmatuntuse pälvinud orkestriteos „Apparitions“, mille kõlaliseks iseärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Klastritest lähtudes arendas Ligeti veidi hiljem välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisi`d (keelpillide rühma jagunemine kaheks või enamaks eri häälepartiid mängivaks alarühmaks orkestris.) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes kaanonid. Esimene teos, kus Ligeti mikropolüfooniat kasutas, oli „ Atmospheres“ (1961). Teos
MK Minutivalss **4 SKERTSOT **3 SONAATI KLAVERILE **U 20 SOOLOLAULU 3.Liszti loomingu üldiseloomustus. Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue zanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) 4.Liszti looming (arvud, näited). Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: "Prelüüdid" (helilooja lemmik!) , "Ungari", "Prometheus", "Orpheos","Tasso" *2 sümfooniat "Faust" ja "Dante". *oratoorium "Kristus" Klaverilooming:
Venemaa esimene ooper "Ivan Sussanin" esialgse pealkirjaga "Elu tsaari eest"(Vene klassikalise muusika tähtteos). Kahe aasta pärast kirjutab ooperi "Ruslan ja Ljudmilla", millega ta ise on väga rahul, kuid seda vastu ei võetud nii, nagu esimest. Glinka otsustas peale seda Venemaalt ära minna. Kõigepealt suundub Pariisi, sealt Hispaaniasse, Saksamaale ja Berliinis ta sureb. Muusikalist haridust tal polnud, õppis teistelt heliloojatelt. Orkestriteos "Aragoonia Jota" ja "Öö Madriidis". "Kamaarniskaja" väga populaarne teos, kasutas kahte rahvalaulu. Võimas rühm Võimas rühm - pooldasid iseõppimist, mitte muusikute käe all muusikalise hariduse omandamist. Liikmed olid need, kelle hobiks oli tegeleda muusikaga vabal ajal - see polnud nende elukutse. Liikemd: looja-Mili Balakiev-elukutselt matemaatik, muusikas pianist ja dirigent. Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik. Modest Mussovski- elukutselt sõjaväeohvitser
Orkestrile veel: sümfooniad "Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid. Francis Poulenc viljakas koorimuusika ja instr.kammermuusika looja. + Germaine Tailleferre, Georges Auric, Louis Durey.
Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3. 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 4. 22 klaverisonaati 5. 7 missat 6. lühipalad klaverile 7. Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) Liszti loomingu üldiseloomustus Ungarlane. Leiutas uue zanri sümfooniline poem- üheosaline orkestriteos, mis andis muusika abil edasi teose aluseks olnud süzeed. Programmiline muusika,väga tehniline. Oli esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi, ainult klaverimuusikast ning mängis kogu kontserdi kava peast. Sageli improviseeris kontserdil publiku poolt antud teemadele. Sai inspiratsiooni loodusest, rahvaviisidest, ajaloost ja kirjanduslikest teostest. Teostes leidub suuri akorde, kiireid passaaze ja topeltoktaavide kaskaade, mis nõuavad suurt käeulatust ning väledaid sõrmi
jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883 sai preemia ja oli 3 a Roomas (pettus Roomas). Pärast seda jäi Pariisi, pühendudes ainult heliloomingule. Looming- ,,Aiad vihmas" klaveripala, pealkiri annab selge ettekujutluse teose sisust. ,,Fauni pärastlõuna" 90ndatelm, üheos. sümf prelüüd, I impressionistlik orkestriteos, poeemi ainetel, muusika ühel teemal dramaatiline. ,,Meri" eskiis, 3 osa: I Koidust keskpäevani II Lainete mäng III Tuule ja mere kahekõne, oluline pillirühm löökpillid. Klaveripala süit: ,,Laste hulk" Neoklassitsism- tekkis, sest tüdineti impressionismist ära, restauratsioon pärast I ms, mindi tagasi renessanssi ja baroki ajastusse. Iseloomustab: 1) harmoonia 2) orkestratsiooni üldine lihtsustamine 3) lihtsus 4) selged
3) Ferenc Liszt (1811-1886) Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja • interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa
Samasugust materjali aleatoorilisteks plokkideks grupeerimist võib näha ka klaveriminiatuuris "Klavierstück XI" (1956). See onosa klaveripalade seeriast, millel on kokku 15 osa (1952-1985). Stockhauseni kammerteosed on veel "Harlekin" (1975) ja "Sirius" (1977). Orkestrimuusika: Üks tähelepanuväärsemaid Stockhauseni orkestriteoseid on "Gruppen" (1957), mis on mõeldud kolmele orkestrile ja kolmele dirigendile. Visuaalset efekti pakub ka orkestriteos "Trans" (1971): publik näeb violetses valguses vaid musitseerivaid keelpillimängijaid, ülejäänudorkester paikneb teisel poole õhukest eesriiet. Vokaalmuusika: Vokaalmuusikat pole Stockhausen kirjutanud kuigi palju. Tema tähelepanuväärseim teos selles zanris on "Stimmung" ("Häälestamine" 1968) ja see on mõeldud kuuele a cappella lauljale. "Gesang der Jünglinge" "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956) on Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi
annaabi.ee 
